fbpx

Kerli Kõiv, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse NEET-staatuses noorte teenuste kvaliteedijuht

Kerli Kõiv on alates 1999. aastast Rõuge vallavolikogu liige, 15 aastat olnud kohaliku omavalitsuse noorsootöö spetsialist, 2005. aastal loodud ja siiani toimiva Rõuge noortevolikogu loomise eestvedaja, praegu Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse NEET-staatuses noorte teenuste kvaliteedijuht ning Tartu Ülikooli haridusteaduste doktorant.

Eesti keele seletava sõnaraamatu (Eesti Keele Instituut, 2021) järgi on vilumus õppides ja harjutades omandatud oskus teha midagi otstarbekalt ja tulemuslikult ning harjumus on kordamise ja õppimise teel tavaks kujunenud tegevus, mille sooritamine muutub sageli vajaduseks. Pidevalt otsitakse vahendeid ja meetodeid, et kohaliku omavalitsuse (KOV) igapäevategevuste vilumuste ja harjumuste osaks oleks noorte kaasatus ja osalus. Ikka selliselt, et see poleks enam otsustajate ühekordne pingutus, mille üle korraks uhke ollakse, vaid igapäevaelu loomulik osa. Miks, kuidas ja kelle jaoks on see oluline?

Noortevaldkonna arengukavas on 2035. aasta eesmärgiks seatud, et 18–26-aastaste osatähtsus kõigi KOVi volikogu valimiste kandidaatide hulgas tõuseb seniselt 6,5%-lt 15%-le. Miks? Ilmselt seetõttu, et noorte kaasatus suurendab noorte arusaamist ning huvi kodaniku- ja poliitikateemade vastu, paraneb sotsiaalne heaolu ning teadlikkus ühistest probleemidest aitab luua uusi arendusideid (OECD, 2019). Omavalitsuse valimistel osalemine on vaid üks väljundnäitaja noorte osalusest. Kogukonna võimaluste äratundmine eneseteostuse lähtekohana paneb noori ellu viima omaalgatuslikke ideid kodukoha heaks ning looma oma kodukohta organisatsioone ja ettevõtteid. Sisukas osalus võimaldab noortel kogukonna jaoks olulistel teemadel kaasa rääkida ja otsuseid mõjutada.

Praegust olukorda enne uusi KOVi valimisi ja uute kaasamispraktikate rakendamist peegeldab Eesti Statistikaameti (2020) noorteseire andmestik, mille alusel noorte osalus kandidaadina 2017. aasta valimistel kõikus maakonniti Lääne maakonna 3% ja Võru maakonna 10,7% vahel. Noorte osatähtus KOVi volikogus on olnud kõrgeim Viljandi maakonnas (6,3%), noorte juhitud MTÜde osakaal on kõrgeim Tartu (6,4%) ja madalaim Lääne maakonnas (2,5%). See, kuivõrd on nende erisuste taga kogukondlikud tegevuspraktikad noorte osalusel või muu regionaalne erisus, saab olla lisauuringute fookus, kuid lähtepositsioon 2035. aastaks seatud riiklikule eesmärgile on ilmselt väga erinev.

Milline võiks olla üks noorte kaasamis- ja osaluspraktika kohalikul tasandil? Arvatavasti selline, kus see on loomulik osa kõigi heal tahtel toimuvatest igapäevaelu protsessidest. Nii nagu head harjumused ja vilumused omandame selliselt, et me ei pea neid enam kontrollima ja jälgima, kas need ikka toimivad. Olgu selleks näiteks rattasõiduoskus, mille oleme omandanud nii, et ei pea enam igale liigutusele mõtlema, vaid see toimub loomulikult, ning vilumus annab võimalusi lisada ka täiendavaid oskusi või tegevusi. Milline peaks olema noorte osaluse vilumus ja harjumus KOVi tasandil ning kas või kuidas see on võimalik? Vaatame lähitulevikku.

18. oktoober 2021

Eile olid KOVi valimised. Loodetavasti on kasvanud noorte osakaal volikogu kandidaatide seas, noori on valitsema usaldatud ning üha rohkem noori on valitud volikogude koosseisu. Kui muutust pole, tasub vaadata tagasi ja alustada kohe uutmoodi. Kuidas?

  • Valitud on uued omavalitsuste volikogud ja käes on komisjonide moodustamise aeg. Volikogu moodustanud pooled lepivad kokku, et volikogu igas komisjonis on vähemalt üks koht oma valla või linna noorte esindajale.
  • Valituks osutunud valla/linna juhtkond lepib noortega kokku ühiste koosolekute sageduse ja teemakäsitluste põhimõtted, vaadatakse üle noorte osalusvõimaluse juriidiline tugi (noortevolikogu või omavalitsuse põhimäärus).
  • Koostöös noortega korraldab KOV laiapõhjalise noorte kaasamise, et arengukava teemad ja tegevuskavad üle vaadata ning neid täiendada. Arengukava loomisel on noorte esindus igas arengukava teemarühmas. Eelarve arutelu võimaldab noortevolikogul mõista ressursside mahtu ning rääkida kaasa nende jaotumises.
  • Omavalitsus jätkab peale valimisi igapäevast tööd, koostatakse määruste ja otsuste eelnõusid ning moodustatakse töökomisjone (nt kaasav eelarve, mittetulunduslik tegevus, noorte omaalgatuse toetamine, ettevõtlustoetus, tunnustamine jm). Koos noortega arutatakse uuenduslike ja noortepäraselt tulevikku vaatavate ideede lisamist.
  • Noorte omaalgatusel on kogukonnas väärtus ning selle toetamist kujundatakse koosloomes noorte ja noorsootöö tegijatega.
  • Omavalitsuses on kasutusel vahendid ja meetodid noorte kaasamiseks ning arutelude juhtimiseks.
  • Kool, noortekeskus ja omavalitsus teevad koostööd ühiskonnaõpetuse ainekava ellu viies ning noorte osalus asutuste otsustusprotsessides on igapäevapraktika.

Kas tundub tuttav? Või paneb selline stsenaarium kulme kergitama?

Lahendusretsept

Lahendusretsepti koostisosad on tahe, aeg ja oskused. Tahe noortega koos valitseda tuleb omavalitsusjuhtidelt ning oskused noorte kaasamiseks noorsootöö tegijatelt. Nende kahe poole positiivsel koosmõjul leitakse ühine aeg noorte heaks. Siinkohal tuleb aga küsida, kas ja kus on noore tahe. Lang jt (2020) on muude põhjuste kõrval märkinud, et noorte osaluskogu kui ühe kohaliku tasandi noorte osalusvormi tegevus võib jääda noorte huvi ja motivatsiooni puuduse taha. Noorte huvi, motivatsioon ja aktiivse osaluse teekond algab oma võimaluste äratundmisest ning positiivsest kogemusest. Seda saavad pakkuda noorele tema osalusteekonnal just needsamad otsustajad, kui nad loovad ruumi, leiavad aega ja korraldavad tegevusi, mille kaudu noortega koos otsustada. Noorte võimalus uurida olulisi kohalikke küsimusi tekitab huvi ning huvi tekitab omakorda motivatsiooni ja pühendumust (Blevins jt, 2021). Negatiivne kogemus ja kunstlik kaasatus tõrjub aga noored kogukonnast eemale.

Uuendusmeelne omavalitsusjuht mõistab, et edasiliikumiseks on vaja inimesi, kes teavad seda, mida tema ei tea, ning noored on ilmselgelt eksperdid uue põlvkonna vajaduste ja tulevikuperspektiivide äratundmises. Noored on valmis sotsiaalseid muudatusi ellu viima ning juhi tarkus seisneb selles, kuidas noorte energia käivitada ning noortega koos uusi muutusi ja süsteeme luua. Noorte huvi on suurem olukordades ja omavalitsustes, kus on toimiv kaasamise raamistik ning kaasamine on sisuline (Lang jt, 2020). KOVi tööd korraldades tuleb lähtuda seadusest. Noorsootöö seaduse (2020) alusel on noor 7–26-aastane isik ning Eesti Vabariigi põhiseaduse (2015) kohaselt on tal sarnaselt kõikide teiste kodanikega õigus olla informeeritud kohaliku elu korraldusest. Seaduses on sätestatud ka KOVi ülesanne korraldada noorsootööd, seda toetada ning võimaluse korral konsulteerida noortevolikoguga. Viimase eesmärk on arutada valla või linna pädevusse kuuluvaid noori puudutavaid küsimusi ning teha nende kohta ettepanekuid, lähtudes noorte vajadustest ja huvidest (noorsootöö seadus, 2020). Praegu ei ole veel kõikjal noortevolikogusid, kuid seaduste põhjal tuleb ka ilma noortevolikoguta tegutseda noori arvestavalt. Bruus (2018), uurides noortevolikogude tegevust Eestis, rõhutab vajadust luua noortevolikogud kõikidesse omavalitsustesse, kuna see on formaalne võimalus tekitada diskussiooni noorte ja KOVi juhtide vahel. Diskussioon noortevolikoguga ning avatud mõttevahetus kogukonna noortega laiemalt on see, mis aitab noorel ära tunda enda huvi, oskuse ja seose kodukoha vajadustega. See ei teki paraku eemalt vaadates. Seni, kuni juhtidel pole välja kujunenud vilumust noori kaasata, tuleb noorsootöö tegijatel selle harjumuse kujundamist toetada.

20. oktoober 2025

Selja taga on üks omavalitsuse valitsemistsükkel. Alates 18. oktoobrist 2021 on noored saanud olla kogukonna elu kujundajad.

  • Seni tehtut on tundma õpitud ja uuendatud. Noorte omaalgatus ei ole enam vaid noortekeskuse töö väärtuslik osa, vaid terve kogukond on noorte häälest, ideedest ja tegudest osa saanud.
  • Tegevusi eestvedavate noorte jälgedes on omaalgatuslike ideede elluviimise julgus jõudnud üha noorema põlvkonnani.
  • Toetusmeetmed on olnud noortega arvestavad, noori on märgatud, vastakuti on jagatud tunnustust.
  • Sisukate arutelude jooksul on noored tundma õppinud kogukonna probleeme ja ära tundnud selle, milles ise oma oskustega kaasa saab lüüa.
  • Poliitikahuvilised noored on leidnud võimaluse osaleda volikogu töös ning pakkunud võrdväärset partnerlust vanematele kogukonna liikmetele.
  • Noorte osatähtsus KOVi juhtimises on märgatavalt kasvanud.
  • Tugevnenud on kodanikuühiskonna positiivne käitumine, osaletakse kogukonnaelus ja poliitikas, käiakse valimistel hääletamas ning ollakse ise valmis kandideerima.

Seega on täide läinud OECD (2019) seisukoht, et inimeste kaasamine noores eas loob tugevaid kodanikke: noorterühmade ja vabatahtlike organisatsioonide liikmesus korreleerub tulevase poliitilise kaasatusega ning suurendab usaldust ja läbipaistvust põlvkondade ning kodanike ja nende valitsuse vahel. Siit edasi ei ole noortevaldkond enam see, kes püüab tõestada noorte kaasatuse ja osaluse tähtsust, vaid tekkinud vilumus ja harjumus on see, mis juhib omavalitsusjuhte ise noortega koostööle, ning noortevaldkond saab pühenduda noorte ideede rakendamise toele. Ideaalmaastikul on noortevaldkond see, kes toetab oskustega, kuidas noorte kaasatust ja osalust suurendada, aga tahe ja vajadus tuleb juhtide poolt, sest rahvaarvu vähenemise ja vananemise olustikus on iga noore sädeidee ning ind seda ellu viia hindamatu väärtusega. Noor ise on siinjuures tänu noorsootöö kaudu toetatud juhtimise eduelamusele õppinud tundma oma kodukoha erilisust, kogenud enda rolli ja väärtust ning mõistnud, et kaugeleulatuv eneseteostus võib alata omaenda kodupaigast.


  1. Blevins, B., LeCompte, K. N., Riggens-Piehl, T., Schloten, N., & Magill, K. R. (2021). The Impact of an Action Civics Program on the Community & Political Engagement of Youth. The Social Studies, 112(3), 146–160.
  2. Bruus, K. (2018). Noortevolikogude roll noorte kaasamises ja osaluses kohalike omavalitsuste otsuste tegemise protsessides. Magistritöö. Tallinna Ülikool, haridusteaduste instituut.
  3. Eesti Keele Instituut. (7. august 2021). Eesti keele seletav sõnaraamat, https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=vilumus&F=M.
  4. Eesti Vabariigi põhiseadus. (2015). RT, 15.05.2015, 2, https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002.
  5. Lang, A., Kallaste, E., & Aland, L. (2020). Omavalitsuste võimekus noortele osalusvõimaluste loomisel kohaliku tasandi otsustusprotsessides. Eesti rakendusuuringute keskus CENTAR.
  6. Eesti Statistikaamet. (7.august 2021). Noorteseire. https://juhtimislauad.stat.ee.
  7. Haridus- ja Teadusministeerium. (2021). Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 eelnõu, https://www.hm.ee/sites/default/files/noortevaldkonna_arengukava_2035_eelnou_0.pdf.
  8. Noorsootöö seadus. (2020). RT I, 16.06.2020, 10. https://www.riigiteataja.ee/akt/NTS.

OECD. (2019). Engaging Young People in Open Government. A Communication Guide.

Kommentaarid

Urmo Reitav, Viljandi vallavalitsuse haridusspetsialist, Pro Consensio koolitaja ja mentor

Kerli Kõiv on oma artiklis puudutanud tõenäoliselt igikestvat teemat meie noortevaldkonnas – noorte kaasatus ja osalus. Sellest on räägitud pea kakskümmend aastat, millest viimased tosinkond on sellele pööratud lausa väga suurt tähelepanu. Taas põrkume küsimusega, kas see on juba muutunud vilumuseks või harjumuseks. Hea probleemipüstitus, mis mõnes mõttes meenutab kulunud küsimust „Kumb oli enne, kas muna või kana?“. Kas noorte kaasamine on saanud vilumuseks ja see on viinud teatud harjumuse kujunemiseni?

Oleme jätkuvalt oma riigis seadnud eesmärgiks ja ka teatavaks prioriteediks noorte kaasatuse suurenemise ning seda mitmel tasandil, sealhulgas kohalike omavalitsuste volikogudesse kandideerimisel. Artikli autor maalib meile ideaalpildi, võimaliku stsenaariumi noorte osalusest kohalikus omavalitsuses. Taas tekib küsimus, kas tegemist on utoopiaga, helesinise unistuse või teoreetilise mõttearendusega. Olen siiralt tänulik ja ka uhke, et tegutsen piirkonnas, kus noorte jõudmine volikogusse on silmapaistev. Ja mitte ainult – ka nende panus ja tegutsemine, arutelude ja muutuste esilekutsumine lausa tajutav ning nähtav. Järelikult on artiklis kirjeldatud mudelid saavutatavad.

Elame muutuste ja arengu ajastul. Meie kogukondades on toimumas põlvkondade vahetus, suurenenud on maailmavaadete ja elustiilide mitmekesisus, osalusdemokraatial on uuenenud vormid ja sisu. Suured arenguhüpped on toimumas ka koolides: väärtustatakse koolikultuuri ja -demokraatiat, õppija ja tema arengu käsitlemises on toimunud nihe, õpetamine on seotud juhendamisega, toetatakse ennastjuhtivat õppijat jpm. Ka kohustuslikku kodaniku- ja ühiskonnaõpetust koolide õppekavades on hakatud rakendama ja lõimima erineval moel. Edumeelsed on alustanud õppurite kaasamisega lausa lasteaedades, näiteks mudilasnõukogude või peatsete õpilaste esinduste kujul. Tehtud on palju, lähenetud on mitmeti, kuid võimalusi on siiski rohkem.

Tõstan artiklist esile lahendusretsepti, kus viidatakse olulistele küsimustele, millele tasub mõelda rohkemgi. Kuidas luua kogukonnas selline keskkond, kus motiveeritud oleks nii noored kui ka otsustajad? Mida sisaldab hea diskussioon otsustajate ja noorte vahel? Lisan tahtele, ajale ja oskustele ka usalduse. Kuidas loome usaldusliku õhkkonna, dialoogi ja koos tegutsemise? Pole kahtlustki, et otsustajatel on tihtipeale rohkem eluaastaid ja kogemusi kui noortel. Samas kipume eeldama ja ootama, et noored mõtleks ja tegutseks samal tasandil, et neil oleks samad kogemused, mille omandamiseks on meil kulunud aastaid. Ja ega me pole väga harjunud sellegi mõtteviisiga, et õppimise ja arenemise juurde kuulub harjutamine, katsetamine, proovimine, pingutamine, vigade tegemine, eksimine ja uuesti proovimine. Õppimiskoht meile kõigile – millist vilumust harjumuseks kujundada ja kuidas, millal alustada? Siinkohal soovitan artikli autori kirjutatust kasvõi kolme soovitust hakata süsteemselt rakendama. Järjekindlalt ja seda tehes ka pingutada. Mis sest, et kohe ei pruugi kõik toimida. Ning oluline on siinkohal meeles pidada, et me kõik vajame sel teekonnal märkamist, juhendamist, mõistmist, tuge ja tagasisidet.

Kutsun meid üles oma kaasamisoskuseid jätkuvalt lihvima ja seda harjumuspäraseks muutma! Ja seda igal tasandil, sealhulgas kodus, lasteaias, koolis, noortekeskuses, huvikoolis, kogukonnas ja ühiskonnas laiemalt. Meenub meie oma hinnatud ajuteadlase Jaan Aru soovitus: „Suhtu igasse lapsesse nii, et just tema on see, kes ühel päeval maailma muudab.“

Noorte kaasatusest ja osalusest Antsla vallas

Merle Tombak, kultuuri- ja noorsootööspetsialist, Antsla vallavalitsus

Minu isikliku ja tunnetusliku arvamuse põhjal on Antsla vallas noorte osaluse ja kaasamisega päris hästi, kuid ruumi arengusärgis on veel piisavalt.

Praegu, aastal 2021 on Antslas olukord järgmine:

– Meil on toimiv noortevolikogu, mille kaks liiget kandideerivad käesoleval aastal KOVi valimistel. Noortevolikogu noored on välja tulnud ideega moodustada 2025. aastaks kohalike noortega uus valimisliit.

Vallajuhid osalevad aktiivselt noortevolikogu koosolekutel ning meile (noortele ja noortejuhtidele) on antud võimalus osaleda kord aastas vallavolikogu istungil. Oleme arutanud, et sisulisi omavahelisi kohtumisi võiks toimuda rohkem kui üks kord aastas.

– Meil on loodud võimalus, et noortevolikogu liikmed saavad osaleda vallavolikogu komisjonide töös. Siiani on see kulgenud siiski konarlikult, kuna puudub võimalus osaleda veebi vahendusel (paljud noored õpivad ja tegutsevad Antslast väljaspool) ja koosolekute algusaeg ei ole õppivale noorele tihti sobiv. Aeg-ajalt väheneb osalemishuvi ja motivatsioon dokumentide keerulise sõnastuse ja paragrahvirägastiku tõttu.

– Loodud on noorte omaalgatusfond, mille kaudu noored saavad jooksvalt ja paindlikult taotleda rahalist abi oma ideede elluviimiseks. Tänu fondile on algatatud ja hoo sisse saanud sellised projektid nagu „Tantsutsoon“ ja Kraavijämm“. Mõlemad tegevused on ellu kutsunud kohalikud noored ja need on igal aastal järjest rohkem populaarsust kogunud. Neli aastat tagasi noortejuhtide algatatud ülimenukat „Autoorienteerumist“ korraldavad nüüd juba noored ning see on hea näide, kuidas tuleb oodata ära aeg, kui noored on ise valmis vastutuse võtma ja saavad ürituse korraldamisega suurepäraselt hakkama!

Noortejuhtidena oleme aidanud asjaajamisel ja julgustanud noori oma ideid ellu viima. Kogemus näitab, et juba kolmandal aastal saavad noored ise kõigega kenasti hakkama – olgu need läbirääkimised maa- või hoonete omanikega, lubade ja kooskõlastuste taotlemine, projektitaotluste kirjutamine jne. Seetõttu on väga oluline olla niikaua noorte kõrval ja seljataga, kuni saabub nende iseseisvumise, enesesse uskumise aeg.

Praegu oleme siiski olukorras, kus noored koos noortejuhtidega astuvad tihtipeale esimese sammu vallajuhtide poole sooviga, et meid märgataks ja kaasataks ning meiega arvestataks. Seetõttu on üks lõik Kerli Kõivu esitatud lahendusretseptist minu jaoks eriliselt inspireeriv ja tekitab soovi seal kirjeldatu poole püüelda. Nimetatud lõik väärib siinkohal veelkord välja toomist: „Uuendusmeelne omavalitsusjuht mõistab, et edasiliikumiseks on vaja inimesi, kes teavad seda, mida tema ei tea, ning noored on ilmselgelt eksperdid uue põlvkonna vajaduste ja tulevikuperspektiivide äratundmises. Noored on valmis sotsiaalseid muudatusi ellu viima ning juhi tarkus seisneb selles, kuidas noorte energia käivitada ning noortega koos luua uusi muutusi ja süsteeme. Noorte huvi on suurem olukordades ja omavalitsustes, kus on toimiv kaasamise raamistik ning kaasamine on sisuline (Lang jt, 2020).“

Sisukord

Kaanepildi autor on Eesti noor kunstnik Margaret Pütsepp.

Print Friendly, PDF & Email