fbpx
Aruteluringi „Kuidas tunnevad end noored COVID-19 kriisi olukorras?“ kokkuvõte

Aruteluringi „Kuidas tunnevad end noored COVID-19 kriisi olukorras?“ kokkuvõte

COVID-19 kriisi alguses said noored Eestis tähelepanu peamiselt seoses kahe teemaga. Ühelt poolt süüdistati neid kehtestatud reeglite eiramises ja vastutustundetus käitumises. Teisalt leidsid paljud täiskasvanud, et just nüüd vajavad kodus istuvad noored võimalikult suures koguses inspireerivaid virtuaalseid üritusi ja harivaid elektroonilisi...

Valeuudis on nagu võltskaup

Valeuudis on nagu võltskaup

Kogenud linnuvaatlejat eristab algajast oskus eristada linde välimuse ja hääle järgi ning tõeline linnusõber oskab ka linnuhääli matkida. Kuidas meedia infokülluses olla nagu osav linnuvaatleja, kes poole laulu pealt eristab, kas tegemist on linavästriku või metsvindiga, kiivitaja või meisterliku matkija soo-roolinnuga. MIHUSe toimetuse palvel...

Miks on maakera korraga ümmargune ja lapik?

Miks on maakera korraga ümmargune ja lapik?

Millest sõltub keerulistest asjadest arusaamine? Ilmselt on paljud tajunud, kui proovilepanev võib olla olukord, kus sina tead midagi hirmus hästi ja täpselt, aga vestluspartner ei suuda mitte kuidagi oma pead selle teadmise ümber saada. Miks õiged ja kasulikud teadmised ei hakka inimestele veenva jutu ja selge argumentatsiooni pinnalt kergesti...

MIL – mis see on, miks see mind huvitab ja kuidas seda noortele edasi annan

MIL – mis see on, miks see mind huvitab ja kuidas seda noortele edasi annan

Meedia tähtsus kultuuris kasvab. Mõelgem kasvõi sotsiaalmeedia rollile tööalases ja eraelulises suhtluses praegu ja 2011. aastal. Kui oleksin toona vaid teadnud, et Facebooki koonduvad tulevikus nii mu tööandja, vanavanemad, vanad klassikaaslased kui ka õpilased … Meedia loogika on kohanenud tähelepanumajandusele: inimeste tähelepanu võidetakse...

Sotsiaalmeediavaba noorsootöö

Sotsiaalmeediavaba noorsootöö

Kaugetel aegadel kasutati info edastamiseks kullerit, kirjatuvi, pudeliposti, lühema vahemaa jaoks sobis trummipõrin ja lõkkesuits. 1. mail 1840 anti Suurbritannias välja esimene postmark. Kirjavahetus muutus lihtsasti kättesaadavaks miljonitele inimestele üle maailma. Margiga kiri Mul on kaks tuttavat väikest koolipoissi. Sünnipäevaks ja...

TikTok – platvorm, mis soovib olla kasutaja parim sõber, olenemata sisust

TikTok – platvorm, mis soovib olla kasutaja parim sõber, olenemata sisust

Avastasin hiljuti, et veedan päris palju aega TikTokis, eelmisel nädalal näiteks keskmiselt 1 tund ja 43 minutit päevas. Raske on endale õigustada, miks ma seal nii palju aega kulutan – olen ju siiski noor täiskasvanu, kellel on täiskohaga töö. Olen oma peretuttavatelt kuulnud, et ega see nende pere noorte seas ajaliselt väga palju ei...

Noorsootöötaja vastutus infoajastul

Noorsootöötaja vastutus infoajastul

Info on kättesaadavam kui kunagi varem. Ainuüksi Facebooki laaditakse iga päev üles 350 miljonit pilti. Keskmine eestlane veedab 8,5 tundi oma päevast vähemalt ühe meediakanali mõjusfääris. 97% noortest kasutab internetti iga päev ja 90%-l on vähemalt üks sotsiaalmeediakonto. Noorte meediatarbimise puhul on viimasel kümnendil televisiooni...

