fbpx

Otsustuste tegemise oskusest lastel ja noortel

Pirko Tõugu, PhD, TÜ psühholoogia instituut

21. september 2021

Pirko Tõugu, PhD, TÜ psühholoogia instituut

Mida vanemaks lapsed saavad, seda rohkem hakkavad nad tavaliselt ise oma elu ja tegevuste üle otsustama. Koolieas muutuvad pidevalt piirid, mille üle vanemad lubavad lastel iseseisvalt otsustada ja mille üle otsustavad ise või lapsega koos. Esialgu jäävad laste otsused enamjaolt oma vaba aja sisustamise valdkonda (Lundberg jt, 2009). Mida aeg edasi, seda keerulisemaid ja olulisemaid otsuseid tuleb lastel ja noortel täiskasvanutel teha. Artiklis tutvustan, milliste psüühiliste protsesside areng on seotud otsuste langetamise oskusega ning kuidas lapsi ja noori otsuste tegemisel toetada.

Otsustusvõime ja sellega seotud kognitiivsete protsesside areng koolieas

Koolieas toimub erinevate otsustusvõimega seotud psüühiliste protsesside ja kognitiivsete oskuste kiire areng. Samuti tuleb eraldi tähelepanu pöörata teismeeale, kus arengulised protsessid võivad otsustusvõimet (ajutiselt) vahel negatiivselt mõjutada.

Koolieas toimub seoses aju arenguga mitme psüühilise protsessi kiire areng: tähelepanu, töömälu, mälu ja meenutamine, mõtlemis- ja analüüsioskus ning kõnest ja tekstist arusaamine on mõned näited olulistest psüühilistest protsessidest, mis lastel selles vanuses arenevad. Kõiki neid protsesse ja oskusi võib seostada otsustusvõime arenguga (Grootens-Wiegers jt, 2017). Tähelepanu, töömälu ja meenutamine on olulised selleks, et otsuse tegemisega seotud infot töödelda. Igasuguse otsuse langetamisel on esmalt oluline omada vajalikku infot teema kohta: meie otsust mõjutab see, mis meil selle valdkonna kohta on silma jäänud, mida oleme kuulnud, teame või mäletame. Info kogumisel ja mõistmisel on tähtsal kohal kõne ja kirjakeele mõistmine: selleks, et me saaksime teema kohta piisavalt infot, peab see olema esitatud meile arusaadavalt. Mõtlemis- ja analüüsioskus on ennekõike tulevikku vaatava funktsiooniga: need võimaldavad meil hinnata otsusega seotud riske ja kasutegureid ning ennustada otsuse tagajärgi.

Tähelepanu, töömälu ja meenutamine kujunevad peaaegu täiskasvanusarnaseks vanuses 10–12 (nt Simmering, 2016; Sprondel jt, 2011). Mõtlemine, analüüsioskus ning kõnest ja tekstist arusaamine arenevad kogu kooliea vältel ja ka peale kooli täiseas (nt Halpern-Felsher jt, 2001) ning neid mõjutab keskkond, kus inimene edasi tegutseb. Samuti kujundavad inimesed oma teadmisi kogu eluea vältel. Kuna otsustusvõimega on seotud hulk mitmesuguseid kognitiivseid protsesse ja oskusi, siis ei ole võimalik määrata ajahetke, millest edasi on laps otsustusvõimeline. Läbimõeldud otsuseid suudavad lapsed koos täiskasvanuga ja täiskasvanu toetusel teha juba küllalt vara. Samuti on uuringus leitud, et piisav kompetents otsuse tegemiseks näiteks meditsiiniuuringutes osalemiseks kujuneb välja umbes 10–12-aastastel lastel (Hein jt, 2014).

Teismeeas toimuvad paljud dünaamilised muutused, mis mõjutavad ka otsustusvõimet. Mitu motivatsiooni ja emotsioonidega seotud ajustruktuuri arenevad just varajases teismeeas. Samas küpseb prefrontaalne ajukoor, mille üks ülesanne on tagada muu hulgas eneseregulatsioon ja planeerimine, alles varajases täiskasvanueas. Seetõttu iseloomustab teismelisi ja nende otsuseid sageli suurenenud riskialtisus, muutused eneseregulatsioonis ning kaaslaste mõju otsustele (Grootens-Wiegers jt, 2017). Ennekõike muutuvad teismeliste otsused riskialtimaks, kui tegemist on olukorra või otsusega, millega on seotud emotsioonid, või mis tehakse kaaslaste juuresolekul (Blakemore ja Robins, 2012). Grootens-Wiegers jt (2017) toovad välja, et kuigi analüütiline kognitiivsetel protsessidel põhinev otsustusvõime on teismelistel sageli täiskasvanusarnane, võivad neil raskused tekkida otsuse elluviimiseks vajaliku järjepidevusega.

