fbpx

Tänaste noorte väärtuste juured on ühiskonnas toimuvas

Andu Rämmer, Tartu Ülikooli noorte uuringute kaasprofessor

22. veebruar 2024

Andu Rämmer, Tartu Ülikooli noorte uuringute kaasprofessor

Esimestes Eestis korraldatud väärtusuuringutes käsitleti noorte haridus- ja tööväärtusi. MIHUSe teises numbris (Rämmer, 2008b) analüüsisime varasemaid muutusi noorte väärtustes, kuhu oli jätnud sügava jälje 1990ndate alguse majanduskriis, mille tagajärjel suurenes materiaalsete väärtuste tähtsus. 2007. aasta koolilõpetajate väärtusuuring näitas omakorda eneseväljenduslike väärtuste tähtsuse kasvu iseseisvas Eestis sotsialiseerunud noorte põlvkonnas. Eneseväljenduslikud väärtused hõlmavad eneseteostusvõimaluste kõrval ka motiveeritust näidata avalikult välja, kelleks noor end tegelikult peab ja millesse ta usub, aga ka teiste inimeste usaldamist ja sotsiaalset sallivust. Tolerantsust pidasid peale noorte oluliseks ka noorsootöötajad (Murakas et al., 2011). Noortele oli väga tähtis hea hariduse omandamine, mida kinnitas ka see, et mainekamateks elukutseteks peeti teadlast, ettevõtjat, arsti ja arhitekti (Rämmer, 2009a). 2018. aasta väärtusuuringust (Rämmer, 2019b) selgus, et töö eneseväljenduslikke aspekte väärtustati varasemast kõrgemalt ning noored on veelgi tolerantsemad vähemuste suhtes (olgu need sisserändajad ja võõrtöölised, islamiusulised või teisest rassist inimesed). Varasemates noorsoouuringutes on mainitud, et noorte väärtuste kujunemisel mängivad olulist rolli ühiskondlikud sündmused, mis on üleminekul täiskasvanuellu ühiselt läbi elatud (Rämmer, 2019a). Väärtuste kujunemine saab alguse perekonnast ning jätkub koolis ja eakaaslaste seas (Basáñez, 2016). Tähtis osa on selles ka noorsootööl (Rämmer ja Žuravljova, 2023).

Muutused tööväärtustes

Tööväärtusi võib liigitada erinevate motiveerivate tegurite põhjal töö tegemise eest oodatavate hüvede iseloomu alusel instrumentaalseteks (palk, töökoha kindlus), eneseväljenduslikeks (tööl avanevad enesetäiendamise ja oma võimete kasutamise võimalused) ja sotsiaalseteks (kasulikkus ühiskonnale).

Joonis 1. Muutused Eesti noorte tööväärtustes 1998 … 2016 … 2023 (1 – tähtsusetu, 4 – väga tähtis); keskmised hinnangud. Allikas: „Eesti koolinoor 1998“, „Koolinoor 2016“, „Noorsoouuring 2023“.

Jooniselt 1 näeme, et pärast 1998. aastat oli koolilõpetajate seas vähenenud instrumentaalsete ja suurenenud eneseväljenduslike tööväärtuste tähtsus. Kuna ühiskondlik heaolu on jõudsalt kasvanud, ei motiveeri töö juures selle eest saadav palk noori enam sellisel määral nagu 1990ndatel. Samas väärtustati märksa kõrgemalt võimalust end töö kaudu pidevalt täiendada ja oma võimeid kasutada. Ka töö kaudu ühiskonna heaks panustamist väärtustati varasemast palju rohkem.

2023. aasta uuringus osalejad väärtustasid aga eneseväljenduslikke väärtusi taas madalamalt ning instrumentaalsed tööväärtused olid nende jaoks omakorda olulisemad. Väärtuste uurija Inglehart (2018) selgitab toimetulekuväärtuste kõrgemat tähtsustamist suurenenud ebakindlustundega. Meenutame, et tänaste noorte elluastumist on tugevalt mõjutanud koroonapandeemiaaegsed katsumused (Kaprāns, 2021) ja seejärel halvenenud majandusolud. Samuti tasub märkida, et 2023. aasta küsitluses oli väga palju (75 protsenti) venekeelseid Ida-Virumaa noori. See mõjutas ka uuringutulemusi, sest uuringute (Rämmer, 2017) järgi väärtustavad nad eestikeelsetest vastajatest süstemaatiliselt kõrgemalt toimetulekuväärtusi.

Oluline on ka märkida, et kõigis kolmes uuringus väärtustasid neiud noormeestest kõrgemalt nii tööl avanevaid enesetäiendamise kui ka oma võimete kasutamise võimalusi, mis viitab sellele, et nõukogudejärgse perioodi alguses eneseväljenduslikes tööväärtustes väljakujunenud soolised erinevused püsivad.

Noorte mured ja hirmud

2021. aasta esinduslikust Baltimaade ja Kesk-Euroopa noorte väärtusuuringust selgub, et tänaste noorte jaoks on olulisemad mured looduskeskkonnale tehtav kahju, ühiskondlik ebaõiglus, ülemaailmse pandeemia levik ja tööta jäämise väljavaated (Rämmer, 2023b; Rämmer ja Semenova, 2022). Keskkonnakriisile pööratav suur tähelepanu pole sugugi üllatav, sest tänased noored on sirgumas täiskasvanuks hoogustuvate keskkonnateemaliste arutelude keskel. Ka nende õiglustunne on teravam kui vanematel põlvkondadel, nad võtavad sageli sõna diskrimineerimise ja ebaõigluse vastu ning on sallimatud ühiskondliku ebaõigluse suhtes, sest nad tunnevad, et see puudutab sageli ka neid endid (näiteks töö saamisel). Kuna andmete kogumise ajaks 2021. aasta suvel oli selja taha jäänud kaks noori tugevasti puudutanud koroonalainet, siis polnud ka üllatav, et nad tõid oma murede seas ühe olulisemana välja hirmu ülemaailmse pandeemia jätkumise pärast, mis varasemate uuringute (Rämmer et al., 2020) põhjal on noortekeskuste tegevust tugevasti mõjutanud ning noorte tavapärast üleminekut täiskasvanuikka häirinud ja ühiskonda lõhestanud.

Joonis 2. Hinnang probleemide kohta, mis Eesti riigil lähikümnendil ees seisavad, %

Joonisel 2 on esitatud eesti- ja venekeelsete noorte hinnang probleemide kohta, mis Eestil lähikümnenditel ees seisavad. Teiste uuringus osalenud maadega võrreldes nägid Eesti noored olulisema probleemina madalaid palku ja pensione, mille pärast valutasid südant peaaegu pooled Eesti vastajatest. Eestikeelsed vastajad pidasid seda suuremaks mureks kui nende venekeelsed kaasmaalased. Neiud kartsid madalaks jäävaid palku ja pensione rohkem kui noormehed.

Ka ees oodata võivat ebavõrdsust hinnati oluliseks probleemiks. Seda märkis ära kolm eestikeelset vastajat kümnest ja viiendik venekeelsetest noortest. Võrreldes noormeestega oli ka see neidude hinnangul tähtsam küsimus, mille lahendamisega tuleb Eestis lähiajal tegeleda.

Kliimamuutus on eestikeelsete noorte jaoks palju olulisem probleem kui venekeelsetele vastajatele. See pole sugugi üllatav, sest eestikeelses inforuumis on see teema väga põhjalikku käsitlust leidnud.

Seevastu peavad eesseisva tööpuuduse väljavaadet suuremaks probleemiks venekeelsed vastajad. Tervelt kolmandik venekeelsetest eestimaalastest ja vaid neljandik eestikeelsetest tunneb selle pärast muret. Ka neiud muretsevad väljavaate pärast töötuks jääda noormeestest rohkem. Paremate oskustega noorte Eestist lahkumise väljavaates näevad eestikeelsetest noortest (21 protsenti) suuremat probleemi nende venekeelsed eakaaslased (30 protsenti). Neidudele on see olulisem mure kui noormeestele.

Samuti pidasid venekeelsed noored (21 protsenti) võimalikku sisserännet eestikeelsetest noortest olulisemaks probleemiks. Võib eeldada, et sellise hoiaku taga on mure töö kaotamise pärast. Siin näevad noormehed võrreldes neidudega sisserändes suuremat probleemi.

Uuringutulemused näitavad, et rahvusliku identiteedi hääbumises ei näe noored kuigi olulist probleemi. Selle pärast muretsevad oodatult siiski rohkem eestikeelsed noored (12 protsenti) kui venekeelsed eestimaalased (6 protsenti). Seegi on noormeeste arvates suurem oht kui neidude meelest.

