Lühikese ajaga on levinuimaks juhtimistehnikaks kujunenud projektijuhtimine – teiste seas on tehnoloogia-, teadus- ja haridusvaldkonnad uue toimimisviisiga kiiresti kohanenud. Projektimaailmal on palju positiivseid külgi, alates uudsetest lahendustest, suuremast koostööst ja kaasatusest kuni valdkondade ülesuseni. Teisalt on ka kõhklusi, mille seast on enim esile tõstetud projektide jätkusuutlikkust. Eesti Noorsootöö Keskus on aga paika pannud põhimõtted ja abinõud, et tagada projektide tegevuste ja tulemuste säilimine ning areng ka pärast projektirahastuse lõppemist.
Nutiprojektide (ehk ka nutikate projektide, mis kuuluvad tehnoloogiateemaliste projektide valdkonda) rahastamiseks on võimalik Eesti Noorsootöö Keskuse kaudu taotleda toetust iga-aastaselt kahe projektikonkursi kaudu, milleks on Varaait ja avatud noortekeskuste (ANK) konkurss. Projektikonkursside peamine eesmärk on noorsootöö muutmine veelgi kvaliteetsemaks, mitmekülgsemaks ja põnevamaks. Lahendus, kuidas valdkonda uuenduslikke ja kaasaegseid võimalusi luua, peitub nutikas noorsootöös, mis on ka noortevaldkonna arengukava 2014−2020 üks prioriteete. Nutiprojekte laekub iga aastaga üha rohkem. Kui 2017. aastal laekus Varaaida projektikonkursil IKT valdkonda kuus algatust, siis 2018. aastal oli neid projekte juba 20. ANK konkursi raames loodi nutiprojektide kategooria 2018. aastal.
Jätkusuutlikkus kui hindamis- ja kvaliteedikriteerium
Võrreldes ühekordsete sündmustega loovad jätkusuutlikud tegevused valdkonnale rohkem sisulist väärtust. Seetõttu on Eesti Noorsootöö Keskus alates 2018. aastast koostöös partneritega uuendanud hindamis- ja kvaliteedikriteeriumeid. Kvaliteedikriteeriumid on lisanud rõhuasetuse noorsootöö põhimõtetele vastavusele, koostööle ja selle läbimõeldusele, teavitustegevustele ning uudsete vahendite ja lahenduste jätkusuutlikkusele. Nutiprojektide läbiviimisel on osapooli palju, mistõttu suunatakse projekti koostajaid juba algfaasis mõtlema koostööle, et kasusaajate hulk oleks lai, asjatundlikud partnerid kaasatud ning tekiks koostöövõrgustik, kust saada tuge ka pärast projekti aruande esitamist. Hindamiskriteeriumid on muutunud küll rangemaks ning ühekordseid tegevusi nende konkursside raames ei rahastata, kuid valdkonnale on see pikemas perspektiivis kasutoovam.
Lisaks kriteeriumitele tugevdati hiljuti rahastatud projektide seiret, et jälgida, kuidas on ettevõtmistel läinud, kas soetatud vahendid on kvaliteetsed ning jõudnud noorteni. Sealjuures pannakse rõhku tegevuste jätkusuutlikkuse üle arutlemisele koos projektide elluviijatega. Vestluse eesmärk on analüüsida ettetulnud või eesootavad väljakutseid ning arutleda konkursi tingimuste muutmise vajaduse üle. Sellised külaskäigud projektide elluviijate juurde on kahepoolselt kasulikud ning aitavad ka projektide läbiviijatel endil märgata kitsaskohti ja neid lahendada.
Abinõud jätkusuutlikkuse loomiseks
Jätkusuutlikkuse loomine on küll projektijuhtide vastutus, kuid oluline on ka rahastaja tugi ning projekti kõikide osapoolte omavaheline koostöö. Kuna valdkonda tuleb pidevalt uusi noorsootöötajaid, siis korraldatakse projektikoolitusi, kus oluline fookus on planeeritavate tegevuste püsivusel. Selleks on välja töötatud konkursse toetavaid tegevusi, mis aitavad saavutada eesmärki, et projektid vastaksid juba taotluse esitamise hetkel maksimaalselt kvaliteedikriteeriumitele. Kuna rahastuskonkurssidel on üsna ranged hindamiskriteeriumid, siis korraldatakse esmataotlejatele ka infopäevi, kus selgitatakse konkursi tingimusi ja põhimõtteid ning arutletakse iga hindamiskriteerium eraldi detailselt lahti. Lisaks räägitakse noorte ja partnerite kaasamisest, eelarve koostamisest ja avatud noorsootöö arendamisest laiemalt. Lõpuks saavad esmataotlejad esitada taotlused eelnõustamisele, milles saab iga taotluse esitaja ka individuaalset tagasisidet.
Nutiprojektidele pakub Eesti Noorsootöö Keskus ANK konkursi raames omaette koolitusprogrammi IDEE24ga sarnases formaadis. Kõikidel taotlejatel on võimalik meeskonnaga koolitusel osaleda – ühiselt mõtestatakse lahendusi sihtrühmiti ja lahatakse võimalikke kitsaskohti. Sealjuures suunatakse tähelepanu tegevustele pärast projekti lõppemist. Kaasama peab vähemalt ühe IT-partneri, kellel on oskused või kogemused lahenduste pakkumiseks. Sellisena on kaasatud Hiiumaa nutiprojektis näiteks Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate Instituut, Paikuse Huvikooli projektis Digistep OÜ ning Tartu Lille maja „Vöötorava” projektis Frozen Kingdom OÜ. Kogemustega partneri kaasamine aitab edukalt maandada tehnilise esitusega seotud riske, mis muul juhul võivad viia projekti läbikukkumiseni.
Jätkusuutlikud lahendused senisest praktikast
Üks noorsootöö eesmärke on valmistada noori ette täiskasvanueluks ja tagada nende konkurentsivõime tuleviku tööturul. Sellest tulenevalt keskenduvad paljud pikaajalised nutiprojektid oskuste ja loovuse arendamisele. Kui tingimused on loodud ja suund selge, siis mõtlevad noored ise välja, kuhu edasi liikuda ja mida põnevat ette võtta.
Üks edukamaid ja märkimisväärsemaid projekte on Paikuse Huvikooli ellu kutsutud „Digipädevus – üks võtmepädevustest elukestvaks õppeks”, milles soetati interaktiivne nutilaud „Android Architect 55”, mida kasutab kordamööda 500 noort kohalikust põhikoolist, avatud noortekeskusest ja huvikoolist. Nutilaua abil on võimalik õppida ja katsetada erinevaid programmeerimiskeeli ning juhtida ja arendada roboteid ja droone. Paikuse Huvikooli drooniõpe on hea näide erinevate teadusvaldkondade lõimimisest, sest õppe käigus tutvuvad noored nii töö- ja juhtimispõhimõtetega kui ka fotograafia ja valdkonda puudutava seadusandluse, lennukeelualade ning lennutamise piirangutega. Paikuse noorte hulgas läbi viidud küsitluse tulemuste põhjal sai järgmiseks sammuks droonivõistluste korraldamine, kuna droonide võidusõit tundus noortele pärast esmast tutvumist spordialana muljetavaldav ning võib ajapikku jõuda ka olümpiaalade nimekirja. Paikuse tegemiste jätkusuutlikkuse üks põhilisi aspekte on digitaristu loomine vastavalt noorte vajadustele. Tehnoloogilise kirjaoskuse arendamine on alus edasise hariduse omandamiseks digitehnoloogia valdkonnas. Paikuse Huvikooli direktori Monika Vaheri sõnul peitub püsivus just nimelt huvikoolide võimekuses kohandada tegevusi kiiresti vastavalt noorte huvidele. Näiteks toimusid 2. juunil Paikuses lahtised meistrivõistlused droonide lennutamises, millest võiks kujuneda ka uus traditsioon.
Hea näitena võib välja tuua ka projekti „Nutikas Hiiumaa”, kus Hiiumaa Noorsootöö Keskus arendas koostöös Tallinna Ülikooli Digitehnoloogia Instituudi, Emmaste Vaba Aja Keskuse ja Käina Noortekeskusega nutikohvri. Sinna sisse kuuluvad GoPro Hero 6 seikluskaamera ja fotoprinter koos tarvikutega, viis tahvelarvutit, kaugusemõõtja ja omajagu erinevaid harivaid roboteid. Kohvrit võivad laenutada noortekeskused, noorteorganisatsioonid ja koolid. Nutikohvri toel on tehtud ka fotojahte, kus piltide üleslaadimiseks kasutati tahvelarvuteid. Parimad fotod prinditi välja kohapeal. Kuniks nutikohvri sisu toimib, on kohalikel noortel ja noorsootöötajatel vabad käed selles, mida loovat ja erinevaid sihtrühmi kaasavat „Nutika Hiiumaa” raames veel teha. Hiiumaa nutikohvri projekti üks jätkusuutlikke aspekte on kogukonna kaasamine. Nimelt laenatakse kohvri sisu ka teistele kohalikele huvilistele ning seeläbi kasvab paljude noorte huvi tehnoloogia vastu. Hiiumaa Noorsootöö Keskuse noorsootöö koordinaatori Kristel Pisa sõnutsi on väga populaarsed GoPro Hero 6 seikluskaamerad, mis on liiga kallid, et neid ühekordseks kasutamiseks endale osta. Tingimusteks on sõbralik ja heaperemehelik kasutamine. See on näide sellest, kuidas noorsootöö on orgaaniline osa kogukonnaelust.
