fbpx

Tantsuhuvihariduse mõju noore kujunemisele

Inna Sulg, tantsu- ja liikumisõpetaja

28. veebruar 2023

Inna Sulg, tantsu- ja liikumisõpetaja

Olen olnud tantsu, tantsimise, tantsuhuvitegevuse ja nüüd ka tantsuhuvihariduse sees väga pikalt. Olen selles protsessis kasvanud ning suunanud selles lapsi, noori ja täiskasvanuid. Ma ei ole aga kunagi mõtisklenud selle üle, milline mõju on tantsuhuviharidusel kogu huvihariduses ning kuidas huviharidus (sh tantsuhuviharidus) toetab terviklikuma maailmakogemusega noorte kujunemist.

Mõeldes tantsule, kangastub mulle peamiselt tantsimise füüsiline, emotsionaalne, mentaalne, kultuuriline, sotsiaalne ja tervislik olemus. Praktikuna olen tantsuusku ning veendunud, et tants kõigi nende aspektidega toetab avatud maailmavaatega, empaatilise, terviklikuma maailmakogemusega ja sotsiaalsema noore inimese kujunemist.

Tulles küsimuse juurde, kuidas toetab, vaatlen kõiki neid eelnimetatud tantsu olemuse tahke eraldi ja lõpuks arutlen tantsuhuvihariduse väärtustamise üle.

Eesmärk – terviklikuma ja mitmekülgsema isiksuse kujundamine

Huvihariduse rolli ja tähtsust koolieas ning ka hiljem täiskasvanuna on viimastel aastatel hakatud rohkem väärtustama ja esile tõstma. Igal huvihariduse valdkonnal on oma ühendused ja eestkõnelejad. Haridus- ja teadusministeeriumi kodulehelt võime lugeda: „Selle põhieesmärgiks on toetada indiviidi soovi areneda isiksusena ning arendada oma pädevusi huvipakkuval erialal tasemeõppest, täienduskoolitusest ja tööst vabal ajal. Huvihariduse keskmes on indiviid, tema huvid ning indiviidi arengu toetamine parimal võimalikul viisil.“ (HTM, 2023)

Ma usun, et ei ole ühtki vastuväidet sellele, et mistahes kunstivaldkonna, tehniliste alade, liikumisalade või muu sarnasega tegelemine rikastab osalejat ja annab panuse isiksuse kujunemisse.

„We dance for laughter, we dance for tears, we dance for madness, we dance for fears, we dance for hopes, we dance for screams, we are the dancers, we create the dreams.“ (Masaka Kids Africana, 2023)

Leidsin selle tsitaadi Masaka Kids Africana kodulehelt ja autoriks on märgitud Albert Einstein. Masaka Kids Africana ühendab orbudeks jäänud Aafrika lapsi ning organisatsiooni missioon on toetada nende laste haridust ja sotsiaalset heaolu nende talendi kaudu. Otsisin lisainfot ja internetis surfates leiab tõepoolest oletusi, et need värsiread on kuulsa teadusemehe Albert Einsteini kirjutatud, kuid konkreetset allikat kuskil mainitud ei ole.

Kuidas võiks see kõlada eesti keeles? Minu arvates näiteks nii: me tantsime, et naerda; me tantsime, et nutta; me tantsime, et olla meeletud, ja tantsime, et olla hirmul; me tantsime lootuseks ja karjeteks; me oleme tantsijad, me loome unistusi.

Igal juhul annab see tsitaat tantsimise olemuse väga rikkalikult edasi. Ma kasutan teadlikult sõna „tantsimine“ ja mitte lihtsalt „tants“. Tantsimine kui tegevus, mis on saatnud inimest aegade algusest peale. Tantsimine kui emotsioonide ja tunnete füüsiline väljendamine, mis kasvab välja orgaaniliselt meie seest ja toimub alateadvuslikult ning mida ei loetagi alati tantsimiseks.