Süstemaatilised erinevused eesti- ja venekeelsete noorte väärtushinnangutes

Rahvusvahelistest väärtusuuringutest on üks laiahaardelisematest Schwartzi (1992) lähenemine, mis keskendub individuaalsete väärtuste uurimisele. Tema teooria põhjal mõõdetakse Euroopa sotsiaaluuringu raames regulaarselt ka Eestis elavate inimeste väärtusi. Eestis kogutud andmed (Rämmer, 2023a) näitavad, et kõige kõrgemalt väärtustavad meil elavad noored eneseületamisele (teiste heaolu ja looduse eest hoolitsemisele pühendumisele) orienteeritusega seotud väärtusi, heasoovlikkust (oluliseks peetavate inimeste heaolu toetamine) ja kõikehaaravust (teiste inimeste ja looduse mõistmine ning nende eest seismine). Schwartzi teooria järgi vastanduvad eneseületamisele orienteeritud väärtustele eneseupitamisele orienteeritud väärtused, nagu saavutus (isikliku edukuse demonstreerimine sotsiaalsete standardite kohaselt) ja võim (sotsiaalne staatus ja prestiiž ning domineerimine teiste inimeste üle). Tema väärtusteooria teises dimensioonis vastanduvad sellistele väärtustele, mis on orienteeritud muutustele avatusele, nagu hedonism (naudingute ja meelelise rahulduse tähtsustamine) ja stimulatsioon (põneva elu ja väljakutsete väärtustamine), alalhoidlikkusele orienteeritud väärtused, nagu turvalisus (ühiskonna ja iseenda kaitstus), konformsus (sotsiaalsete normidega vastuollu mineku vältimise tähtsustamine) ning traditsioonide (domineerivate normide, reeglite ja tavade) järgimine ja väärtustamine. Muutustele avatuses eesti- ja venekeelsete vastajate vahel erinevusi ei ilmnenud, kuid venekeelsed noored on alalhoidlikumad.

Joonis 3. Eneseupitamisele ja alalhoidlikkusele orienteeritud väärtuste tähtsustamine noorte seas. Hinnangute keskmised, skaala: 1 – pole üldse minu moodi, 6 – väga minu moodi. Allikas: Euroopa sotsiaaluuring 2016.

Rämmeri (2023a) analüüsist selgus, et sellal kui eneseületamises ei ilmnenud eesti- ja venekeelsete noorte väärtustes erinevusi, on venekeelsed noored oma eestikeelsetest kaasmaalastest tugevamini eneseupitamisele orienteeritud. Joonisel 3 on esitatud võrdlevalt nende ja Venemaa noorte väärtushinnangud. Näeme, et kuigi venekeelsed eestimaalased väärtustavad eestikeelsetest uuringus osalejatest kõrgemalt nii saavutust (auahnust, mõjukust ja edukust) kui ka võimu (kontrolli teiste inimeste ja vahendite üle), olid Venemaal elavate noorte hinnangud veel kõrgemad.

Sarnaseid erinevusi näeme ka alalhoidlikkusele orienteerituses: eestikeelsed vastajad väärtustavad selle aluseks olevaid väärtusi oma venekeelsetest kaasmaalastest madalamalt. Samas väärtustavad noored venemaalased vaid traditsioonide järgimist venekeelsetest eestimaalastest kõrgemalt ning tähtsustavad turvalisust ja konformsust hoopis madalamalt. Seega võib eeldada, et ühelt poolt on siin tegemist kultuurimustriga, mis eristab venekeelseid vastajaid eestikeelsetest suurema konservatiivsuse poolest. Teisalt ilmnevad aga ka selged erinevused võimu ja saavutuse väärtustamises venekeelsete eestimaalaste ja noorte venemaalaste vahel.

Kokkuvõtteks

Viimase 15 aasta jooksul tehtud uuringutest selgub, et sel perioodil on eneseväljenduslike väärtuste tähtsus kasvanud. 2016. aastaks tõusid noorte hinnangud tööl avanevatele enesetäiendamise ja oma võimete kasutamise võimalustele ning palka ja kindlat töökohta väärtustati varasemast madalamalt. Samuti oli suurenenud sallivus erinevate vähemuste suhtes, kelles nähti varasemast väiksemat ohtu oma igapäevasele eksistentsile.

Eneseväljenduslike väärtuste tõusu peamiseks põhjuseks saab kindlasti lugeda Ingleharti (2018) nimetatud füüsilise ja majandusliku turvatunde suurenemist. Kuigi Eesti inimeste elustandard on 2023. aastal kahtlemata kõrgem kui 2008. aastal, ilmnes viimases uuringus märke, et majanduslanguses olevas Eestis elavate noorte seas on toimetulekuväärtuste tähtsus tõusnud, eelkõige venekeelsete noorte hulgas. Kuna väärtuste muutust ühiskonnas iseloomustab teatud inerts (Rämmer, 2023c), siis on esialgu veel vara kaugeleminevaid järeldusi teha.