Mõned kestvad nutiinitsiatiivid investeerivad pigem tarkvarasse, nagu seda on tehtud Tartu Lille Maja, SPARK Makerlabi ja Saue noortekeskuse nutiprojektis „Vöötorav”. See on oma olemuselt jätkusuutlik projekt, sest rakenduse kaudu saavad noored luua endale mõtestatud CV automaatselt ning seda ka edaspidises elus kasutada. Vöötorava online-rakenduse kaudu hakkab aastas umbes viiskümmend Lille Maja noortekeskuse tegevustes osalevat noort oma arengut analüüsima. Reflekteerimine ja tagasiside jagamine on ammu saanud noorsootöö osaks, kuid tavaliselt tehakse seda kas suuliselt või täidetakse paberankeete. Vöötorav laseb mugavalt üle vaadata oma õpikogemusi ning hinnata pikal ajaperioodil omandatud õpipädevusi. Uusi kasutajaid tuleb juurde sama palju kui noortekeskustesse noori. Selline digitaalne lähenemine vähendab paberimajandust ja koondab palju kasulikke andmeid samasse kohta. Lisaks õpivad noored paremini tundma oma tugevusi ja saavad seda kasutada veenva eluloo kirjutamiseks ning tulevikus juba ka tööle kandideerimisel.
Universaalset retsepti projekti jätkusuutlikkuse tagamiseks ei ole olemas, küll aga on koostisosi, millega arvestamine aitab luua ühiskonnale ja noortele pikas perspektiivis kasulikke projekte. Kui projekti sisu sõltub noorte vajadustest, kogukonnast, valdkonna eesmärkidest ning ideede lennukusest, siis jätkusuutlikkuse kontekstis on muuhulgas oluline strateegiline mõtlemine ja planeerimine, osapoolte tihe koostöö ning projektide eestvedajate toetamine igas etapis. Ka vastastikune koostöö rahastaja ja projektijuhi vahel aitab veenduda, et projektil on tulevikuvaade juba planeerimise faasis. Projektimaailm on loominguline ning mitmekesine, nagu näitavad praktikad Tartust, Paikuselt ja Hiiumaalt. Need näited ilmestavad ka, et väikse koha saab tuua laiale kaardile just nimelt suurelt ja strateegiliselt mõeldes.
Kommentaar
Merlis Pajustik
Eesti ANK juhatuse liige ja Vastseliina Noortekeskuse juhataja
Vastseliina Noortekeskuse nutiprojektiks oli registreerimissüsteemi ja infoekraani loomine.
Arvan, et jätkusuutlikuse tagamiseks on kõige olulisem kaasata rakenduse väljatöötamisse ning rakendamisse võimalikult palju osapooli. Terve kogukonna kaasamine võimaldab tuvastada erinevaid probleeme, mida nutiprojektid võiksid aidata lahendada. Kõige olulisem on aru saada, mis see probleem on, mida soovitakse lahendada ning, kas nutiprojekt on selle jaoks kõige parem lahendus. Olen aru saanud, et ükski inimene ei taha täiendavat asja kasutusele võtta lihtsalt selle pärast, et kellelgi tekkis üks mõte midagi luua. Selleks peab olema otsene vajadus. Arvan, et Vastseliinas on probleemiks tegevuste paljusus ja info kättesaadavus. Info peab aga olema lihtsalt kättesaadav ja otseselt sihtgrupile suunatud. Olen noortekeskuses väga tihti kuulnud, et Vastseliina Gümnaasiumis olev infoekraan on suurepärane, sest iga päev näeb, mis toimumas on ja, et see ka kohe kooli peaukse juures on.
Kindlasti tuleks mõelda ka sellele, et kui projekt on valmis, kas ja kuidas on siis võimalik väljatöötatud lahendust täiendavalt kasutada. Vastseliina puhul oleme mõelnud, et registreerimiskaardid võiksid olla täiendavalt ka õpilaspiletid. Sel juhul on õpilasel kindlasti kaarti vaja ning see ei ole lihtsalt üks kaartidest.
Igasuguste registrite ja personaalse info puhul on oluline ka nõusolek. Eriti pärast GDPR-i (isikuandmete kaitse üldmäärus) rakendumist. Kõige keerulisem on toimetada kõik nõusolekulehed erinevatest asutustest ühe inimese kätte. Lisaks oli meie projekti puhul kindlasti keeruline aspekt ka see, et kaarte väljastas noortele üks inimene. Meie soovisime võimaldada igal noorel kujundada endale ise vinge kaart. See muutis selle protsessi pikaks ja valulikuks. Kõige lihtsam on siiski standartne kaart, sest siis on kaarte lihtsam valmistada.
Arvan, et kõige olulisem soovitus on see, et tuleks teha väikseid arendusi korraga. Kui soovitakse kohe liiga palju funktsioone kasutusele võtta, siis juhtub nii, et mõned lahendused jäävad kasutusele võtmata. Ma arvan, et see on soovitus ka ENTK-le. Andke raha väikeste arenduste jaoks ning kui need töötavad, siis lubage küsida täiendavat raha ka jätkuprojektideks. Nii on ENTK-l ülevaade toimivatest lahendustest ning kohalik piirkond saab kinnitust, et töötav lahendus on hea.
Kaanepildi autor on noor eesti digikunstnik Estookin Andreen
