Väitlusmeetod kui üks suurepärane moodus arendada argumenteerimise, kriitilise mõtlemise ja eneseväljenduse oskuseid, on sümboolseks sillaks MIHUSe maikuu numbri, mille teema oli kriitiline mõtlemine ning info- ja meediakirjaoskus noorsootöös, ning septembrinumbri vahel, mille teema on KOVi valimised ja noorte omaalgatus.
Sel suvel kutsusid noorsootöö ajakiri MIHUS ja Eesti Väitlusselts koos noortega väitlema. Väljakutse „Väitle noortega!“ on inspireeritud 2021. aasta maikuu MIHUSe artiklist „Väitlusmeetodi kasutamine meediakirjaoskuse arendamiseks“. Oma kogemust noortega väitlusväljakutse vastuvõtmisest jagasid noorsootöötaja-suunajuht Anneli Meisterson, noortejuht Kristiina Akulitš, noorsootöötaja Ave-Liis Kivest. Mõnusat lugemist!
Väitle noortega! Saaremaa gümnaasiumi väitluslaagris
Väitlusmeetod on väidetavalt üks tõhusamaid meetodeid argumenteerimise, kriitilise mõtlemise ja eneseväljendusoskuse arendamiseks. Seepärast otsustasin ka ise seda proovida ning võtsin osa väitluse väljakutsest.
Minu eelnev kokkupuude väitlusega on piirdunud külalisena väitlusmeistrivõistlustel osalemisega. Teadsin ka seda, et väitluse eesmärk ei ole arutada selle üle, mida tuleks või ei tuleks teha, vaid on üks konkreetne küsimus, millele otsitakse vastust.
Oma esimese väitluse otsustasin korraldada siiski koostöös juba natuke kogenumate tegijatega. Nimelt toimus augusti lõpus Saaremaa gümnaasiumis väitluslaager. Võtsin ühendust korraldajatega ja planeerisimegi koos viimaseks päevaks eksperimendi noorsootöötajaga.
Enne tutvusin Eesti Väitlusseltsi kodulehel olevate materjalidega ja õpetajatele mõeldud töölehtedega. Sain aru, et pean palju improviseerima, sest minu kasutuses on siiski piiratud aeg ning kõike reeglite järgi teha tundus suhteliselt võimatu.
Väitluse teema valikul vestlesin enne noortega, et mis neile võiks huvi pakkuda. Teemasid tuli päris mitu – oli nii päevakajalisi teemasid maskide kandmisest ja vaktsineerimisest kui ka päris ulmelisi ehk tulnukate olemasolu tõestamisest. Soovisime siiski jääda reaalsuse piiridesse ja võimaluse korral lähtuda ka kohalikust eripärast ning ühise kokkuleppena valisime teemaks „Kuivastu ja Virtsu vahele peaks ehitama silla“. Teema püstituse, sõnastamise ja kogu planeerimise juures abistasid mind Eesti Väitlusseltsi koolitajad Karl-Enrik Kriis ja Oskar Samuel Rebane ning Saaremaa gümnaasiumi väitlusõpetaja ja kogukonnajuht Marit Tarkin.
Jagasime noored kahte tiimi: ühed olid eitajad ja teised jaatajad. Igal tiimil oli kolm viieminutilist kõnet ning ettevalmistusaeg oli 20 minutit. Sain aru, et tavaliselt antakse ettevalmistuseks rohkem aega, sest faktide kogumine ja teemasse süvenemine nõuab põhjalikku eeltööd.
Väga põnev oli jälgida meeskondade rühmadünaamikat, kuidas noored valisid välja kõnelejad ning kuidas kogu protsessi planeerisid. Minu õnneks olid osalejad väitluslaagri raames juba ühe väitluse ühiselt läbi teinud ja kõik oluline oli värskelt meeles.
Arvan, et teemavalik oli väga hea, sest see küttis üles emotsioone ning oli ka silmaringi laiendav. Noored nautisid oma oskuste proovilepanemist, samuti toetati üksteise valikuid ja avaldati tunnustust.
Siinkohal võtaksin kaasa mõtte, et noorsootöötajad oskaksid välja selgitada mis teema noori tõeliselt kõnetab. Veidi meelevaldne tundus noorte jagamine ilma nende soovi arvestamata eitajateks ja jaatajateks, aga lõppkokkuvõttes arvan, et see töötas väga hästi, sest see arendab empaatiavõimet ning paneb analüüsima olukorda, kuhu muidu vabatahtlikult ei satuks.
Kõige suurem proovikivi oli kogu protsessi oskuslik juhtimine. Arvan, et need oskused on võimalik omandada ennast väitluse teemal koolitades ja praktiseerides. Samuti olen veendunud, et noored on ise võimelised väitlust korraldama, aga noorsootöötaja saab neid toetada ning samal ajal ise oma mõtteid korrastada ja oma kriitikameel proovile panna.