Väitlusmeetodi kasutamine meediakirjaoskuse arendamiseks

Väitlusmeetodi kasutamine meediakirjaoskuse arendamiseks

Tänapäeva noored elavad põnevas maailmas. Ligipääs kogu maailma teadmistele on lähemal kui kunagi varem. Igaüks saab kontrollida teavet, mida ta kuuleb, lugeda juurde ja kujundada enda seisukohad – teha läbimõeldud ja argumenteeritud otsuseid. Iseenesest on see kõik väga lihtne. Ent kas ratsionaalsete valikute langetamiseks piisab vaid huvist ja...

Infouputuse mõju vaimsele tervisele

Infouputuse mõju vaimsele tervisele

Info omamine tähendab asjadega kursis olekut ja tarkust ning selline inimene on täitsa tore olla. See võiks justkui tähendada ka seda, et tuled eluga hästi toime, oled hinnatud ja enesega rahul. Ometi on tänapäevases infosse uppuvas maailmas üha rohkem saadud teadlikuks sellest, et infot võib olla liiga palju. Nii palju, et see kurnab ning mõjub...

Noorsootöö käsikäes hinnanguvaba mõtteviisi ja kriitilise mõtlemisega

Noorsootöö käsikäes hinnanguvaba mõtteviisi ja kriitilise mõtlemisega

Kriitiline mõtlemine on selliste küsimuste küsimine, mis aitavad hinnata väidete ja argumentide tähtsust ning tähendust. Tänu sellele oskame vahet teha faktil ja kallutatud arvamusel ning hinnata, kas teksti autor on üldse pädev sõna võtma. Kuna tänapäeva infoühiskonnas võib igaüks sõna võtta ja tihti puudub filter, mis kontrolliks esitatud...

Kuidas huviharidus arendab kriitilist mõtlemist?

Kuidas huviharidus arendab kriitilist mõtlemist?

Tänapäeva inforikkas maailmas on väga tähtis kõigil haridusastmetel, sealhulgas huvihariduses, ning laiemalt arendada laste ja noorte kriitilist mõtlemist. See tähendab arendada noortes oskust eristada olulist infot ebaolulisest, õpetada neid kahtlema ja küsimusi esitama, otsima tõestusi, toetudes fakti- ja teadusuuringute põhistele...

Kriitiliselt mõtlev noorsootöötaja – professionaalse noorsootöö alustala

Kriitiliselt mõtlev noorsootöötaja – professionaalse noorsootöö alustala

Viimaste aastate ülemaailmsete sündmuste, nagu Covid-19 pandeemia ja globaalse poliitilise arengu taustal on üha tähtsamaks ja päevakajalisemaks muutunud digitaalne kirjaoskus, sealhulgas näiteks kriitiline mõtlemine, e-turvalisus ning oskus leida, selekteerida ja hinnata infot. Ka noorsootöös räägime palju noorte digipädevuste ja kriitilise...

Köielkõnd alaku?!

Köielkõnd alaku?!

2021. aasta sügisel toimuvad taas kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Valimiseelne periood on noortega töötavate spetsialistide jaoks tegevuste- ja ideederohke aeg. Samas valdavad spetsialiste küsimused: kuidas võtta perioodist maksimum, kuid mitte ületada n-ö hea maitse piiri? Mis on lubatud? Kas tegemist on ühe paraja köielkõnniga? ...

Sissejuhatus: Mida õpetavad meile noored?

Sissejuhatus: Mida õpetavad meile noored?

15-aastane Philo T. Farnsworth visandas keemiatunnis vaakumtoru, mis tõotas revolutsiooni teleritööstuses. Aasta oli 1921 ning Farnsworthi visioon jäi mõistetamatuks nii tema klassikaaslastele kui õpetajale. 1938. aastal esitles Farnsworth maailma esimest elektrilist telerit. Käesoleva numbriga püstitame küsimuse: Mida saame õppida...

Noorusest ja headusest

Noorusest ja headusest

Inimese vaimse tervise saladus peitub esmajoones positiivsetes suhetes ja vahetus lähedusetundes, nagu teadusuuringud ikka ja jälle näitavad ning ka talupojatarkus kinnitab.  Vaadates lapsi ja noori, siis hoolimine ning inimlik vastastikkus paistavad neis voolavat justkui enesestmõistetava elujõuna. Olgu tegemist haiget saanud kaaslase...