fbpx

Laura Välik, digiajakirja MIHUS peatoimetaja

„Tulnuka silmad sulgusid. Ta kõigutas kõiki oma jäsemeid väga energeetiliselt ja tema suu osad ragisesid.“ Ulmekirjanik Iain Banks kirjeldab nõnda ühe kauge kosmoselaeva pardal naervat tulnukat.

Kui rändaksime täna ise kaugetele planeetidele ja vaatleksime sealsete elanike naeru, aga võib-olla hoopis ühiskonnakorraldust, hakkaksid meile kahtlemata silma huvitavad asjad. MIHUS on sel korral pühendatud teemale KOVi valimised ja noorte omaalgatus. Arutelu demokraatiast ja valimistest, noortest ja omaalgatusest on ühtlasi arutelu millestki sellisest, mis hakkaks silma meie planeeti külastavatele tulnukatele. Millestki sellisest, mis loob meie maailma.

Tulnukail ja tulnukapilgul oleks neis aruteludes ilmselt ka üks oluline eelis.

Iain Banks kirjeldab Kultuuri sarja raamatutes kõrgelt arenenud tehno-utoopilist tsivilisatsiooni Kultuur, kus ei eksisteeri peaaegu ühtegi seadust, riigijuhti ega hierarhiat. Kuigi Kultuuri võib kirjeldada anarhiana, ei ole tegu kaose tsivilisatsiooniga. Teoses „Mängur“ rändab Kultuuri elanik Jernau Morat Gurgeh ühele kaugele planeedile tagasihoidlikuma arengutasemega Azadi impeeriumis, et mängida mängu, mis on aluseks impeeriumi valitsemistavale. Azadi impeeriumi kirjelduses võib küllaltki hästi ära tunda meie moodsa tsivilisatsiooni – vaadatuna läbi Gurgehi tulnukapilgu – ja põnevaid paralleele saab tõmmata ka tänapäeva Eesti ühiskonnakorraldusega.

Arvan, et meil kõigil on aeg-ajalt võime omandada tulnukapilk ning vaadelda ümbritsevaid nähtusi hämmastavate-kummastavatena, tajuda seda, kuidas millegi korraldus tekitab võõristust või tundub ebaloogilisena. Oleme osa sellest maailmast, kuid maailm ise on nii suur ja meie nii väikesed, et kogu maailma eri osad meisse vist ära ei mahu. Neil imetabaseil hetkil kerkib aga valik: kas integreerida või ümber mõtestada, kohaneda või ümber kujundada? Need on väärtuslikud hetked!

Milline oleks meie ühiskond siis, kui igaüks mõtestaks rohkem ümber siis, kui tundub lihtsam kaasa minna, ning integreeriks rohkem siis, kui tundub loomulikum vastanduda?

Sedasorti hetki tundub olevat antud eriti palju maailma värskeimatele tulijatele ehk lastele ja noortele, kelle jaoks on kõik omamoodi uus ning vajab mõtestamist – tulnukas on ametliku definitsiooni järgi ka juurde tulnu. Kui noored protesteerivad keskkonnakriisi sügavustesse üha tormakamas tempos laskumise vastu, kujundavad nad ümber meie praegust laskumist toetavat mõtteviisi. Mõistmaks aga seda, miks on rahulolematus demokraatiaga noorte seas kõige suurem, tuleks ehk peeglist tabada enda tulnukapilk. Olime ju meiegi kord tulnukad!

MIHUSe number on sel korral omas ajas tõeliselt oluline ning väärib lugemist kaanest kaaneni – olgugi need virtuaalsed ja õige moodsad. Kas Gurgeh võitis kohalikke nende endi mängus? Siinkohal ei tahaks raamatuelamust ära rikkuda, mistõttu jääb see põnevaks saladuseks, mis on peidetud raamatusse endasse. Kuid MIHUSt soovitaksin sel korral lugeda just galaktilise mängude mängija pilgu saatel – tõeliselt haarav lugu, mida jagada ka noortega.

Kuidas kirjeldaks tulnukas Sinu naeru?

Sisukord

Kaanepildi autor on Eesti noor kunstnik Margaret Pütsepp.

Print Friendly, PDF & Email