fbpx

Heidi Paabort

Tõenduspõhisuse austajana on mul ääretult hea meel, et sarnasel põhimõttel ilmuv noortevaldkonna ajakiri MIHUS on rõõmustanud meid juba 15 aastat ja käsitlenud mitmesuguseid noortepoliitika teemasid.

Tööhõivele pühendatud MIHUSe number ilmus 2009. aastal. Tööhõive on oluline näitaja, mis võimaldab kirjeldada riigi, selle majanduse ja rahva olukorda, mistõttu tuleb sellele tähelepanu pöörata. Tööhõiveküsimused ja töötuse vähendamise vajadus noorte seas ei olnud tollal uus probleem, sest nimetatud teemadele olid viidanud paljud Euroopa tasandi dokumendid ja väljaanded, et luua noortele uusi tööhõivevõimalusi. Uuenduslik oli aga see, et 2009. aasta ajakirjanumbris arutati seda noortevaldkonna seisukohast. See oli üpris uuenduslik võrreldes paljude teiste liikmesriikidega, kus noorsootöö laialdasi võimalusi tööhõivet toetava tegevusena veel teadlikult ei nähtud.

On olnud põnev jälgida, kuidas Eesti noorsootöös ja teistes valdkondades on kogemusi talletatud ning parimaid tavasid edasi arendatud noorte toetamise igapäevasteks võimalusteks. Kuidas on aga noorte toetamine tööhõives aja jooksul muutunud ja mis on olnud suurimad mõjutajad? Kutsun nüüd sel teemal kaasa mõtlema.

Juba 2009. aastal arutati avalikus sektoris, et noorte töötust ei saa lahendada universaalsete meetmetega, sest iga noore probleemid on erilised ja vajavad personaalset lähenemist. Seega tuleb teada noorte tegelikke vajadusi, suhelda nendega neile arusaadavas keeles ja levitada infot nende kanalite kaudu, mida noored kasutavad. Oluliseks peeti koostööd haridussüsteemiga, kuid ka tööandjate hoiakute muutmist noorte töölevõtmisel ja koostööd omavalitsustega sotsiaalsete probleemide lahendamisel. Rõõmustasid ka MIHUSes alanud noorte väärtuste ja nende kujunemise teemalised arutelud, mis toimuvad siiani ning noorte igapäevaseid toimetulemise valikuid suuresti mõjutavad.

MIHUSe 2009. aasta numbris vaatlesidki autorid noorsootöö ja noorte tööhõive seoseid ning mõtisklesid, millist rolli noorte tööturule sisenemisel kannab noorsootöö. Arusaam, et noorsootöö toetab noore toimetulekut elus ning annab selleks vajalikke teadmisi ja oskusi, on siiani Eesti noorsootöö lähtekohaks ning Eesti oli tol ajal üks vähestest Euroopa Liidu riikidest, kus võeti selleks kasutusele Euroopa Sotsiaalfondi vahendid.

Noortevaldkonna töötajad pidasid enda rolli noorte toetamisel väga tähtsaks, rõhutades, et noorsootöös toimuva mitteformaalse õppimise kaudu luuakse noortele võimalusi omandada tööturule jõudmiseks ja toimetulekuks olulisi õpikogemusi ning neile vajalikke oskusi ja teadmisi.

Noppisin ajakirjast üles järgmised peamised märksõnad: töökasvatus, noorte väärtused ja nende kujunemine, valdkonnaülene koostöö ning individuaalne lähenemine. Töökasvatuse asemel kasutatakse praegu ehk rohkem sõna „töökogemus“, individuaalse töö puhul on lisandunud noortekesksus, valdkonnaülesuse kõrval spetsialisti usaldus teise spetsialisti vastu ning koostöö asemel koosloome ja sotsiaalne innovatsioon, aga üldiselt kõnetavad need märksõnad meid siiani.

2009. aastal ja praegusel ajal on üks oluline sarnasus – nimelt oli Eestis süvenemas majanduskriis, mis kergitas selliste 15–29aastaste noorte arvu, kes ei õpi ega tööta, tänapäeva Eesti kõrgemaile tasemele (51 200), sealhulgas tõusis 15–24aastaste noorte töötuse määr Eestis 2008. aasta 12 protsendilt 2010. aastaks 33 protsendile ja tööhõive määr langes 2008. aasta 36 protsendilt 2010. aastaks 25 protsendile. Noored aga tundsid muret, et tööandjate hinnangutes valitseb teatud vastuolu hariduse väärtustamises. Noorte arvates hindasid tööandjad ennekõike töökogemust, tööandjad pidasid töökoha saamisel esmaseks tingimuseks aga erialase hariduse olemasolu ning leidsid, et töökogemus annab hariduslikule taustale lisaväärtuse1. Seega oli (erialane) haridus noorte seisukohast vaid üks eeldus töökoha saamisel ja järjest tähtsamaks muutus oskus neid teadmisi ka kasutada ehk töökogemus. See kinnitas, et oluline on noori tööturule nügida, et nad saaksid juba varakult töökogemuse ja vajalikud teadmised, kuidas tööturg toimib. Tollane MIHUSe ilmumise aegne kontekst ja peamised arenguvajadused on seega endiselt aktuaalsed ning ajalool on kombeks korduda.

Töötust kui nähtust selgitavatest uuringutest ja seda kirjeldavast Euroopa statistikast ilmneb, et noorte tööpuuduse näitaja on üldisest töötuse määrast enamasti pigem kõrgem ning asjaomane sihtrühm on majandusolukorra ja teiste kriisidega kaasnevate muutuste tõttu haavatavam. Kuigi kriis mõjutab esmajärjekorras noori – näiteks 2020. aastal alanud pandeemia tõttu kaotasid paljud noored töö, kuna suur osa neist töötas teenindussektori ettevõtetes (nt turism, toitlustus, kaubandus, majutus, ehitus) –, kinnitab töötukassa statistika, et pärast 2020. aasta pandeemiat taastus olukord kiirelt. Noortevaldkond kasutas juba tol ajal virtuaalset mobiilset noorsootööd, mistõttu noorte toetamine jätkus tavapäraselt2.

Eesti Panga viimases aruandes viidatakse aga sellele, et majanduslangus on erinevate kriiside tõttu taas süvenemas ja noorte töötuse protsent võib olla tõusuteel. Töötukassa peetav töökohtade andmebaas näitab, et pakutavaid töökohti on varasemaga võrreldes vähem, seda enam, et töötute arv ei suurene vaid noorte hulgas. Viimase aastaga on noorte töötute arv hüppeliselt kasvanud. 2024. aasta alguseks oli Eestis 12 164 töötut noort vanuses 16–29 aastat ja osakaal kõikidest töötutest oli 23,6 protsenti. Vanuserühmade arvestuses oli suurem osakaal vanuserühmas 19–21 aastat (28,9 protsenti). 2022. aasta lõpu seisuga on koguarv kasvanud 4664 noore võrra. Kas see tähendab, et praegu on noortel keerukam tööturule jõuda ja sinna püsima jääda?

Ilmselt ei ole sellele küsimusele ühest vastust, sest niisugusesse olukorda sattumise põhjused on erinevad ja keerukad. Seega muutub toetamise sisu ja suhtluskanalite (nt virtuaalsed kohtumised või silmast silma) valikul üha tähtsamaks sihtrühma olemuse mõistmine ehk millised riskiolukorrad viitavad tõenäosusele keerulisse olukorda sattuda ja sinna pikemalt püsima jääda.

Statistikaameti koostatud eksperimentaalanalüüsist3 selgus, et suurema tõenäosusega satuvad riskiolukorda välispäritolu noored, kellel on eesti keelest erinev emakeel, muu kodakondsus või rahvus või sünnikoht väljaspool Eestit. Sealhulgas mõjutab sünnikoht välisriigis sellesse olukorda sattumist kõige enam. Samuti on suurem risk noortel, kellel ei ole töökogemust ja kelle haridustee piirdub põhiharidusega või on mõnel tasemel pooleli jäänud. Eespool mainitud teadmine, et olukord taastub pärast kriisi kiirelt, ei tohiks meid kuidagi uinutada ega tekitada tunnet, et noori ei ole vaja toetada, sest kiiret taastumist on soodustanud pigem riiklikud struktuursed otsused.

Riiklikku noorte tööhõive strateegiat Eestis ei ole. Pigem on strateegilised eesmärgid sätestatud valdkondlikes strateegiates4 – sealhulgas noorsootöös –, mis omakorda on realiseerunud mitmesuguste programmide ja praktika kaudu. Eesti puhul on hea, et abivajava noore mõiste on defineeritud (§ 151), sest nii saab paremini välja selgitada, millist tuge noored vajavad. Noortevaldkonna arengukavas 2021–2035 on näiteks esitatud kaks olulist temaatilist osakaalu mõõdikut: 15–29aastased mitteõppivad ja -töötavad noored (8,5 protsenti aastaks 2035) ning 15–26aastaste noorte hinnang toe kättesaadavuse kohta. Asutustest on spetsiifiline tööhõive noortestrateegia olemas töötukassal. Kui 2009. aastal oli tööhõive teema pigem sotsiaalministeeriumi pädevuses, siis alates 2023. aastast liikus see majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalasse.

2024. aasta algusest kehtib Eestis ka uus tööturumeetmete seadus, milles määratakse kindlaks5 tööturuteenuste terviklik raamistik. Varasem tööturuteenuste ja -toetuste seadus jõustus 18 aastat tagasi. Sellega seotud tööhõiveprogrammis 2024–2029 on kirjas töötukassa osutatavad teenused. Töötukassa toetab nii tööle saamist kui ka haridussüsteemi naasmist ja seal püsimist. Kujunemas on ka arusaam, et noorte kiire suunamine tööturule ei saa olla eesmärk omaette, pigem peab toetama noore pikemaajalisemaid eesmärke, mille esiplaanile seadmine mõjutab noore tervet elukäiku.

Töötukassa valikutes on inimese vajaduse ja tööturu olukorra alusel mitukümmend tööturuteenust, sealhulgas teenused noortele (nt „Minu esimene töökoht“) või neid tööle võtvatele tööandjatele (alaealiste töötamise toetamine). Peale töötukassa jagab ministeerium ressursse ka teistele asutustele (nt avatud taotlusvoorud kohalikele omavalitsustele, millest saavad osa ka noorsootöö tegijad). See võimaldab noorte tööhõivega seotud lahendusi pakkuda laiapõhjalisemalt ja valdkonnaülesemalt. Ilmselt üks suurimatest nihetest varasemaga võrreldes seisneb selles, et tööhõivest ja haridusest räägitakse pigem kui tervikust ning tööhõive valdkond on jagunenud aina rohkemate osaliste vahel.

Üks noorte tööhõive ja hariduse mõjutajaid on viimasel ajal olnud Euroopa Komisjoni algatus noortegarantii, millele pandi alus 2013. aastal. Ajendiks oli 2010. aastal süvenenud majanduskriis, kus iga kolmas noor Euroopas oli tööhõivest ja haridussüsteemist välja langenud. Noortegarantii algatus on kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide vabatahtlikult võetud kohustus, millega tagatakse, et nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või formaalharidussüsteemist lahkumist leiavad tuge vajavad noored endale sobiliku ja jätkusuutliku töö- või praktikapakkumise või haridustee jätkamise võimaluse. Aastatel 2022–2027 toetatakse selle algatuse kaudu Eestis peamiselt 15–29aastaseid noori6. Eesti on eraldi keskendunud ennetustegevustele 13aastaste ja vanemate noorte hulgas.

Noortegarantii tulekuga võeti kasutusele lühend NEET, mis tuleb ingliskeelse termini Not in Education, Employment or Training sõnade esitähtedest. Eesti paigutati ühte rühma Hispaania, Iirimaa, Läti, Leedu ja Portugaliga. Nendes riikides oli küll kõrge NEET-olukorras noorte määr, kuid üldiselt oli neil noortel siiski töökogemus ning suhteliselt hea haridus ja oskused. Meeste osakaal oli tol ajal suurem kui naiste oma ning paljud noored olid heitunud7. 2013. aastal Eestis ilmunud noorteseire eriväljaandes soovitati8, et Eestis on vaja tõkestada koolist väljalangemist, tagada sujuv tugi tööturule jõudmiseks, pakkuda kutseoskuste koolitusi ja teadlikumat tuge erivajadustega noorte jõudmisel tööturule.

Euroopa Komisjon pani noortele põhjuste ja tagajärgede selgitamiseks külge mitmesuguseid silte, nagu traditsioonilised töötud, kättesaamatud, tegevusetud, võimaluste otsijad ja vabatahtlikud. Eestis tekkis lisaks väljend „nähtamatud noored“, keda keegi justkui ei märka. Sarnast nimetust on kasutatud noorte kategoriseerimiseks ka alles paar aastat tagasi ilmunud Eesti noortevaldkonna tulevikustsenaariumide lõpparuandes9. Selles aruandes tuuakse esile nähtamatute noorte taastekkimise võimalus, kui näiteks noortega töötavaid spetsialiste on puudu, noorte tööturule sisenemist ja tööhõivelisusega seotud oskusi ei toetata piisavalt ning Eestis on piirkondlik ebavõrdsus. Sellistel noortel on raske tekkinud olukorrast välja murda ning vaesus ja sotsiaalsed probleemid päranduvad järgmistele põlvedele ning tekib uus põlvkond nähtamatuid noori, kellel on vähem võimalusi end tööturul realiseerida, vabatahtliku tööga tegeleda või end täiendada.

Esimene noortegarantii tegevuskava10 võeti vastu 2014. aastal ja selle koostamisel arvestati varasemaid, sealhulgas noorsootöös rakendatud tulemuslikke tavasid. Eelkõige võeti tegevusega sihiks noorte tagasitoomine haridussüsteemi, noorte oskuste ja teadmiste täiendamine noorsootöö kaudu (nt info- ja nõustamisteenused, töökasvatus, vabatahtlik tegevus, tööõigusinfo kättesaadavus, noorteühingute ja -keskuste tegevus), karjääriteenuste süsteemne areng ja töötutele noortele mõeldud aktiivsete tööturumeetmete pakkumine. Tegevuskavaga kerkis esile partnerluspõhimõte eesmärgiga hoogustada valdkonnaülest koostööd, et sünergias ja koosmõjus noori nende valikutes toetada. Alguse või uue hoo sai hulk tegevusi, sealhulgas mitmesugused noortevaldkonna tegevused, nagu mobiilsed kutselaborid, kogukonnapraktika, noorteseire, programmid, näiteks Noorte Tugila, STEP ja Hoog Sisse. Töötukassa korraldab siiani koolides, noortekeskustes, malevates ja laagrites karjääritöötubasid ning on loonud palgatoetuse erimeetme „Minu esimene töökoht“.

Üks suuremaid kitsaskohti noortegarantii esimesel perioodil Eestis seisnes aga selles, et riigil ja kohalikel omavalitsustel puudus süsteemne info selle kohta, kes on need noored, kes on tööturust ja haridussüsteemist eemal, ent kes ise vajalike teenusteni (nt töötukassa, Rajaleidja, noortekeskused) ei pruugi jõuda ning võivad vajada ebasoodsast olukorrast väljumiseks riigi tuge11. Tekkis vajadus tervikliku süsteemse lähenemise järele, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel teada mitteaktiivsetest noortest ja nende toetamist ennetavalt korraldada. Nii pandi 2016. aastal alus noortegarantii tugisüsteemile (NGTS), mis on elektrooniline tööriist ja juhtumikorralduslik koostöömudel kohalikele omavalitsustele.

Esimese perioodi kogemus näitas, et oldi küll õigel teel, aga esinesid ka teatud valdkondadevahelised ebakõlad tegevuste ja teenuste samaaegsel pakkumisel noorele ning teise perioodi tegevuskava tarbeks oli vaja kohe alguses kõik pooled ühe laua taha tuua. 2022. aasta alguses valmis avaliku sektori koordineeritud valdkonnaülene NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudel kohalikele omavalitsustele, mis aitab mõista, kuidas koostöös võimalikult tõhusalt ja sujuvalt noori toetada. See koostöömudel on aluseks ka uuele rahastusperioodile 2023–2029, kus koos kohalike omavalitsustega ühiselt loodud kriteeriumid on aluseks ressursside taotlemisel. Teisel perioodil plaanitakse noorteni jõudmisel kasutada teadlikumalt ka näiteks mobiilse noorsootöö võimalusi.

Tõenduspõhisuse seisukohast on oluline mainida ka seda, et koostatud on mitu noorte tööhõive teemalist käsiraamatut, ilmunud on artikleid12 ja tegevuste mõju on ajas hinnatud (nt NGTS, noortevaldkonna tegevused, „Minu esimene töökoht“, STEP). Noorte tööhõive konteksti aitab visualiseerida noorteseire juhtimislaud. Lisaks osalevad Eesti ülikoolid aina enam temaatilistes rahvusvahelistes uuringutes, et toetada teadlikumat poliitikaloomet nii Eestis kui ka Euroopas, võimaldades seeläbi Eesti head praktikat esile tuua (nt Rural NEET Youth Network, UPLIFT, Track-In, Young-IN, MapIneq, EXCEPT).
Kokkuvõtvalt julgen arvata, et Eestis on noorte tööhõives alanud aeg, kus eri valdkondade ressursid saavad kohalikul tasandil teadlikumalt kokku, et vastata noorte vajadustele ja pakkuda noortekeskset tuge jõudmaks haridussüsteemi või tööturule. Usun, et noortevaldkonnal on olnud selles väga suur roll. Noorte tunnetatud vajadustele tuginedes peame tegevuste ja teenuste pakkumisel olema jätkuvalt avatud ka uutele käsitustele ning keskenduma eri valdkondade potentsiaalile, et teaksime noortest, jõuaksime nendeni kiiremini, oleksime nendele lahenduste pakkumisel alati sammu võrra ees ja hoiaksime ukse avatud, kui vajadus toe järele peaks uuesti ilmnema. Samuti usun, et oleme kriisides tugevamad, kui usaldame teisi valdkondi ja tunnistame, et üksi tegutseda ei ole enam mõistlik.


  1. Noored ja tööturg. (2010). Noorteseire aastaraamat. SA Poliitikauuringute Keskus Praxis. Eesti Noorsootöö Keskus ↩︎
  2. Paabort, H., Kõiv, K. (2022). Noortevaldkonna tugiteenuste Noorte Tugila ja Hoog Sisse potentsiaal noorteni jõudmisel, statistiline ülevaade ja märkamised perioodil 2015–2022, https://ank.ee/wp-content/uploads/2022/11/Noortevaldkonna-tugiteenuste-analuus_EANK.pdf ↩︎
  3. Sõstra, K. (2023) Mis mõjutab noorte NEET-staatusesse langemist? Analüüsi aruanne. Eesti Statistikaamet. Haridus- ja Noorteamet. ↩︎
  4. Noortevaldkonna arengukava 2021–2035, haridusvaldkonna arengukava 2021–2035, heaolu arengukava 2023–2030 jt. ↩︎
  5. Suur, K. (2023). Tööturumeetmete seadus muudab selgemaks töötukassast abi saamise võimalused. Sotsiaaltöö, https://tai.ee/et/sotsiaaltoo/tooturumeetmete-seadus-muudab-selgemaks-tootukassast-abi-saamise-voimalused?fbclid=IwAR3VnmfW9DpSuWQLjQcziW9B4s5M2so_25OTBrtWKN4EssQ_-be0jBmAcuA ↩︎
  6. Noortegarantii tugevdamise riigisisene tegevuskava perioodiks 2022–2027. (2022). Sotsiaalministeerium. ↩︎
  7. Eurofound. (2012). NEETs – Young people not in employment, education or training: Characteristics, costs and policy responses in Europe. Publication Office of the European Union, Luxemburg. ↩︎
  8. Kasearu, K., Trumm, A. (2013). NEET – „Noored, kellega keegi ei arvesta ja kes kuskil ei käi“? Noorteseire Eestis poliitikaülevaade 5/2013. ↩︎
  9. Haugas, S., Kendrali, E. (2022). Noortevaldkonna tulevikustsenaariumid. Tallinn: Mõttekoda Praxis. ↩︎
  10. Tegevuskava Euroopa Liidu noortegarantii elluviimiseks. (2014). Sotsiaalministeerium. ↩︎
  11. Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine. (2021). Sotsiaalministeerium. ↩︎
  12. Nt Telpt, E. (2019). Noorte osalus hariduses ja tööturul. Eesti piirkondlik areng, 2018. Noored Eestis. Eesti Statistikaamet; Beilmann, M., Otstavel, S., Kõiv, K., Paabort, H. (2023). NEET-staatuses noored teenuste ja programmide võrgusilmas: kuidas paremini toetada mitteõppivaid ja -töötavaid noori? Sotsiaaltöö, https://tai.ee/et/sotsiaaltoo/neet-staatuses-noored-teenuste-ja-programmide-vorgusilmas-kuidas-paremini-toetada ↩︎

Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Maria Elise Remme.

Print Friendly, PDF & Email