Otsuste tegemise oskuse toetamine

Otsuste tegemise oskus ei arene iseenesest, vaid keskkonna toel.  Ennekõike koolikeskkonnas treenitakse ja toetatakse mitut otsustamiseks vajalikku psüühilist protsessi: mälu, tähelepanu, eneseväljendust, analüüsi- ja mõtlemisoskust. Otsustamise seisukohast on kriitilise tähtsusega ka lapse autonoomia tagamine. See tähendab, et vanem, noorsootöötaja, õpetaja, treener või lapsega tegelev täiskasvanu austab lapse õigust oma arvamusele ja selle väljendamisele ning annab lapsele vabaduse (mõistlikes piirides) oma tegevust ja käitumist planeerida.

Ka otsuste tegemise oskust saab ja tasub treenida. On kohatu oodata koolilõpetajalt kindlameelset, teadlikku ja sisukat otsust näiteks oma tuleviku kohta, kui tal ei ole varem olnud võimalik midagi enda eest ise otsustada. Seega on mõistlik kaasata lapsi neid puudutavate otsuste tegemisse juba varakult ja langetada neid otsuseid esialgu koos, vajalikku infot ja võimalikke variante hoolikalt läbi arutades. Nii saavad lapsed aimu, mis asjaolusid ühe otsuse vastuvõtmisel arvestada tuleks, kogemuse otsuse ja selle tagajärgede kohta, loodetavasti strateegiad ja harjumuse otsused läbi mõelda ning ehk ka sotsiaalse võrgustiku, kelle toel parimate otsusteni jõuda.

Otsuste tegemiseks vajalikke oskusi saab toetada ka noorsootöös ja huvihariduses ja väljaspool kooli, pakkudes lastele võimalust erinevate teemade üle arutleda, nende kohta lisainfot otsida, oma arvamust formuleerida ja põhjendada, ideede või lahenduste positiivseid ja negatiivseid aspekte leida. Konkreetse otsuse tegemisel last toetades on oluline keskenduda kõikidele otsuse tegemist puudutavatele kognitiivsetele protsessidele. Selleks tuleks:

  • uurida, mida laps või noor teema kohta on märganud ja teab. Töömälu koormuse vähendamiseks tasub olemasolev info teema kohta ka kirja panna;
  • pakkuda teema kohta lisateadmisi ning uurida, kuidas laps või noor saab talle esitatud infost ja ideedest aru;
  • aidata lapsel või noorel mõelda ja analüüsida, mis aspektid on tema jaoks otsuse juures tähtsad, millised on otsusega seotud riskid, kuidas otsus tema tulevikku mõjutab ja millised muud tagajärjed sellega kaasnevad;
  • protsessi käigus tagada lapse või noore autonoomia (st luua olukord, kus lapsel või noorel on võimalus oma seisukohti ja mõtteid hinnanguvabalt väljendada) ning hoiduda otsuse mõjutamisest ja otsuse tegemisest tema eest.

Huvi korral soovitan tutvuda järgmiste materjalidega:

Inglisekeelne artikkel laste otsusvõimest meditsiinivaldkonnas neuroteaduste vaatenurgast: Grootens-Wiegers jt, (2017)

Tervise Arengu Instituudi video aju arengust teismeeas

Blakemore, S. J., & Robbins, T. W. (2012). Decision-making in the adolescent brain. Nature neuroscience, 15(9), 1184–1191.

Ganzini, L., Volicer, L., Nelson, W. A., Fox, E., & Derse, A. R. (2005). Ten myths about decision-making capacity. Journal of the American Medical Directors Association, 6(3), S100–S104.

Hein, I. M., Troost, P. W., Lindeboom, R., Benninga, M. A., Zwaan, C. M., van Goudoever, J. B., & Lindauer, R. J. (2014). Accuracy of the MacArthur competence assessment tool for clinical research (MacCAT-CR) for measuring children’s competence to consent to clinical research. Jama Pediatrics, 168(12), 1147–1153.

Grootens-Wiegers, P., Hein, I. M., van den Broek, J. M., & de Vries, M. C. (2017). Medical decision-making in children and adolescents: developmental and neuroscientific aspects. BMC pediatrics, 17(1), 1–10.

Halpern-Felsher, B. L., & Cauffman, E. (2001). Costs and benefits of a decision: Decision-making competence in adolescents and adults. Journal of Applied Developmental Psychology, 22(3), 257–273.

Lundberg, S., Romich, J. L., & Tsang, K. P. (2009). Decision-making by children. Review of Economics of the Household, 7(1), 1–30.

Simmering, V. R. (2016). I. Working memory capacity in context: Modeling dynamic processes of behavior, memory, and development. Monographs of the Society for Research in Child Development, 81(3), 7–24.Sprondel, V., Kipp, K. H., & Mecklinger, A. (2011). Developmental changes in item and source memory: Evidence from an ERP recognition memory study with children, adolescents, and adults. Child Development, 82(6), 1638–1953.

Sisukord

Kaanepildi autor on Eesti noor kunstnik Margaret Pütsepp.

Print Friendly, PDF & Email

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga