Kutsusime Piret Jeedast taasmõtestama MIHUSe kaheksanda numbri artiklit „Kuidas jõuda tegeliku ja edasiviiva koostööni?“ – MIHUSe soovitus on võrdlusmomendi tabamiseks tutvuda mõlema artikliga.
Piret Jeedas, kaasamispraktik, andragoogika külalislektor, hobiaednik
Kui hakkasin selle mõtiskluse jaoks sõnu seadma ja otsima, kerkis esimesena silme ette pikas kooselus olnud abielupaar. Ikka jäävad mõnikord silma artikli pealkirjad pikaajalise kooselu saladustest. Võrreldes 15 aasta taguse ajaga on meil üks oluline abiline juures: juturobot. Mis siis muud kui otsingutele. Sain teada, et pikaajalise kooselu aluseks on aus ja avatud suhtlus, vastastikune austus ja toetus, kompromissivalmidus, huumor ja lõbusus. Juturobot tuletab aga ka meelde, et „iga suhe on ainulaadne ning oluline on leida need omadused ja dünaamika, mis sobivad konkreetsetele partneritele ja nende suhtele“. Kui need pika kooselu eeldused tuua koostöö konteksti, leiame ju hulga sarnasusi. Usun, et paljude jaoks on ka koostöös tähtis võimalus oma mõtteid, tundeid või vajadusi väljendada. Tunda, et sind päriselt kuulatakse ja seda hinnanguid andmata. Ka koostöös hindame austuse ja toetusega kaasnevat teineteise väärtustamist, tunnustamist või julgustamist. Mis mind selles valikus üllatas, oli aga huumori ja lõbususe aspekt. See pani mind kohe mõtlema, kui palju ma kogen oma meeskonnas, koostööpartneritega koostöös või praktikakogukonna liikmena huumorit ja toredust. Kuidas on lood sinuga?
Aastaid tagasi kirjutasin MIHUSEsse artikli „Kuidas jõuda tegeliku ja edasiviiva koostööni?“. Seda uuesti lugedes tekkis magus äratundmine – selles on jätkuvalt kirjas väärt mõtted, mõned head küsimused eneseanalüüsiks ja targad soovitused koostöö soodustamiseks. Mida sellest tuua välja 2024. aastal või mida lisada? Kutsun sind kaasa mõtlema koostööle oma meeskonnas, võrgustikes, projektides või kogukonnas.
Minu panus loeb
Meie jaoks on olulised kuulumine ja tähenduslikud suhted teistega, sealjuures oma meeskonnas. „Ma tahan, et te vaataksite oma meeskonda. Ma tahan, et te mõtleksite kõikidest nendest jõupingutustest, mida iga teie kaaslane teeb iga nädal, saab haiget, läheb mustaks ja higiseks, on hingetu ja mõnikord on süda paha. Ja nüüd mõelge selle üle, kas see, mida te teete, aitab tiimi või haavab seda“ (Kashdan & Biswass-Diener, 2014)1. Hea koostöö meeskonnas sünnib iga inimese panusest ja pingutusest. Igaüks mõjutab tervikut ja meeskonna heaolu. Ma mõjutan oma sõnade, tegude, vaikimise või väljaütlemise stiiliga. Kui palju sa mõtled sellele, milles su panus tegelikult väljendub? Kas sa panustad viisil, mis toetab meeskonda tervikuna? Kui sa jätad midagi ütlemata, väljendamata, mis mõju sellel omakorda on? Panustamise viise on erinevaid: võetud ülesannete asjakohane täitmine, hulljulgete ideedega hullamine, heade küsimuste esitamine. Teinekord kellegi ära kuulamine või julgustamine. Mõnikord on parim, mida sa teha saad, aeg lihtsalt maha võtta, puhkust lubada ja siis värskena koostöö juurde naasta.
Julgus loeb
Üks võimalus hinnata oma meeskonna ja selle koostöö tugevust on läbi tunnetatud psühholoogilise turvalisuse. Amy Edmonson avastas Google’is meeskonna edukust uurides, et vähem oluline oli see, kes oli meeskonnas, tähtsam aga see, kuidas meeskond koos töötas. Kõige olulisem tegur meeskonna edukusel oli psühholoogiline turvalisus. See tähendab, et meeskonnas on jagatud veendumus või tunne, et
- on turvaline küsida abi, tunnistada oma vigu ja esile tuua keerulisi teemasid;
- kui ma julgen rääkida, siis mind ei kahjustata, tõrjuta ega karistata.
Miks on psühholoogiline turvalisus tähtis? See toetab inimese kaasatust ja motiveeritust, viib paremate otsuste tegemiseni, sest inimesed julgevad väljendada oma arvamust ja muresid. Nii arvestatakse enam ka eri vaatenurkadega. See aitab kujundada pideva õppimise ja parendamise kultuuri, sest juletakse oma vigu jagada ja sellest õppida. Inimesed tunnevad, et nende panus on väärtustatud. (Gallo, 2023)2
Kutsun sind tegema väikest kraadimist skaalal ühest kümneni. Mõtle meeskonnale või kogukonnale, mille liige sa oled. Kui suur on selles psühholoogiline turvalisus? Kas sa julged abi küsida ja esitada küsimusi, mis võivad olemasolevaga vastuollu sattuda? Kas sa julged end väljendada? On see alati nii või sõltub teemast, kontekstist või inimestest sinu ümber?
Kui eespool ütlesin, et igaühe panus koostöös loeb, siis psühholoogilise turvalisuse kujunemiseks saab alustada iseendast. Olla ise eeskujuks abi küsimisel või keeruliste teemade algatamisel. Saad julgustada teisi sinust erinevaid vaatenurki välja tooma. See ei pruugi olla lihtne, aga ehk ärgitab see samm teisi julgem olema.
Koosloome loeb
MIHUSe eluajal on kindlasti meie koostöökultuur muutunud. Usun, et oleme kogenud mõjusaid koostööprojekte või ise käima lükanud algatusi, millega on liitunud need, kellega ei osanud kohe arvestadagi. Oleme käivitanud võrgustikke, tänu millele on noored enam toetatud. Koostöö ühendab meid inimestena.
Samas kogeme, et tänapäeva muutuvas maailmas vajame ka koostöösse uut kvaliteeti. Me oleme osa veel suurema haardega mõjust, olgu selleks siis rohepööre, energia- või demokraatia kriis, kasvav polariseerumine. Lokaalsem on saanud globaalsemaks ja vastupidi. Pärismaailmast on saanud virtuaalne.
15aastane on ka parajalt mässav, otsiv, piire nihutav teismeline. Ja võib-olla on seda otsimist, katsetamist, kahtlemist, nihutamist vaja ka koostöös, sest keeruliste probleemide lahendamine ja edasiviivate lahenduste loomine eeldab katsetamist, loovat lähenemist, koostööd nendega, kellega me pole seda varem teinud, kohtumist nendega, kellega me kunagi ei räägi. Üha enam räägitakse teadlikust koosloome praktikast kui valmisolekust ja võimekusest koos luua midagi uut. Koosloome on loominguline ja koostöine probleemide lahendamise viis eri sidusrühmade vahel algatuse kõikides etappides alates probleemi tuvastamisest ja lahenduse loomisest kuni rakendamise ja hindamiseni (Vargas, Whelan, Brimblecombe & Allender, 2022)3. Loomine rõhutab protsessi olulisust: inimesed loovad avastamise, dialoogi, katsetamise ja mängulisuse kaudu. Me vajame häid koosloome hõlbustajaid, kes kujundavad just sellise keskkonna, kus on suur psühholoogiline turvalisus ja usaldus. Loomeruumi, kus inimesed saavad panustada, end väljenda, ideid genereerida ja katsetada.Koostöös võiks midagi jääda ka saladuslikuks, üllatuslikuks. Nii õpime ise inimestena ja partneritena. Koostöö juures võiks säilitada huumori ja lõbususe, empaatia ja hoolivuse, nii iseenda, teiste kui ka ümbritseva elukeskkonna vastu.
- Kashdan, T., & Biswas-Diener, R. (2014). Sinu tumedama poole vägi. Kuidas negatiivsed emotsioonid enda kasuks tööle panna. Pegasus ↩︎
- Gallo, A. (2023). What is psychological safety? https://hbr.org/2023/02/what-is-psychological-safety ↩︎
- Vargas C, Whelan J, Brimblecombe J, Allender S. (2022). Co-creation, co-design and co-production for public health: a perspective on definitions and distinctions. Public Health Research & Practice. Juuni, kd 32(2). ↩︎
- Sissejuhatus – tähistades keerulisust!, Laura Välik
- Mina ja MIHUS, Marit Kannelmäe-Geerts
- Ajarännak: kas suudame mõista ja võimestada teismeikka jõudnud noorte osalust?, Teele Tõnisson ja Kätlin Merisalu
- Tagasivaade keskkonnahoiu teemadele MIHUSes: kuidas sajab vihm Maal?, Laura
- Digiteadlikkus noortevaldkonnas 15 aastat tagasi ja praegu – kuhu oleme teel?, Tanja Dibou
- Tasaarengust ja demokraatiast: ühiskonna otsustusprotsessid vajavad muutust, alustagem noortest, Maiko Mathiesen
- Erinoorsootöö Eestis: vaade minevikust tulevikku, Maria Žuravljova
- 15 aastat koostööd: kas oskame noortevaldkonnas koostööd teha?, Piret Jeedas
- Hea MIHUS, siinpool kirjutab Peaasi, Anna-Kaisa Oidermaa
- Kas venelane saab olla ka eestlane? Näen meie tulevikku Eestis, Aune Valk
- Maailmahariduse jätkuv paradoks: tean ja tunnen, aga ei tegutse, Maria Sakarius
- Avastusretk noorsootöös jätkub, Anneli Meisterson ja Kas saame olla päriselt kohal ehk teekond kohast ja teadmusest kohaloluni, Heidi Paabort (ühel lehel kaks lugu)
- Formaalse ja mitteformaalse õppe ühinemine: pika teekonna algus, Mona Mägi Soomer
- Tänaste noorte väärtuste juured on ühiskonnas toimuvas, Andu Rämmer
- Noori tööturule nügides, Heidi Paabort
Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Maria Elise Remme.