Osalemine väitluse väljakutses andis mulle justkui võtme avastamata maailma ning uue vaatenurga, kuidas väitlusformaadi kaudu oma igapäevatööd noortega mitmekesistada. Argumendi jõud on võimas! Samuti loodan, et väitluslaagris osalenud noored leiavad tee noortekeskusse, kus saame kirgi kütnud teema sillaehitusest väärika lõpuni viia.
Minu siiras tänu kuulub väitluslaagris osalejatele ning Eesti Väitlusseltsi noortele koolitajatele Karl- Enrik Kriisile ja Oskar Samuel Rebasele, samuti Saaremaa gümnaasiumi väitlusõpetajale ja kogukonnajuhile Marit Tarkinile, kes selle eksperimendiga kaasa tulid ja mind usaldasid. Arvan, et just niimoodi üksteist kogukonnas kaasates ja toetades suudame pakkuda ka noortele parimaid võimalusi nende arengu toetamisel.
Väitle noortega! Mustvee õpilasmalevas
Eesmärk: silmaringi laiendamine, kriitilise mõtlemise arendamine, tõepärase info leidmine, väitlemise ülesehituse/struktuuri tutvustamine.
Teemad: lihtsamad noorematele, raskemad vanematele; seostatavad; noorte algatus/kaasatus.
Kuueliikmelised rühmad (kolm poolt ja kolm vastu), 30 : 6 = 5 rühma
Teemad:
- Kas kooli kodutööd peaks keelustama? (noorematele)
- Kas kanep peaks olema legaalne?
- Loomaaedade keelustamine: jah või ei?
- Kas Mustvee vallas peaks olema ööklubi?
- Kas 16–18-aastased peaksid saama valida ka riigikogu valimistel?
Esimene rühm
Kas kooli kodutööd peaks keelustama?
Poolt: Emma Lotte, Preston Rasmus, Gerda-Liisa
Vastu: Ariana, Emil, Risto
Teine rühm
Kas kanep peaks olema legaalne?
Poolt: Aleksei, Kareem, Otto Friedrich
Vastu: Kristjan, Kristian-Joel, Kristo
Kolmas rühm
Loomaaedade keelustamine: jah või ei?
Poolt: Nele, Caroline, Kaila
Vastu: Laura, Anne-Marija, Margarita
Neljas rühm
Kas Mustvee vallas peaks olema ööklubi?
Poolt: Rasmus, Artur, Tom Daniel
Vastu: Marleen, Liisa-Marie, Sander
Viies rühm
Kas 16–18-aastased peaksid saama valida ka riigikogu valimistel?
Poolt: Richard, Liidia, Anni-Mari
Vastu: Mikola, Liisa, Risto-Robin
Järeldused:
- Kõik noored said ülesandega hästi või väga hästi hakkama. Kõik julgesid inimeste ees rääkida.
- Paljudel noortel on raske teemasid teise mätta otsast vaadata. Noored, kes pidid väitluse ajal rääkima iseenda arvamusele vastu, olid ülesande suhtes negatiivsemalt meelestatud.
- Arvestades, et enamikul oli see esimene struktureeritud väitluse kogemus, pidasid noored ajalistest raamidest ja väitluse etappidest hoolikalt kinni. Hilisemast vestlusest tuli ka välja, et paljud noored kuulsid esimest korda, et väitlusel on kindel struktuur.
- Tegelikult oskasid paljud noored otsida internetist (nende eale vastavalt) tõepärast infot.
- Oma mõte – tundus, et viljakam väitlus toimus selliste teemade üle, mis on noortele südamelähedased (nagu koolitööd ja kanep). Ja ehk vähem viljakam teistel teemadel (nagu riigikogu valimisõiguse andmine juba 16-aastastele noortele, loomaaedade keelustamine ja ööklubi rajamine Mustvee linna). Tõenäoliselt seepärast, et nende teemade juures pole noortel oma seisukohta veel kujunenud.
- Tagasiside käigus saadud infost järeldub, et noored võtavad väitlusest kaasa teadmise väitlemise struktuurist; esinemisjulguse; teadmise, et tõepärase info allikate leidmine on ajamahukas ja tüütu, kuid äärmiselt vajalik töö.
Miks otsustasite noortega koos väitluse väljakutse vastu võtta? (Miks on väitlemisoskus nii noorte kui ka noorsootöötaja vaatest oluline?)
Tänapäeva ühiskonnas on tõepärase info otsimine, oma seisukoha tõenduspärane põhjendamine ja julgus enda seisukoha eest seista äärmiselt tähtis. Internetiavarused on täis inimeste arvamusi. Noorte oskus mingisugustest läbiloetud arvamustest lähtudes tõepärast infot otsida ja seda analüüsida on teaduspõhises maailmas igati teretulnud.
Milliseid materjale väljakutseks valmistumisel kasutasite? Kuidas ettevalmistamine sujus?
Enamik materjale väitluse ettevalmistamiseks pärines veebilehelt mitteformaalne.ee, samuti väitlusseltsi kodulehel asuvast õpikust ja näidisväitluse videost. Väitlusega on ka varasemalt kokkupuuteid olnud. Valmistumine oli sujuv, materjali läbivaatamine oli kõige mahukam osa. Teemade valiku tegime meie noortest lähtudes.
Millised mõtted võtsid väljakutsest kaasa noored? Mis jäi kindlasti meelde?
Pärast väljakutset kostis noortelt kõige tihedamini mõte, et oma seisukoha argumenteerimine on tüütu töö ja võtab palju aega. Ja alati ei ole igale väitele lihtne tõestust leida.
Millised mõtted võtsid kaasa noorsootöötajad?
Noortel on julgust esineda ja oma seisukohtade eest seista. Noored oskavad tegelikult päris hästi argumenteerida ning internetis leiduvat infot analüüsida.
Mis pani väitluse juures kõige rohkem proovile ja mis oli põnevaim aspekt?
Väitluse kõige põnevam aspekt noorsootöötaja vaatest on see, et väitlusteemade valikuga saab noori suunata mõtlema ja arutlema mingisuguse konkreetse teema üle. Olgu selleks mõni globaalne probleem või igapäevaelu mured. Noorte vaatest osutus kõige põnevamaks vahemärkuste tegemine kõnelejale.
Kas planeerite edaspidi veel noortega väitlust praktiseerida?
Jah. Kas just nii ranges formaadis, aga nii mõnigi kord kerkivad noorte seas esile küsimused, mis ei ole mustvalged ning millele ei saa konkreetselt vastata. Selliste küsimuste üle võiks väidelda.
Väitle noortega! Viimsi noortekeskuses
Otsustasime noortega väljakutse vastu võtta esmalt seetõttu, et astuda välja mugavustsoonist, milles viibisime. Teisalt seetõttu, et argumenteeritud arutelu harjutamine kindla raamistiku põhjal on tervendav ja kasulik edaspidistes aruteludes ning hetkedel, mil tehakse inimestega koostööd. Väljakutse möödus meie jaoks edukalt: osales kuus noort vanuses 10–17 ning väitlust juhendas Viimsi noortevolikogu liige Emma Sofia Nugis. Emma Sofia on varasema väitlustaustaga, mistõttu tuginesime suuresti Emma Sofia kogemusele ja väitlusseltsi keskkooli väitlusformaadile. Noored, kes väitlema tulid, ei olnud varem väitlemisega kokku puutunud. Suuresti seetõttu valisime ka teemaks igapäevase spordi tegemise. Väitlemine möödus kergelt ning ei oleks osanud arvata, et see on osalejate esimene kokkupuude väitlusega. Noored nautisid õhkkonda, mis tekkis, ning elasid kaasa nii enda tiimile kui ka vastasmeeskonnale. Väitluse lõppedes leppisime noortega kokku, et praktiseerime ka edaspidi aeg-ajalt väitlust, sest protsess ja tulem olid nii põnevad.
„Väitle noortega!“ on väljakutse, mida ajahammas ei pure, seni kuni on neid, kes väärtustavad kriitilist mõtlemist ja argumenteeritud eneseväljenduse oskuseid. Kuniks on neid, kes soovivad langetada teadlikke valikuid ja algatada edukaid ettevõtmisi. Noored ju tahavad? Seetõttu kutsume sind koos noortega väitlema täna, homme ja alati!
Sisukord
- Sissejuhatus – UUStulnukatest ja demokraatiast
- Noored usaldavad demokraatlikke institutsioone kõige vähem, Tarmo Jüristo
- Noorte igimuutuv osalus igimuutuvates ühiskondades, Ondřej Bárta
- Noorte kaasatus ja osalus – vilumus ning harjumus?, Kerli Kõiv
- kommentaarid Urmo Reitav, Merle Tombak
- Heaks e-kodanikuks ei sünnita, selleks õpitakse, Margo Loor
- Kuidas suhestuda noorte valijatega? intervjuu Ivo Visakuga, Herman Kelomees
- Dialoogi võimalused: noored ja linnaruum, Ave Habakuk
- kommentaar Kaarel Paal
- Väitle noortega! MIHUSe väljakutse kokkuvõte, Anneli Meisterson, Kristiina Akulitš, Ave-Liis Kivest
- Otsustuste tegemise oskusest lastel ja noortel, Pirko Tõugu
- Koosloome vs kaasamine – kuidas on õigem?, Roger Tibar
- kommentaar Elizaveta Cheremisina
- Noorte osalus rambivalguses: kas noored inimesed „ei hooli“?, Alexandre Fonseca
- 7+ noorte eakohastest poliitilistest oskustest ja nende arengust täiskasvanu poliitilise osaluseni, Alar Kilp
- kommentaar Roger Tibar
- Rahatark noor on ettevõtlik, ettevõtlik noor on rahatark, Bret Klemm
- kommentaar Riin Luks
- Harjutusi algatusvõimele, Laineli Parrest
- MIHUS – 11 eesmärki, 15 Eesti maakonda, 273 627 noort
Kaanepildi autor on Eesti noor kunstnik Margaret Pütsepp.