Foto: Mikk Leo Selg

Riigi strateegiline planeerimine: miks just noored peavad selles osalema?

Riigikantselei:

Maailmas on palju põnevaid ameteid ja noorte eelis täiskasvanute ees on võimalus valida endale meelepärane. Täiskasvanutel on olulisi karjäärimuutusi teha juba tunduvalt keerulisem. Aga kas inseneriks, arstiks, sotsiaaltöötajaks või IT-spetsialistiks saab üleöö? Ilmselgelt mitte. Selleks, et töötada tulevikus maailma parimal ametikohal, on vaja juba täna määratleda prioriteedid ja teha valikud, alustades aastatepikkust tööd püstitatud eesmärgi saavutamise nimel. Selline lähenemine, mida ma pean juba täna tegema selleks, et tulevik oleks selline, nagu soovin, ongi olemuslikult strateegiline planeerimine.

Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi eestvedamisel alustas riik pikaajalise plaani koostamist, mille nimeks on strateegia „Eesti 2035”. Strateegia koostamise protsessis sõnastatakse Eesti peamised arenguvajadused ning lõpuks pakutakse välja tegevused, millele riigi ja ühiskonnana peame keskenduma selleks, et 2035. aastal elaksime sellist elu, nagu ise soovime.

Strateegia koostamise protsess on seni olnud edukas. Juunis toimus strateegia avaseminar, kus tutvustasime strateegia olemust ja koostamise protsessi enam kui 100 organisatsiooni esindajatele. Seminari avakõnes rääkis peaminister Jüri Ratas sellest, millised väljakutsed meid tulevikus ees ootavad, ja kuigi tutvustatud strateegia seab horisondiks 2035. aasta, tuleks julgeda mõelda sellest kaugema tuleviku peale. Seminaril osalejad rääkisid nii pika vaate vajalikkusest kui ka sellest, et huviliste osalemine strateegia koostamisel peaks olema proaktiivne. Jäid tugevalt kõlama mõtted, et tänapäeva noored, kes on strateegia peamised kasusaajad, peavad strateegia koostamises aktiivselt osalema.

Augustis jätkasime aruteluga Arvamusfestivalil. Arutasime osalejatega, milliseks kujuneb tulevikumaailm ja mida see võib Eestile endaga kaasa tuua. Tervise- ja tööminister Riina Sikkut rääkis, kuidas muutub töö olemus ja millisteks muutusteks peame sellega seoses valmis olema. Erinevate valdkondade eksperdid tutvustasid meid ja maailma ees ootavaid ohtusid ja võimalusi keskkonna, majanduse, välispoliitika ja julgeoleku valdkonnas.

September oli väga aktiivne kuu. Algul korraldasime suure seminari, kus seniste lähteandmete põhjal panime kokku maailma ja Euroopa Liidu suurimad trendid. Riigikogu esimees Eiki Nestor avas seminari ja rääkis tuleviku planeerimise olulisusest. Tartu Ülikooli professor Tiit Tammaru, Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, disainer ja ettevõtja Reet Aus ning teised eksperdid juhatasid arutelu sisse oma visiooniettekannetega. Päeva teises osas sõnastasid osalejad selle, mis on seni kuuldule ja nende endi kogemustele tuginedes kõige olulisemad suundumused Euroopa Liidu seisukohast. Ka siin tõdeti, et noorte aktiivne panustamine protsessi on hädavajalik ja ainuvõimalik.

Septembri lõpus korraldasime suure, kolmes linnas korraga toimunud seminari, kus arutasime, millised võimalused ja ohud kaasnevad varem kaardistatud globaalsete suundumustega Eestile. Videosilla vahendusel ühendatud osalejad Narva-Jõesuust, Tartust ja Tallinnast andsid üle poole tuhande märksõna, millega kirjeldati Eesti võimalusi ja ohtusid. Selle materjali põhjal valminud ülevaade on oluline lähtematerjal Eesti olulisemate arenguväljakutsete määratlemisel ja nendele lahenduste otsimisel.

Järgmised suuremad avalikud üritused strateegia koostamiseks toimuvad järgmise aasta algul. Seni jätkub töö vastavates töörühmades, kus on kokku lepitud ka noorte esindusorganisatsioonide osalemine.

Üks oluline verstapost strateegia koostamisel oli septembris Eesti Noorteühenduste Liidu korraldatud Noortefoorum 2035, mis andis olulise alusmaterjali noorte tulevikuvisioonist.

 

Eesti Noorteühenduste Liit:

On tõesti eeskujulik, et just noored on valitud üheks aktiivsemaks ja olulisemaks partneriks strateegia „Eesti 2035” koostamisel. Meie koostöö üks suuremaid eesmärke on õhutada just noori vanuses 7−26 kaasa mõtlema ka teemadel, milles neil oma visioon on, kuid tihti neid selliste valdkondade aruteludesse ei kaasata. See koostöö on kindlasti olulise ulatusega, kuivõrd tänased noored on juba aastal 2035 Eestis võtmetähtsusega ametikohtadel: ettevõtete juhid, ametnikud, ministrid, spetsialistid, õppejõud. Täna omandavad nad haridust ja teevad esimesi samme tööturul, homme aga kujundavad meie Eestit.

18. septembril 2018 korraldas ka Eesti Noorteühenduste Liit koostöös Riigikantselei ja Rahandusministeeriumiga Eesti 2035 strateegia loomisele suunatud noortefoorumi, mille eesmärk oli kaardistada noorte nägemus ja visioon Eestist aastaks 2035. Üritusel tutvustati Eesti 2035 strateegia loomise protsessi ning kaasati noorte ettepanekuid tulevikustrateegiate väljatöötamiseks. Osales üle 100 noore ja otsustaja ligikaudu 40 organisatsioonist ja asutusest. Laudkondade teemad olid formuleeritud vastavalt Euroopa Liidu eesistumise käigus toimunud struktuurse dialoogi kaasamisprotsessi tulemustele, kus noored said valida neid kõige enam mõjutavad teemavaldkonnad. Ajavahemikul 2017–2018 viidi läbi ulatuslik noortega konsulteerimise protsess Euroopa Liidu tasandil, struktuurne dialoog, mille tulemusel määratleti noorte eesmärgid, mis esindavad noorte seisukohti üle kogu Euroopa.

Mõned nopped foorumilt: noortevaldkonna arengukava jätkumise vajadus, üle-euroopaline taarakogumissüsteem, töövormide uuenemine ja vaimse tervise senisest suurem väärtustamine. Veel enam leidsid noored, et kohalikel omavalitsustel peab olema süsteemne lähenemine kogukonna omaalgatuslike projektide suuremaks toetamiseks, näiteks annetussüsteemide alusel. Mõtteid oli rohkem, kui oli paberil ruumi.

Meie roll aga ei piirdu vaid sellega – valitud on ka noorte esindajate grupp, kelle ülesanne on süsteemselt osaleda strateegia loomeprotsessis ning pideva osaluse, kaasatuse ning arvamuse avaldamise toel leiame, et tänased noored suudavad leida äratundmisrõõme Eestist aastal 2035. Meie eesmärk on tuua aruteludesse võimalikke tulevikutrende ning ülevaade peamise huvigrupi vajadustest, kui planeerime näiteks tuleviku hariduspoliitikat. Selleks on noorteühenduste esindajad haaranud kinni võimalusest kujundada ka ministeeriumite valdkondlikke strateegiaid, kus senistest aruteludest saadud seisukohtade üle arutletakse ka valdkondade kaupa. Antud protsess on eeskujuks teiste valdkondade esindajatele.

Leiame, et kõikide valdkondade strateegilise planeerimise juures on tähtis anda noortele võimalus osaleda keskkonna kujundamises, mis mõjutab tulevikus nende elu.

 

 

Print Friendly, PDF & Email

Teostus EMOTIVE