Eesti- ja venekeelsete noorte väärtuste analüüsi puhul polnud tegu mitte eesti ja vene rahvusest noorte võrdlusega, vaid eri keeleruumidest pärit vastajate võrdlusega. Kuna võrdluse aluseks oli kas küsimustele vastamiseks valitud keel või kodune keel, siis oli näiteks eestikeelsete vastajate seas ka vene ja ukraina rahvusest inimesi. Kuna keeleruum on oma olemuselt kultuuriline keskkond, siis on tegemist kultuuriliste erinevuste analüüsiga. Venekeelsete vastajate suuremat ebakindlust selgitab nende ebapiisav eesti keele oskus, mis piirab noortele ühiskonnas avanevate võimaluste ära kasutamist.

  1. Basáñez, M. (2016). A world of three cultures: honor, achievement and joy. New York: Oxford University Press.
  2. Inglehart, R. (2018). Cultural Evolution: People’s Motivations are Changing, and Reshaping the World. Cambridge, UK; New York, NY: Cambridge University Press.
  3. Kaprāns, M. (2021). The different faces of COVID-era reality 2020/2021. The emerging Corona generation in the Baltic States. Bonn: Friedrich-Ebert-Stiftung. https://library.fes.de/pdf-files/id/18503.pdf 
  4. Murakas, R., Rämmer, A., Visnapuu, U. (2011). Eesti noorsootöötaja, tema pädevused ja koolitusvajadused. MIHUS: Eesti noortevaldkonna ajakiri, 7, 28−33.
  5. Rämmer, A. (2009a). Koolilõpetajad hindavad mainekateks edukust ja tuntust toovaid elukutseid. MIHUS: Eesti noortevaldkonna ajakiri, 3, 32−35.
  6. Rämmer, A. (2009b). Koolilõpetajad väärtustavad enim hea hariduse omandamist. MIHUS: Eesti noortevaldkonna ajakiri, 2, 28−32.
  7. Rämmer, A. (2017). Sotsiaalse tunnetuse muutused Eesti siirdeühiskonna kontekstis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. https://dspace.ut.ee/handle/10062/58658
  8. Rämmer, A. (2019a). Millised on tänased Eesti noored? MIHUS: Eesti noortevaldkonna ajakiri, 28, 28−30.
  9. Rämmer, A. (2019b). Noortele meeldivad hästimakstud ametid, kus avanevad eneseväljendusvõimalused. MIHUS: Eesti noortevaldkonna ajakiri, 28, 31−36.
  10. Rämmer, A. (2019c). Väärtustest ja neid kujundavatest teguritest. Akadeemia, 365 (8), 1347−1381. https://www.researchgate.net/profile/Andu-Rammer/publication/337000243_Vaartustest_ja_neid_kujundavatest_teguritest/links/5de8e01e299bf10bc3406a41/Vaeaertustest-ja-neid-kujundavatest-teguritest.pdf 
  11. Rämmer, A. (2023a). Eesti- ja venekeelsete noorte väärtushinnangud. Muutuv ja mitmekesine Eesti Euroopa Sotsiaaluuringus. (27−36). Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut. https://uhiskond.ut.ee/et/sisu/eesti-ja-venekeelsete-noorte-vaartushinnangud 
  12. Rämmer, A. (2023b). Noorte elukäik peegeldub nende väärtustes ja identiteedis. Riigikogu Toimetised. (145−156). Tallinn: Riigikogu Kantselei. https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2023/12/145-156_Uuring-Rämmer.pdf
  13. Rämmer, A., Kivimäe, A., Žuravljova, M. (2020). Kui palju mõjutas eriolukord noorsootööd avatud noortekeskustes? MIHUS: Eesti noortevaldkonna ajakiri, 31. https://mihus.mitteformaalne.ee/kui-palju-mojutas-eriolukord-noorsootood-avatud-noortekeskustes/ 
  14. Rämmer, A., Semenova, K. (2022). Eesti- ja venekeelsed noored on orienteeritud saavutuslikkusele, kuid erineval moel. MIHUS: Eesti noortevaldkonna ajakiri, 37. https://mihus.mitteformaalne.ee/eesti-ja-venekeelsed-noored-on-orienteeritud-saavutuslikkusele-kuid-erineval-moel/ 
  15. Rämmer, A., Žuravljova, M. (2023). Mis mõjutab noorte väärtuste kujunemist? https://blogi.harno.ee/mis-mojutab-noorte-vaartuste-kujunemist/ Schwartz, S. H. (1992). Universals in the content and structure of values: Theoretical advances and empirical tests in 20 countries. Advances in Experimental Social Psychology, (25), 1–65.

Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Maria Elise Remme.

Print Friendly, PDF & Email

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga