Liitu MIHUS uudiskirjaga

0

Kuidas mässata keskkonnast hooliva noorena õige asja eest?

  • Liisa Puusepp, Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskuse teadur, Keskkonnaministeeriumi keskkonnateadlikkuse nõunik

Kui 2017. aastal otsustati noorte laulu- ja tantsupeol ilmaprognoosist lähtudes lõunane tantsuetendus ära jätta, siis korraldasid noored ise Vabaduse väljakul tantsupeo, näidates ühelt poolt oma ettevõtlikkust ning võimekust kiirelt ja otsustavalt tegutseda ning keskendudes samal ajal nende jaoks olulistele kultuurilistele ja sotsiaalsetele väärtustele. Seda tegid needsamad noored, keda eelnevad põlvkonnad on nimetanud lumehelbekesteks. Nüüd räägitakse…

0

Miks (mitte) eitada ebamugavaid fakte?

Kas teadsite, et peamiselt kliimasoojenemise koondnimetuse all tuntud keskkonnamuutused on inimkonna püsimajäämist ilmselt kõige ohustavamad nähtused läbi inimajaloo? Või, et kriisi tagajärjel hävib igapäevaselt lugematu hulk looduslikke koosluseid, muutub elamiskõlbmatuks üha enam elupaiku, kahaneb looduslik mitmekesisus, ning Maa stabiilsust ja elu võimaldavates vee-, süsiniku- ja teistes aineringetes toimuvad ohtlikud muutused üha murettekitavama kiirusega? Ja kas…

1

Kuidas jääda maailmast hooliva noorena ellu keskkonnakriisis?

  • Ivo Krustok, kliimanõunik Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures

Mida huvitavam ja erakordsem aeg, seda enam äärmuslikke emotsioone see endas kannab, nii positiivseid kui ka ärevust tekitavaid. Elame täna kindlasti mitmes mõttes huvitaval ajal, seistes vastakuti probleemidega, mis algasid paljuski tööstusliku revolutsiooniga. Ka see oli huvitav ja erakordne aeg. Inimeste jõukus kasvas suurel kiirusel nagu ka maailma rahvastik. Tootmine ja tarbimine suurenesid ja on…

0

Minimalism – rohkem ruumi olulisele

  • Kai Allikas, MTÜ Eesti Roheline Liikumine juhatuse liige

Minimalism on vastuliikumine lämmatavale paljususele, olgu selleks siis füüsilised asjad, informatsioon, suhted või kohustused. Minimalismi põhiküsimused on järgnevad: kas see toob rõõmu? Miks ja kas seda on vaja? Vastamaks neile küsimustele tuleb korraks peatuda ning hinnata ümbritsevat. Minimalism ei ütle, et üht või teist asja ei tohi teha, omada, ei määra sulle kuuluvate raamatute arvu…

0

Öko-öko: säästev ja soodne

Keskkonnasõbralik eluviis võib olla kulukas. Mahekaubad on kallimad kui tavatooted. Energiasäästlik auto või külmkapp on kallid. Seetõttu võib ökoloogiline elustiil tunduda elitaarne. Kas üldse keegi, kellel raha üle ei jää, saab säästvat elu võimaldada? Õnneks leidub tarbimises niisuguseid aspekte, kus säästev on ühtlasi rahaliselt soodne. Sõnadest ökoloogiline ja ökonoomne võiks moodustada uue võtmesõna öko-öko. Õpetlikuks…

1

Simulatsioon Maa ehk miks plasti ümbertöötlemine ei muuda maailma rohelisemaks

Kas oled kuulnud ümbertöödeldud plastidest? Või sorteerite noortekeskuses plastid olmeprügist eraldi ja innustate ka noori sama tegema – ehk saab kord poeletilt haarata just selle sorteerimise tulemusena ümbertöödeldud plastpudeli? Või kasutate noortega igapäevaselt hoopis korduvkasutatavaid nõusid ja ainult suurematel üritustel plastnõusid? Käid aga ehk isegi või oled näinud noori üritustel juba päris oma korduvkasutatava pudeliga…

0

Keskkonnaalgatused noortele: kus saab Eestis kampa lüüa?

Euroopa Liit on võtnud selge sihi saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Siin on tähtis roll ka noortel: nende teadmistel, kogemustel ja tööoskustel, mida tulevased keskkonnasõbralikud ja ringmajandusele orienteeritud organisatsioonid vajavad. Töötan ise parajasti ühe ringmajanduse projekti kallal, mille käigus uurisime ringmajanduse olukorda Eestis rõhuga just noortele pakutavatel arenguvõimalustel. Meil on ka Hispaanias, Portugalis, Itaalias ja Hollandis…

0

Omaalgatusest, veganlusest ja meediast minu kogemuse põhjal: mida sellest õppisin

Olen olnud peaaegu alati see laps, kes on kukkunud vaidlema, kui olen tundnud, et mulle on liiga tehtud. See kõik algas teismelise eas, kui tundsin mingil määral patriarhaalse ellusuhtumise mõjusid. Mul oli kõrini sellest, et tütarlastelt küsiti tunnis, mitut last nad tahavad, aga poistelt ei küsitud seda kunagi. Viimane piisk kukkus karikasse siis, kui pidime…

0

Kas mina ise muudangi maailma?

  • Farištamo Eller, klaveriõpetaja, vabaimprovisaator, sündmuste korraldaja, blogi letshavefunsavingtheplanet ja Keskkonnaraadio taskuhäälingu autor

Elame ajal, mil kõigile hakkab vist üha enam kohale jõudma meie keskkonna halvenev olukord. On tekkinud liikumisi ja organisatsioone, kelle sõnum on ühene: me peame ühiskonnana midagi ette võtma, et saaksime Maa peale püsima jääda. Numbritest on tihti lihtsam aru saada, seega lisan siia ka mõned Müürilehe Keskkonnakolumni vahendusel: „Kuna elamine kulutab ressurssi, aga Maa…

0

Digimaailm ja jätkusuutlikkus: kuidas oma digitaalset jalajälge vähendada ja tehnoloogia kasutamisest võita?

Arvutid aitavad meil praegu teha asju, milleks kulus kunagi digieelsel ajal meeletult inimtööjõudu. Tehisintellekt teeb hetkega tõlkeid ühest keelest teise, isejuhtivad autod juba sõidavad tänaval, telemeditsiin aitab ravida patsiente kauge maa tagant kirurgilise täpsusega. Kõik see tähendab, et suur osa digilahendustest aitavad meil suurel hulgal tööd ja energiat kokku hoida, kuid samal ajal kasvab digitehnoloogia…

0

Mis on maailmaharidus?

  • Liisa Puusepp, Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskuse teadur, Keskkonnaministeeriumi keskkonnateadlikkuse nõunik

„…Oleme jõudnud ajastusse, mil inimesed lendavad suurtel kiirustel ja hulgakaupa,“ nii ütles Arnold Rüütel 2001. aastal. Olen seda lauset kasutanud korduvalt maailmahariduse loengu sissejuhataval slaidil, kuna see annab omal moel hea suuna mõistmaks, mis on maailmahariduse sisu. Ja selgitustööd maailmahariduse olemusest pole kunagi liiast, sest ikka ja jälle kerkivad esile arusaamad, et see on õppeaine…

Teostus EMOTIVE