Rahatark noor on ettevõtlik, ettevõtlik noor on rahatark

Rahatarkus on oluline igaühele, sest ilma rahata me teatavasti tänapäeva ühiskonnas kuidagi elada ei saa. Samas on iga inimese vastutus oma rahaasjade eest aina suurenenud, mistõttu oleneb inimese heaolu otseselt ka tema finantskirjaoskusest. Mida varem me neid teadmisi omandama hakkame, seda parem!

Rahatarkus ehk finantskirjaoskus on laias laastus inimese teadmised, hoiakud ja käitumine rahaasjadega ümberkäimisel. Selle alla kuuluvad oskus oma kulusid ja tulusid kirja panna ning analüüsida, eelarvet koostada, säästa, teha tarku rahalisi otsuseid näiteks kodulaenu valides või tarbekaupu ostes ning oma raha kasvatada ehk investeerida. Ilmselgelt kuluvad need oskused ära igaühele meist, ja kui mitte lasteaias, siis koolieas tuleks rahatarkust juba kindlasti õpetada. Peale kodu ja kooli saavad sellele kaasa aidata ka noortekeskused ja huviringid.

Üks põhjus, miks võiks aidata noortel rahatarkust omandada, on see, et selle kaudu on nad teadlikumad oma rahaasjadest, aga ka julgemad ja ettevõtlikumad uute projektide alustamisel. Esiteks juba sellepärast, et nad saavad aru, kuidas projektide rahastamiseks raha koguda, teenida või toetajatelt küsida, samuti eelarvet koostada.

See töötab kahtepidi: paljud oskused ja omadused, mida on vaja projektide algatamiseks ja nende täideviimiseks, on samamoodi vajalikud rahatargemaks käitumiseks. Näiteks võib tuua ideede väljamõtlemist ja teostust, eesmärkide seadmist, projektijuhtimise oskust, laia silmaringi ja uudishimu, koostööoskust. Need projektid võivad aga olla sellised, mis toovad ka rahalist kasu, näiteks õpilas- või minifirmad, rahastusprojekt noortekeskusesse rahatarkuse ringi loomiseks, rahakogumine, et kogu klass teise linna teatrisse viia, või muud sellist. Kuna selliseid projekte oleks kõige mõistlikum ellu viia mitmekesi, kasvab ka noore koostöö- ja suhtlemisoskus, tänu millele tunneb ta end selle tegutseva kogukonna liikmena ja kuhugi kuuluvana.

Kui noor on varakult rahatark ja oskab oma taskurahast või suvistest tööotstest säästa, on tal juba olemas algkapital oma ägedate ideede elluviimiseks. Näiteks võib ta selle investeerida, korraldades sõpradega oma tänaval kohvikute päeva. Toiduaineteks on tal raha säästetud, samuti oskab ta koostada eelarvet ning lüüa kokku tulusid ja kulusid. Kui ta oskab mõistlikult majandada, saab ta sealt ilmselt rohkem tulu, kui ise sisse pani. Siis tuleb jälle mõelda uuele projektile ja nii see lumepall veerema hakkabki – uus ettevõtja on sündinud.

Millest aga alustada?

Selleks et teistele mingeid teadmisi õpetada, oleks hea ise nendes teemades n-ö kodus olla. Küsimus on: kuidas saada rahatargaks? Esiteks tasub paari kuu jooksul üles kirjutada oma tulud ja kulud ning neid seejärel analüüsida ja leida kohti, kus saaks kulusid kokku tõmmata. Palju kasutatud ja mõtlemapanev on näide, kas mul on tõesti vaja osta seda kolmeeurost kohvi iga kord, kui autoga kuhugi sõidan? Mitu korda nädalas poes käies kuhjub tahes-tahtmata ostukorvi asju, mida ei olnud plaanis osta – ehk saan vähendada poeskäimiste arvu ja teha seda ainult ettekavatsetud nimekirja alusel? Nii hoiab ühtlasi kokku aega. Samuti tasub üle vaadata oma tele- ja mobiiliteenuste paketid.

Tulude-kulude analüüsimine annab hea aluse eelarve tegemiseks. Eelarvesse ei tasu panna liiga palju kategooriaid, muidu läheb jälgimine keeruliseks. NB! Arvesta eelarvesse kohe sisse ka säästud. Algul tasub säästa n-ö meelerahufondi jaoks – pane kõrvale 3–6 kuu kulutuste suurune summa. Need on mõeldud ootamatuteks olukordadeks, näiteks kui vähendatakse palka, koondatakse, mõni kodumasin läheb katki või tuleb tasuda suurem hambaraviarve. Kui säästud on olemas, ei pea ootamatustega toimetulekuks võtma laenu ega järelmakse. Kui need sammud on tehtud, võib hakata mõtlema investeerimise peale. Annan allpool nimekirja raamatutest, mida tasub selle jaoks lugeda. Samuti võiks Facebookis liituda näiteks Finantsvabaduse ja Naisinvestorite klubi gruppidega ning jälgida lehte Rahatark Eesti.

Kuidas end ümbritsevaid noori rahatargemaks muuta?

Kui oled ise oma rahaasjadest teadlik ja enesekindel, siis julged rohkem neil teemadel ka rääkida. Kahjuks on paljudele lapsepõlvest meelde jäänud, et rahast ei ole ilus rääkida. Tegelikult on vastupidi – me just peaksime seda rohkem tegema! Seega tasub rahateemad tuua igapäevaellu, k.a noortega vesteldes. Miks mitte neilt küsida, kuhu nad oma taskuraha või suvel teenitud sissetuleku plaanivad kulutada? Küsi neilt, kas oleks hoopis mõistlikum pool sellest säästa? Kas olete rääkinud, mis tööd nad tulevikus teha tahaksid, millised on nende suured unistused ja kuidas nad mõtlevad neid rahastada?

Selleks et neist teemadest regulaarselt kõnelda, võiks noortekeskusesse luua rahatarkuse ringi. Ja ära muretse, sa ei pea seda üksi tegema. Eestis on palju entusiastlikke inimesi, kes on ise juba mõnda aega nende teemadega tegelenud ja praktikas rakendanud, nad tulevad hea meelega appi nendest teemadest kõnelema!

Kindlasti tuleb kasuks, kui noortekeskuses on olemas rahatarkuseteemalisi raamatuid ja mänge. Tasub ise lugeda ning anda noortele võimalus lugeda näiteks järgmisi raamatuid:

• Mihkel Truman ja Jaak Roosaare „Kuidas saada rahatargaks“;
• noorematele lastele sobib hästi Riin Tuttelbergi „Tom õpib rahamängu“;
• Bodo Schäfer „Koer nimega Money“;
• Kristi Saare „Kuidas alustada investeerimisega“;
• Jaak Roosaare „Rikkaks saamise õpik“.

Lauamängudest teavad kõik „Monopoli“, mida saab edukalt ka rahatarkuse õpetamisel kasutada, samuti on paljudele abiks olnud „Cashflow“.

Vaadake koos ka ägedaid ja lihtsasti jälgitavaid videoid YouTube’ist, näiteks rahandusministeeriumi kanalilt „5 sammu korras rahaasjadeni“ ja LHV videoid koostöös Karl-Erik Taukariga „Kuidas mitte olla vaene“.

Tegelikult ei ole rahaasjade kordategemine ja korrashoidmine nii keeruline, kui esialgu võib tunduda. Samm sammu haaval ise läbi tehes ja häid harjumusi luues jõuad palju enesekindlama ja vabama endani. Tuleviku sina on lõpuks sulle väga tänulik! Ja olen kindel, et ka need noored, kes mujalt peale noortekeskuse neid teadmisi ei saa.

Arutle neid lisasissetuleku teenimise võimalusi noortega:

• noortepundiga õpilasfirma loomine;
• elukohale lähima suvise töömalevaga liitumine;
• programmeerimise või mõne arvutiprogrammi äraõppimine ja teenuse pakkumine;
• käe proovimine keeletoimetamise või tõlkimisega (saab teha vabalt valitud asukohast), kui noor on tugev emakeeles või mõnes võõrkeeles;
• nooremate klasside õpilaste juhendamine õppeaines, milles noor tugev on;
• tööampsud, mida leiab näiteks GoWorkaBitist;
• kogukonnas tööampsude tegemine, näiteks autopesu, muru niitmine, koertega jalutamine;
• poole kohaga kohvikus, restoranis, kinos, kaupluses või mujal töötamine;
• sõpradega kodukohviku korraldamine ja isetehtud toitude müümine;
• marjade ja seente korjamine ja turul müümine;
• oma üleliigsete asjade tuvastamine ja müümine kirbukatel, laatadel, interneti vahendusel;
• oma tugevuste analüüsimine ja veel paljude võimaluste väljamõtlemine!

Kui soovid oma noortekeskusesse rahatarkuse kõneisikuid kutsuda või teemal nõu saada, siis kirjuta aadressil bret.klemm@fin.ee.

Kommentaar

Kui räägime ettevõtlikkusest, siis mõtleme selle all aktiivset ja teotahtelist eluhoiakut ning teame, et see mõiste ei võrdu ainult ärilise tegevusega. Küll aga eeldavad ettevõtliku noore tegemised enamasti ka rahaplaneerimise oskust – projektid, omaalgatused, õpilas- ja minifirmad, mittetulundusühingud, eri programmid jne. Noorsootöö põhimõtetest lähtudes on tähtis, et noored oleksid kaasatud õppimise eesmärgil neile mõeldud tegevuste igas etapis, mistõttu on rahatarkusega seotud teadmised edukogemuseks olulised. Nagu Bret kirjutas, siis annavad eelteadmised suurema julguse osalemiseks ja algatamiseks, sest tihti on just rahaplaneerimisega (sh maksud, lepingud, arved) seotud küsimused need, mis noori enim hirmutavad.

2019. aasta maikuus korraldas Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (Eesti ANK) koostöös haridus- ja noorteametiga mitme valikuvariandiga küsitluse, kus noortelt uuriti, millist infot nad oma elu planeerimiseks enim vajavad ja/või mille kohta on keeruline teavet leida ning mõtestada.  Küsitluse eesmärk oli välja selgitada teemad, mida noored oluliseks peavad ja mille kohta nad sooviksid infot saada töötoas osalemise kaudu.  Esimese osalushuvina märgiti karjääriplaneerimine, teist ja kolmandat kohta jagasid raha ja investeerimine (42,9% vastanutest) ning motivatsioon. Arvestades, et vastanute keskmine vanus oli 14–16 aastat, saab järeldada, et nende teemade käsitlemisega peab alustama aina nooremas vanuses ja noorele sobivate meetodite toel ning info peab olema noorele mõistetavas keeles. 

Rahatarkuse põhiteadmiste kõrval ei tohiks unustada täiskasvanute jaoks võib-olla iseenesest mõistetavaid aspekte. Näiteks on töötubades selgunud, et eelarvet planeerides tekivad noortel küsimused, kui palju üldse leib-sai maksavad või mis need keskmised kommunaalmaksed olla võivad. 

On äärmiselt tänuväärne, et rahandusministeerium ei ole unustanud finantskirjaoskuse arendamise protsessis noori ka mitteformaalõppes. Ministeeriumiga koostöös läbisid 2021. aasta kevadel 43 noortekeskuste noorsootöötajat rahatarkuse koolituse, grupp täitus vähem kui ööpäevaga. Eesti ANKi, rahandusministeeriumi ja noorsootöötajate koosloomes koostatakse ja katsetatakse praegu eri fookusega rahatarkuse programme, mis annavad noortekeskustele võimaluse valida just nende noortele sobivaima käsituse. Noortekeskustes töötavad spetsialistid õpivad noortega kõrvuti, sest tänapäeva noore vajadused ja huvid arenevad ajas – kui toome tihti põlvkondade vastastikku õppimise näidetes esile digioskused ja keskkonnatemaatika, siis saab siia ritta lisada ka rahatarkuse. Tasub märgata, milliseid oskusi vajab praegune noor oma tuleviku planeerimiseks ja ettevõtliku hoiaku kujunemiseks. Bret Klemmi artiklist leiab suurepäraseid juhiseid, kust alustada.

Sisukord

• Sissejuhatus – UUStulnukatest ja demokraatiast
• Noored usaldavad demokraatlikke institutsioone kõige vähem,  Tarmo Jüristo
• Noorte igimuutuv osalus igimuutuvates ühiskondades, Ondřej Bárta
• Noorte kaasatus ja osalus – vilumus ning harjumus?, Kerli Kõiv
  • kommentaarid Urmo Reitav, Merle Tombak
• Heaks e-kodanikuks ei sünnita, selleks õpitakse, Margo Loor
• Kuidas suhestuda noorte valijatega? intervjuu Ivo Visakuga, Herman Kelomees 
• Dialoogi võimalused: noored ja linnaruum, Ave Habakuk
  • kommentaar Kaarel Paal 
• Väitle noortega! MIHUSe väljakutse kokkuvõte, Anneli Meisterson, Kristiina Akulitš, Ave-Liis Kivest
• Otsustuste tegemise oskusest lastel ja noortel, Pirko Tõugu
• Koosloome vs kaasamine – kuidas on õigem?, Roger Tibar 
  • kommentaar Elizaveta Cheremisina
• Noorte osalus rambivalguses: kas noored inimesed „ei hooli“?, Alexandre Fonseca
• 7+ noorte eakohastest poliitilistest oskustest ja nende arengust täiskasvanu poliitilise osaluseni, Alar Kilp
  • kommentaar Roger Tibar
• Rahatark noor on ettevõtlik, ettevõtlik noor on rahatark, Bret Klemm
  • kommentaar Riin Luks
• Harjutusi algatusvõimele, Laineli Parrest
• MIHUS – 11 eesmärki, 15 Eesti maakonda, 273 627 noort

Kaanepildi autor on Eesti noor kunstnik Margaret Pütsepp.