fbpx

Erinoorsootöö Eestis: vaade minevikust tulevikku

Maria Žuravljova, Tartu Ülikooli noorsootöö nooremlektor/noorte ja lapsepõlve sotsioloogia nooremteadur

22. veebruar 2024

Kutsusime Maria Žuravljovat mõtestama noortekesksuse kujunemist kinnistes lasteasutustes ja seeläbi kogu erinoorsootöö kujunemislugu. Artiklit ilmestavad Andrus Elbingu luuletused, mis ilmestasid algusest lõpuni ka MIHUSe viienda, erinoorsootööle pühendatud, numbri.

ÖELDES ÖELMATUT
Ärge mulle seda pange pahaks,
et tunda tundmatut ja mõõta mõõtmatut ma tahaks.
Mõelda mõelmatut, kuulda kuulmatut,
ja ärge pange mulle pahaks ka, et öelda öelmatut ma tahaks ka.
Mulle pahaks ärge pange,
et seada seadmatut tahaks ma, suuta suutmatut, teada teadmatut, tunda tundmatut
ja mõõta mõõtmatut…
Ärge seda mulle pahaks pange, öelmatut, kui ütlen.
Andrus Elbing (räppar Beebilõust)

Maria Žuravljova

Artikkel algab Andrus Elbingu luuletusega „Öeldes öelmatut“, mis on kirjutatud kinnipidamisasutuses. Luuletuse sõnad kajastavad noorte soovi mõista ja väljendada oma tundeid ja mõtteid, mis tihti jäävad väljapoole tavapärast mõistmist.

1999. aasta märkis olulist verstaposti Eesti noorsootöö ajaloos, kuna siis võeti vastu esimene noorsootöö seadus. Samal aastal toimunud Eesti noorsootöö foorumil rõhutati erinoorsootöö ja kriminaalpreventsiooni tähtsust ning pandi alus süsteemsele lähenemisele noorte abistamisel. Erinoorsootöö, mis oli alguses mõeldud riskioludes elavate noorte toetamiseks, on aastate jooksul arenenud, peegeldades ühiskonna muutuvaid vajadusi ja suhtumist (Žuravljova, 2011).

Alates 1999. aastast on erinoorsootöö mõiste muutunud. Esialgu keskenduti riskioludes elavate noorte kasvamis- ja arenguvõimaluste loomisele, aktiveerides nende võimeid ja oskusi. 2001. aastal välja töötatud „Eesti noorsootöö kontseptsioon“ ja järgnevad strateegiad, nagu noorsootöö strateegia 2006–2013, laiendasid erinoorsootöö mõistet, kuid praktikas ilmnes, et määratlus ei olnud kõigile noorsootöötajatele üheselt mõistetav.

Erinoorsootöö areng

Luuletuses „Öeldes öelmatut“ väljendatud noore sisemiste küsimuste ja otsingute kajastamine sarnaneb erinoorsootöö pideva püüdlusega noorte individuaalseid vajadusi paremini mõista ja noori toetada. Erinoorsootööteemalistes aruteludes tekkis vajadus mõiste selgitamise ja ühtlustamise järele. Eesliide „eri-“ tekitas ebamugavust ja vastuseisu, kuna see võis viidata negatiivsele eristamisele. Seega oli vaja valdkonna määratlust kohandada, et see oleks kaasavam ja vastaks paremini noorte vajadustele. Erinoorsootöö eest vastutasid peamiselt alaealiste komisjonid, kuhu suunati 7–17aastaseid noori, et määrata mõjutusvahendid (Žuravljova, 2011).

Proovikivid ja vajadus muutuste järele

2010. aastal ilmus MIHUS nr 5, mille teema oli „Erinoorsootöö muutuvas maailmas“. Ajakirjas käsitletud erinoorsootöö meetodid on endiselt kasutusel, näiteks mobiilne noorsootöö, foorumteater, kovisioonid, supervisioonid ja mentorlus. 2011. aastal kaitsesin magistritöö teemal „Erinoorsootöö Eestis“ (Žuravljova, 2011). Tol ajal võis uuringute ja ekspertide arvamuse alusel järeldada, et erinoorsootööd arendati noorsootöövaldkonna osana. Noortevaldkonna arengukavas 2014–2020 erinoorsootööd aga enam ei olnud. Samuti ei ole alates 2014/2015. õppeaastast Tartu Ülikooli Narva kolledžis noorsootöötajate tasemeõppes enam eraldi erinoorsootöö ainet.

Uuendused

2017. aastal ilmunud ÜRO lapse õiguste komitee hinnangu kohaselt kaldus Eesti varasem alaealiste erikohtlemise süsteem liigselt karistuste poole ning soovitati rohkem kasutada meetodeid, mis võimaldaksid lapse õiguskuulekat käitumist kujundada eakohaste ja sotsiaalselt sobivate meetmete rakendamisega. 2018. aastal tehti sotsiaalkaitse ja alaealiste erikohtlemise süsteemis mitu muudatust. Samal aastal jõustunud reform alaealiste ja noorte õigusrikkujate kohtlemises Eesti õigussüsteemis puudutas nii institutsioonide töökorraldust kui ka alaealiste kohtlemise praktikat. Asutused peavad muutuma vähem karistuslikeks, sealhulgas tagama lastele menetluslikud põhiõigused, ning rohkem abistavaks, lapsesõbralikumaks ja mugavamaks (Markina et al., 2021). Reformi tulemusena loodi kinniste lasteasutuste teenus, enne seda täitsid sama ülesannet eri- või kasvatuslike erivajadustega laste koolid (Gornischeff & Loide, 2019). Sotsiaalministeeriumi eelnõu kohaselt kaotati alaealiste komisjonide süsteem (Tamm & Surva, 2021). Alaealiste komisjonid tegutsesid 2017. aasta lõpuni ehk kokku peaaegu 19 aastat. Sotsiaalkindlustusameti andmete järgi satub kinnistesse lasteasutustesse aastas üle saja noore.

2017. aasta reform mõjutas alaealiste kinnipeetavate arvu vanglas. Statistika järgi on kinnipeetavate osakaal iga aastaga vähenenud. Alaealiste arv vanglas kahanes 23 aasta jooksul märkimisväärselt: 68-lt 2002. aastal kolmele 2023. aastal. Statistika andmetel (kuritegevus Eestis 2022) väheneb iga aastaga ka alaealiste kuritegevus. Tulemused näitavad seega, et oleme õigel teel. Kindlasti on noorsootööl ja noortekesksel lähenemisel oma osa selles, et riskinoorte olukord paraneb.

Veel on aga pikk tee minna, kuna noore viibimine kinnises lasteasutustes üle kolme kuu ei ole soovituslik. Samas võib praeguse süsteemi korral noor viibida kinnises lasteasutuses kuni aasta ja korduvsuunamiste tõttu on teada ka juhtumeid, kus laps on viibinud kinnises lasteasutuses 3–5 aastat. Kinnise lasteasutuse ühe meetmena kasutatakse aga jätkutoe süsteemi, milles on oluline osa noorsootöötajatel.

Et reform täidaks oma eesmärki, on vaja muuta süsteemi noortekesksemaks, kuna nii on võimalik teenuste ja tegevuste sisu ning korralduse ja arendamise keskmesse seada noore isiksuse areng ja heaolu, et saavutada parim tulemus noore jaoks. See tähendab, et eesmärkide, töövormide ja -võtete ning korralduslike valikute tegemisel peab lähtuma noorest kui teadlikust isiksusest, toetama terviklikult noore vaimse ja füüsilise heaolu saavutamist ning püüdlema tegevuste ja teenuste sellekohase mõjususe poole (Rämmer et al., 2021).

Kinniste lasteasutuste jätkutoe süsteem ja noorsootöö

Üks paljudest võimalustest on noorsootöötajatena osaleda kinniste lasteasutuste jätkutoe süsteemis. Kohe pärast seda, kui noor on jõudnud kinnisesse lasteasutusse, hakatakse ette valmistama noore kogukonda naasmist. Võrgustiku pakutav jätkutugi kestab vähemalt kolm kuud pärast seda, kui noor on kinnisest asutusest väljunud. Jätkutoe mudelis on kesksel kohal kohaliku omavalitsuse juhtumikorraldaja ehk lastekaitsetöötaja, kelle ülesanne on jätkutööd koordineerida ning koostöös võrgustikuga saada terviklik ülevaade noore ja pere olukorrast ja vajadustest ning toetamisvõimalustest. Jätkutoes on olulisel kohal noore ja tema perekonna (või eestkostja/asenduskodu) kaasamine ning toetamine, spetsialistide regulaarne koostöö, noore kogukonda naasmise järjepidev ja etapiline ettevalmistus ning usaldusisiku kaasamine noore toetamisse. Jätkutoe planeerimisel on tähtis arvestada iga noore tausta ja eripärasid ning anda noorele piisavalt aega uue olukorraga harjumiseks, realistlike plaanide tegemiseks ja iseseisvumiseks. Jätkutoe võrgustikku kuuluvad noorega kokku puutuvad spetsialistid, näiteks kohaliku omavalitsuse juhtumikorraldaja, kinnise lasteasutuse esindaja (sotsiaalpedagoog), usaldusisik, kooli esindaja, prokuratuuri esindaja, noorsootöötaja, asenduskodu esindaja, perevanem, usalduskasvataja. Tuleks arvestada ka spetsialistidega, kellega noor hakkab kokku puutuma kogukonda naastes (nt uue kooli, töökoha, huvitegevuse esindaja) kKinnise lasteasutuse teenuse jätkutoe mudeli juhend).

Tulevikuvisioonid

Tartu Ülikooli Narva kolledž keskendus kahe aasta jooksul kinniste lasteasutuste ja kriminaalhooldusametnike põhikoolituse raames noortekesksele lähenemisele. Spetsialistidele, kes töötavad kinnistes lasteasutustes suure abivajaduse ja riskikäitumisega lastega, ei ole kehtestatud kvalifikatsiooninõudeid ning puudub töö spetsiifikast tulenev ühtne erialane ettevalmistus. Seni on õpivõimalusi olnud vähe või on spetsialiste koolitatud ebaühtlaselt (olenevalt asutuste võimalusest ja personali soovidest). Olukorra parandamiseks pani Tartu Ülikooli Narva kolledž sotsiaalkindlustusameti tellimusel kokku pooleaastase erikoolituse, mille raames käsitleti mitmesuguseid teemasid, kuid keskenduti peamiselt noortekesksele lähenemisele, et tuua noorte ellu positiivseid muutusi ja pakkuda noortele, kes on ajutiselt paigutatud kinnisesse lasteasutusse või alluvad kriminaalhooldusele, tingimusi mitmekülgseks arenguks. Noortekeskse lähenemise teaduskirjanduse analüüsi põhjal selgus, et järjekindel ja süsteemne noortekeskne lähenemine teenuste korraldamisel toob kaasa teenuste suurema mõjususe, eriti keerulisemas olukorras olevatele noortele, noorte (järje)kindlama ja sisukama osaluse teenustes, kogukondliku mõju, sealhulgas noortele, kes teenustes vahetult ei osale, aga ka noore kui isiksuse enesekindluse ja oma elu väärtustamise suurenemise, toetades seeläbi noorte taju oma elu teadlike suunajatena (Rämmer et al., 2021).

Eesti kurss on vähendada kinniste kohtade arvu ja leida rohkem võimalusi avatud asutuste loomiseks. Hea eeskuju on näiteks Holland, kus peaministri korraldusega suletakse aastaks 2030 kõik kinnised lasteasutused (Van der Helm et al., 2023). Hollandi näide on oluline, kuna Eesti võttis kinniste lasteasutuste teenuse väljatöötamisel paljuski eeskuju just Hollandist, kus oli palju väikseid regionaalseid keskusi, kuhu lapsed suurtest keskustest üle toodi. Praegu töötatakse Hollandis avatud keskuste loomise nimel, sest nagu uuringud kinnitavad, ei saa kinnistes asutustes saavutada pikaajalisi tulemusi. Kuna Eesti on suuna võtnud Põhjamaade poole, siis on eeskujuks ka näiteks Norra, kus rakendatakse noortekeskse lähenemise üht olulist komponenti – noore kaasamist otsuste tegemisse – ning võetakse noorte häält palju rohkem kuulda (Lapse koht ei ole …).

Eesti noorsootöö areng erinoorsootööst integratiivse lähenemiseni kajastab pidevat püüdlust mõista ja toetada noori nende individuaalsetes vajadustes. Uuendused on olulised sammud, et edendada noorte heaolu ja positiivset arengut ühiskonnas. Noorsootöö on ennetav ja väga tähtis, et noored ei satuks kinnistesse lasteasutustesse või vanglasse. Sellesse eesmärki panustab noorsootöö endiselt hoolimata sellest, et erinoorsootööd enam ei ole.

Uuendused, nagu 2017. aasta reform, mis keskendus alaealiste erikohtlemise süsteemi muutmisele lapsesõbralikumaks ja jätkutoe süsteemi loomisele kinnistes lasteasutustes, rõhutab noorte heaolu ja positiivse arengu edendamise tähtsust. Artikli lõpus olev luuletus „Ma teie vend“, mille Elbing kirjutas samuti kinnipidamisasutuses, pakub sisekaemuslikku vaadet noore inimese sisemisse võitlusse ja eneseleidmise teekonda. See luuletus näitab, et iga noor on hoolimata minevikust või praegustest probleemidest ja valdkonna arengust osa suuremast kogukonnast ning väärib mõistmist ja toetust.

MA TEIE VEND

Tundub tobe, kuid ikka ja jälle painab mind üks küsimus, kes ja miks ma olen?

Vastust otsides mind haarab mõistmatus, sest vastust pole.

Nii istun vastuseta vastuolude risus: kas ma oma sisemine mõistatus või on mõistatus mo sisu? Kõike muud võib lihtsalt panna sõnadesse, kuid raske leida mõõdupuud, sellele, mis täpselt mahub südamesse.

No mis muud süda, sul tuleb mulle vastata – kes ja miks ma olen?

Kahjur või ürask, poeet või röövel siin maailma üsas?

Ja ükskord see süda haaraski mind endasse või haarasin ma südame.

Ei tea, kuid see üks kord ma kohtasin hinge ja see hing olin ma ise.

Sel hetkel ma tundsin ära iseend, et ma teie ja kõiksuse eeterlik vend.

Andrus Elbing

  1. Gornischeff, K., & Loide, K. (2019). Kinnise lasteasutuse asemel tugevdatud toetuse teenus. Sotsiaaltöö, (3), 76–78.
  2. Markina, A., Strömpl, J., Tamm, G., Ilves, K., Luhamaa, K., Ginter, J., Tubelt, E., Puur, S. M., Roos, L., & Espenberg, S. (2021). Noorte õigusrikkujate uuring. Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskus. https://skytte.ut.ee/sites/default/files/2022-04/noorte_oigusrikkujate_uuring_lopparuanne_22.10.2021.pdf
  3. Noorsootöö seadus. (1999). Riigi Teataja I, 10, 155. https://www.riigiteataja.ee/ 
  4. Eesti noorsootöö kontseptsioon (2001). Haridus- ja Teadusministeerium.
  5. Kereme, H. & Ilves, K. (2010). Erinoorsootöö muutuvas maailmas. MIHUS: Eesti noortevaldkonna ajakiri, 5. https://mihus.mitteformaalne.ee/wp-content/uploads/2018/11/MIHUS_5.pdf
  6. Kuritegevus Eestis 2022. Justiitsministeerium. https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2022/
  7. Noorsootöö strateegia 2006–2013. (2006). Haridus- ja Teadusministeerium. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-10/noorsootoo_strateegia_0.pdf
  8. Rämmer, A., Kivimäe, A., Kötsi, K., & Žuravljova, M. (2021). Noortekeskse lähenemise teoreetiline alus: taust, kontseptsioon ja selle kõlapind Eestis. https://sisu.ut.ee/sites/default/files/ntelg/files/nkl_teoreetiline_alus_final_1.pdf
  9. Tamm, K., & Surva, L. (2021). Noorte õigusrikkujate uuringute kokkuvõte. Justiitsministeerium. https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/jum_2021._noorte_oigusrikkujate_uuringute_kokkuvote.pdf
  10. Van der Helm, P., van Essen, S., Sonderman, J., & van Arragon, E. (2023). From closed youth care to open youth care, can it be done and can it be done faster?
  11. Žuravljova, M. (2011). Erinoorsootöö Eestis. Magistritöö, Tartu Ülikool.Lapse koht ei ole kinnises asutuses (2023). Õpetajate Leht. https://opleht.ee/2023/06/lapse-koht-ei-ole-kinnises-asutuses/

Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Maria Elise Remme.

Print Friendly, PDF & Email

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga