Noorte kaasatus ja osalus – vilumus ning harjumus?
Kerli Kõiv on alates 1999. aastast Rõuge vallavolikogu liige, 15 aastat olnud kohaliku omavalitsuse noorsootöö spetsialist, 2005. aastal loodud ja siiani toimiva Rõuge noortevolikogu loomise eestvedaja, praegu Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse NEET-staatuses noorte teenuste kvaliteedijuht ning Tartu Ülikooli haridusteaduste doktorant. Eesti...
Heaks e-kodanikuks ei sünnita, selleks õpitakse
Ma sünnin siia maailma. Mu esimene kogemus sotsiaalsetest süsteemidest on perekond ja kodu. Need on minu jaoks valmis, ma sünnin nende liikmeks, mul ei ole vaja neid ise aktiivselt ehitada ega nende kujundamises osaleda. Kui saan vanemaks, siis tekib mulle võib-olla majapidamistöid, näiteks pean aeg-ajalt niitma aias muru, aga need ülesanded on...
Kuidas suhestuda noorte valijatega?
Teemal noor kui valija, noor kui kandideerija, noor kui valimisinfo tarbija ning kuidas noortega töötav inimene saaks noore erinevate rollidega suhestuda ja noort toetada mõtiskleb intervjuus Saaremaa Gümnaasiumi koolijuht Ivo Visak. Intervjueeris ajakirjanik ja Eesti Noorteühenduste Liidu nõukogu liige Herman Kelomees. Herman Kelomees: Oleme...
Dialoogi võimalused: noored ja linnaruum
Kui ma olin 10-aastane, käisin tennisetrennis. Treeningud toimusid mu kodunt umbes 500 meetri kaugusel ning jalutasin trenni ja trennist tagasi iseseisvalt. Mäletan, et sellel teekonnal oli mul kaks lemmikkohta, mis muutsid jalutuskäigu põnevaks. Teel oli üks madal lagunenud eestiaegne kivimüür, mis jooksis kõnniteega paralleelselt ning millel...
Väitle noortega! MIHUSe väljakutse kokkuvõte
Väitlusmeetod kui üks suurepärane moodus arendada argumenteerimise, kriitilise mõtlemise ja eneseväljenduse oskuseid, on sümboolseks sillaks MIHUSe maikuu numbri, mille teema oli kriitiline mõtlemine ning info- ja meediakirjaoskus noorsootöös, ning septembrinumbri vahel, mille teema on KOVi valimised ja noorte omaalgatus. Sel suvel kutsusid...
Otsustuste tegemise oskusest lastel ja noortel
Mida vanemaks lapsed saavad, seda rohkem hakkavad nad tavaliselt ise oma elu ja tegevuste üle otsustama. Koolieas muutuvad pidevalt piirid, mille üle vanemad lubavad lastel iseseisvalt otsustada ja mille üle otsustavad ise või lapsega koos. Esialgu jäävad laste otsused enamjaolt oma vaba aja sisustamise valdkonda (Lundberg jt, 2009). Mida aeg...
Koosloome või kaasamine – kuidas on õigem?
Hea lugeja Selle kirjatüki eesmärk on panna sind mõtlema selle peale, kuidas oled seni korraldanud kaasamist otsustusprotsessidesse või millised kogemused sul sellega seoses on. Kirjutisse pikin enda ideid, mõtteid ja tähelepanekuid senisest üheksa-aastasest kaasamiskogemusest, aga kordan üle ka mõned üldised mängureeglid, mis on tegelikult meile...
Noorte osalus rambivalguses: kas noored inimesed „ei hooli“?
Osalus on nii ÜRO kui ka Euroopa Liidu kesksete strateegiate ja lepingute osaks. ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklis 12 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 165.2 käsitletakse lapse õigust avaldada arvamust tema elu puudutavates küsimustes. ELi noorsoostrateegia julgustab ELi liikmesriike toetama kõikide noorte kaasavat demokraatlikku...
7+ noorte eakohastest poliitilistest oskustest ja nende arengust täiskasvanu poliitilise osaluseni
Peale teadus- ja õppetöö ülikoolis viib autor igal aastal läbi gümnasistidele mõeldud e-kursust „Aktiivse kodaniku ABC“ ning on avaldanud Riigikogu Toimetistes kodanikuharidust ja kodaniku poliitilisi oskusi käsitlevaid artikleid, sealhulgas „Demokraatlik kodanikuharidus kriisi ajal“, „Noortega noorte kompetentsusest valimistel“, „Valimistel...
Rahatark noor on ettevõtlik, ettevõtlik noor on rahatark
Rahatarkus on oluline igaühele, sest ilma rahata me teatavasti tänapäeva ühiskonnas kuidagi elada ei saa. Samas on iga inimese vastutus oma rahaasjade eest aina suurenenud, mistõttu oleneb inimese heaolu otseselt ka tema finantskirjaoskusest. Mida varem me neid teadmisi omandama hakkame, seda parem! Rahatarkus ehk finantskirjaoskus on laias...
Harjutusi algatusvõimele
Maailm on broneeritud noortele, kellest oleneb, kui avatud, kaasav ja õnnelik saab olema meie ühiskond, kuidas on lood inimõigustega, milline hoog antakse rohepöördele. Noh, sellised pisitillukesed ootused ... Areng ja väärt innovatsioon ei teki tühja koha peale. On hulk oskusi, mida lihtsalt peab harjutama, et olulisi edasiviivaid muutusi oma...
MIHUS – 11 eesmärki, 15 Eesti maakonda, 273 627 noort
Lisaks põnevatele teemadele – nii noortega koos, noorte heaks töötavate inimeste kui ka noorte maailmadest – on MIHUS toonud igas numbris lugejani Eesti eriilmelist kunsti. Suisa 12 aastat. Aeg on näituseks küps! „MIHUS – 11 eesmärki, 15 Eesti maakonda, 273 627 noort“ on MIHUSe illustratsioonide esmakordne näitus, mis rändab läbi 15 Eesti...
Sissejuhatus – kriitiline mõtlemine ehk noorus, elujõud ja mõtted
Sageli otsime noorust vanusest. Ja ometigi võib nooruse tõeline saladus peituda kusagil mujal. Kui Rooma sõdurid tungisid Siracusa linna vallutamisel antiikaja tippteadlase Archimedese koju ja nõudsid, et ta nendega kaasa läheks, keeldus Archimedes seda tegemast, sõnades: „Ära riku mu ringe!“ Archimedesel oli tähtsamatki teha, kui linna...
Kriitiline mõtlemine ja meediapädevus noorsootöös
1. Sissejuhatus Elame infoajastul ja meie noori ümbritseb igast suunast peale suruv mitmepalgeline teave. Iga päev kulutab noor inimene üle kolmandiku oma vabast ajast meedia tarbimisele ja tootmisele ning sellega suhestumisele. Tegemist on olulise märgiga, kui mõelda sellele, millised on tänapäeval noorte prioriteedid. Selles elujärgus on...
Aruteluringi „Kuidas tunnevad end noored COVID-19 kriisi olukorras?“ kokkuvõte
COVID-19 kriisi alguses said noored Eestis tähelepanu peamiselt seoses kahe teemaga. Ühelt poolt süüdistati neid kehtestatud reeglite eiramises ja vastutustundetus käitumises. Teisalt leidsid paljud täiskasvanud, et just nüüd vajavad kodus istuvad noored võimalikult suures koguses inspireerivaid virtuaalseid üritusi ja harivaid elektroonilisi...