Tantsimise füüsiline olemus

See on tõenäoliselt tahk, mis tantsimisega seoses tavaliselt esimesena meenub. Sellega on varmad kaasnema ka tõed, mis on talletunud inimeste teadvusesse, näiteks et tantsimiseks on vaja erilisi füüsilisi eeldusi ja kõik ei ole tantsijad. Tegelikult oleneb kõik sellest, kuidas me tantsimist vaatame – kas lavakunstina või tegevusena, mis saab pakkuda rõõmu ja naudingut ilma hinnangute ja võistlemiseta.

Kahtlemata on igasugune tantsimine seotud meie keha liikuma panemisega võimalikes ja võimatutes variantides. Tänapäeval õpetatakse nii palju erinevaid tantsustiile ja -tehnikaid, et iga keha leiab oma. Tantsuline treening mitte ainult ei kasuta keha füüsilist võimekust, vaid ka arendab. Praegune tantsuhuviharidus pakub väga palju valikuid: ballett, moderntants, kaasaegse- ja džässtantsu erinevad tehnikad, eesti tants, flamenko, tänavatantsude meeletu maailm jne. Tantsimine arendab lihasjõudu, kiirust, vastupidavust, painduvust, koordinatsiooni ja aeroobset võimekust. Kõik see loob eelduse heaks füüsiliseks terviseks ja elukestva liikumisharjumuse kujundamiseks. Loomulikult ei tule lapsed ja noored tantsima, mõeldes täiskasvanulikult selle tegevuse tervislikkusest, kuid meie nende juhendajatena selles maailmas teame ja väärtustame seda.

Eelnevat mõttekäiku kinnitavad koolinoorte seas tehtud uuringud, kus tuuakse esile tantsimise kasutegurid. Eri allikaid uurides leidsin endalegi üllatuseks ja rõõmuks, et tantsuliikumisi kasutatakse ka laste sporditreeningus. Tantsimine on liikumise vorm, mis on ainulaadne just selle tõttu, et see rakendab keha liikuma panevad struktuurid äärmiselt mitmekülgselt tegevusse.

Kokkuvõtlikult võib välja tuua kasutegurid, mida tantsuline treening meie füüsilisele kehale annab:

– parandab painduvust ja väledust;

– parandab tasakaalu ja koordinatsiooni;

– parandab südame-veresoonkonna tervist;

– parandab lihastoonust ja tugevust;

– säilitab ja kasvatab luude tugevust;

– aitab kaasa kaalu vähendamisele või hoidmisele.

(Greatist, 2020)

Mainiksin siinkohal paari huvitavat uuringut Inglismaalt, kus on juba aastaid tantsuharrastust propageeritud ja selle kasulikkust uuritud.

Ühes uuringus osalesid teismelised tütarlapsed kaasaegse tantsu tundides, mille fookus oli lihasjõu arendamisel. Enne ja pärast tantsusessiooni hinnati erinevaid füsioloogilisi ja psühholoogilisi näitajaid: ülakeha jõud, painduvus, aeroobne võimekus, enesehinnang, sisemine motiveeritus (ootus), suhtumine tantsimisse ja grupiviisilisse füüsilisse tegevusse. Tulemused: märgatavalt suurenes aeroobne võimekus ja ülakeha jõud, painduvuses erilisi muutusi ei olnud. Enesehinnang kasvas märkimisväärselt, sisemine motiveeritus jäi enam-vähem samaks, kuigi see oli juba enne testimist keskmisest suurem. Suhtumine tantsimisse oli enne ja pärast väga positiivne.

Uuring näitas, et tants parandab füüsilist vormi ja vaimset heaolu. (Connolly, Quin & Redding, 2011)

Väga levinud on liikumine Dance for Health, kuhu on kaasatud tantsukoolid ja -stuudiod, tantsumeditsiini spetsialistid, õppeasutused ning somaatilise valdkonna esindajad maailma eri paikadest. Selle raames viidi Inglismaal Leedsi ülikooli ja Yorkshire Dance’i koostöös läbi kaks aastat kestnud uuringuprojekt koolinoorte tantsurühma programmis osalemise mõju kohta nende tervisele, heaolule ja enesekindlusele.

Uuring oli nii kvalitatiivne kui ka kvantitatiivne ning selles kasutati andmete kogumiseks osalejatelt, vanematelt, õpetajatelt ja tantsuõpetajatelt paljusid meetodeid. Projekt kestis kümme kuud ja kaasatud oli ka etnograaf.

Kokkuvõte tulemustest:

– Tantsimine aitas noortel oma tantsulise võimekuse suhtes olla enesekindlam ja avastada, milleks nende kehad on võimelised, olenemata nende oskuste tasemest.

– Tantsimine aitas noortel stressi juhtida ja tulla toime keeruliste olukordadega igapäevaelus.

– Olla loominguline ja avastada liikumist muusika saatel võimaldas neil ennast väljendada viisil, mis lubas avada nende isikupära ja väljendada oma mõtteid ja tundeid.

– Noored ütlesid, et tantsimine aitas neil keskenduda oma tervisele ja paremini mõista tervisliku eluviisi tähtsust.

– Tantsimine aitas noortel tunda ennast füüsiliselt tervemana.

(Burke, Utley & Astill, 2018)

Eelmises lõigus keskendusin tantsimise füüsilisele olemusele ning nii eeltoodud kui ka paljud teised uuringud kinnitavad, et tantsimine tõepoolest arendab füüsist ja seda olenemata vanusest. Oluline on jõuda just selle õige tantsuvormi, -tehnika või -stiilini. Kui noor tunneb ennast tantsutreeningus osaledes füüsiliselt tervema ja võimekamana, kinnistub ka tema teadvuses tarkus, et liikumine on tervis.

Käsitletud uuringute tulemuste kohaselt mõjutab tantsimine tugevalt sotsiaalseid, emotsionaalseid ja vaimse tervise aspekte.

Tantsimise emotsionaalne ja mentaalne olemus

Liis Vares on öelnud: „ Keha on see, mille kaudu eksisteerin siin maailmas – minevik, olevik, tulevik oma hirmude, rõõmude, mõtete ja mälestustega salvestub minus. See juhib ja loob mind, mõjutab vastuvõtlikkust, paneb liikuma või peatuma. Ka vaim ja mõtlemine on osa kehast ja seega mitte midagi tantsust väljaspoolset, kõrvalist. Lepime kokku, et pole vaimu ilma kehata ja keha ilma vaimuta. Samavõrd, kui tants on füüsiline, on ta ka vaimne ja mõtteline praktika. Tahame seda või ei, varem või hiljem tuleb meil seda tunnistada. Selleks, et keha liiguks, on vaja vaimu liigutada/treenida.“ (Kaasaegne tantsupedagoogika, 2018: 91)

Kõik see ei ole seotud ainult ega tingimata tantsu kui esinemiskunstiga. Kindlasti on suur hulk noori, kellele meeldib esinemine ja lavamaagia. Mina soovin toonitada just seda, mida annab tantsimine emotsionaalselt, kui tantsida iseenda jaoks. Kui me suudame soorituse kvaliteedi kontrollimise asemel tajuda emotsioone, siis täidab tantsimine meid positiivsusega. Me laseme kehatarkusel oma liikumist juhtida ja loome sellega liigutusvabaduse. Seda väites tuginen enda isiklikule ja õpetajakogemusele, seda küll täiskasvanutega. Olen aga täiesti veendunud, et kui küsitleda meie tantsukoolide ja -stuudiote õpilasi, siis päris paljud ütleksid, et tantsimine loob positiivsust.

Vaim juhib keha ja selle olek mõjutab vaimu ehk meie mõte mõjutab liikumise kvaliteeti ja keha pinges- või vaba olek mõjutab tunnetust, taju, meeleolu … Mulle meeldib tantsuõpetaja Tiina Mölderi kirjeldus: „Vahel läheb keha lukku või rooste ja see ei ole ainult keha; see on ikka seotud meelega. Kui su sees läheb miski lukku, siis ka kehas. Nagu pingul keha mõjutab meelt, nii mõjutab pingul meel keha. Kui sa häälestad oma kehalist olekut, siis muudad ka meeleolu. Kui oled väga tusane ja kurb, aga sirutad end välja, lükkad selja sirgu, siis mõne aja pärast on veidi kergem olla. […] Valmisolek mängida. Kui tahad või kui vaja, siis suudad joosta või hüpata kõrgele või rippuda nagu kardin toanurgas, mida tuuleõhk veidi liikuma paneb või olla kokku kärtsutatud paberinutsak või liikumatu tükk kivi. Seda teevad keha ja kujutlus ja tahe koostöös.“ (Kaasaegne tantsupedagoogika, 2018: 171)

Eespool nimetatud kahe uuringu tulemustest võib välja lugeda, et tantsutreeningus osalemine suurendas noorte enesekindlust ja parandas enesehinnangut ning mõjutas positiivselt nende vaimset olekut. Siinkohal toon näiteks veel ühe uuringu, sedakorda Rootsist.

Uuringus osales 112 neidu vanuses 13–19 aastat ning uuriti, kuidas tantsimine mõjutab tervist ja kas üldse. Neiud olid otsinud abi kooliõelt ärevuse, depressiooni, väsimuse ning pea-, selja-, kaela- ja õlavalude sümptomite korral. 59 neidu tantsis regulaarselt koos kaks korda nädalas ja 53 neidu olid kontrollgrupp, kes ei osalenud tantsutundides. Uuring kestis kaheksa kuud, mille jooksul toimusid kaks korda nädalas 75minutilised tantsutunnid. Keskenduti pigem rõõmule ja liikumisele kui esinemisele. Uuringu lõppedes oli näha positiivset tulemust tantsutundides osalenud grupis võrreldes kontrollgrupiga.

Uuring näitas, et regulaarne tantsimine võib leevendada depressiooni, stressi, väsimust ja isegi peavalusid.

Tantsimise positiivset mõju on uuritud palju ja seda nähakse sageli kui võimalust arendada kasvava lapse paljusid omadusi. Füüsilises mõttes võib tants suurendada painduvust, liigutuste ulatust, füüsilist jõudu ja vastupidavust. Liigutuste kordamine tantsus võib parandada lihastoonust, korrigeerida halba kehahoiakut, suurendada tasakaalu, koordinatsiooni ja südame-veresoonkonna tervist üldiselt. Vaimselt kasvab enesehinnang, sotsiaalsed ja suhtlemiseoskused ning enesekindlus. (Teenage girls dance their way to better mental health, 2012)

Tantsimise seosed teiste valdkondadega

„Tants ei ole muusika illustreering. Tants ON ka ilma muusikata, kuid viimasele kerge saak. Muusikasse suhtun nagu partnerisse. Tants ei ole kunagi soolo, vaid alati duett. Helid liiguvad ja liigutavad ka tantsu vaatajaid.“ (Kaasaegne tantsupedagoogika, 2018: 97)

Tants on seotud meie olemise maailmadega, olgu see siis muusika, kirjandus, valgus, sõna, värv, maalikunst, pilt, heli või tänapäeva meedia.

Me võime tantsida vaikuses, kuid sel juhul loob tants meis rütmi ja allub meie sisemisele rütmile, paneb meie keha helisema.

Tantsulavastused loovad seosed ja koostöö, segunemise ja rikastumise, kasutades sõna, värvide ja helide maailma. Need maailmad saavad olla koos ka tantsutunnis, avardades seda, kuidas lapsed ja noored ümbritsevat maailma tunnetavad ja tajuvad.

Tantsimine lähendab ja mõtestab kultuure

Tantsimise kaudu saame avardada kultuurilist maailmapilti, tuues eri rahvaste kultuuri tantsuklassi. Võtame kasvõi tänavatantsude kireva olemuse, mis annab võimaluse uurida ja tunnetada kaasaegset noortekultuuri üle maailma. Siia kuulub kõik: muusika, riietumine, liigutused, käitumine, hoiakud. Või eri rahvaste tantsud, nagu flamenko, Balkani tantsud, Aafrika tantsud ja ka meie oma eesti tants. Teise rahva tantsu tantsimine toob kaasa selle rahva tausta uurimise: miks on nende tantsud just sellised? Teistsugune muusika ja rütmid toovad meile lähemale nende rahvaste olemuse ja iseloomu. Meie oma eesti tantsuga kanname edasi ajalugu, tavasid, juurte tunnetust. Selle tantsu kaasajastumine loob uue hinguse, kuid juured jäävad.

Olen puudutanud põgusalt tantsimise ja tantsu eri tahke, et rõhutada tantsuhuvihariduse olulisust ja seoseid huvihariduses. Kokkuvõtteks võiks mõtiskleda tantsuhuvihariduse kättesaadavuse teemal.

Tantsuhuvihariduse kättesaadavus

Ma ei tea täpselt, kui palju lapsi ja noori on kaasatud tantsuhuviharidusse või tantsuhuvitegevusse, aga olen kindel, et see arv on päris suur. Meie tantsuõpetajad teevad kõigist probleemidest ja raskustest hoolimata tänuväärset tööd. Tantsuhuvihariduse mitmekesisus, stiilide rohkus, festivalide ja mõõduvõtmiste hulk on austust äratav.

Kas tantsuhuviharidus on kõigile soovijatele kättesaadav? Jään pigem seisukohale, et mitte just alati, sest tantsuhuviharidus on peamiselt eraalgatuslik ja toetub lapsevanemate rahale.

Kas tingimused selle hariduse pakkumiseks on alati piisavad? Minu arvates mitte.

Kuid positiivne on see, et Tantsuhuvihariduse Liit ning meie tantsuõpetajad ja -treenerid pingutavad ühiselt valdkonna arendamise nimel.

Tantsuhuviharidus on vajalik, asendamatu ja jätkusuutlik.„Me tantsime selleks, et meeldida. Me tantsime iseenda rõõmuks. Me tantsime vihmas ja tuules. Me tantsime, et toetada. Me tantsime, et püsida vormis. Me tantsime, et leevendada pingeid. Me tantsime, et hõrendada õhku ja tuua ruumi selgust. Me tantsime, et leida eneses selgus. Me tantsime, sest me tunneme, et antud hetkel ei ole teisiti lihtsalt võimalik. Me tantsime, sest meil on igav. Me tantsime, sest meil on põnev. Me tantsime selleks, et leida ühine rütm. Me tantsime sedasi, et endalgi hakkab aeg-ajalt naljakas. Me tantsime, et avardada oma piire. Me tantsime selleks, et tantsimata ei jääks. Me tantsime, et särada. Me tantsime, et täiustuda. Me tantsime, et püsida noore ja õnnelikuna. Me tantsime, et tähistada noorust. Me tantsime, et taas tantsida. Me tantsime muusika ja muude helide saatel. Me tantsime, et unustada. Me tantsime, et oleks, mida mäletada. Me tantsime, et üksteiselt õppida. Me tantsime, sest see teeb meid õnnelikuks!“ (Raho Aadla, tantsukunstnik ja tantsuõpetaja) (Miller-Pärnamägi, 2019)

  1. Connolly, M. K., Quin, E., & Redding, E. (22.03.2011). dance 4 your life: exploring the health and well-being implications of a contemporary dance intervention for female adolescents. Research in Dance Education, 12:1, 53–66. doi:10.1080/14647893.2011.561306.
  2. Burke, Sh., Utley, A., & Astill, S. (juuni 2018). Dance for Health, Well-being and Empowerment of Young People (Findings from a longitudinal study with youth from deprived urban areas) (oktoober 2022). https://yorkshiredance.com/wp-content/uploads/2018/06/Yorkshire_Dance_Youth_Research_Report_Full.pdf.
  3. Haridus- ja teadusministeeriumi koduleht. https://www.hm.ee/uldharidus-ja-noored/noortevaldkond/huviharidus (jaanuar 2023).
  4. Masaka Kidas Africana. https://www.masakakidsafricana.com/about (jaanuar 2023).
  5. Miller-Pärnamägi, J. (2019). Tants – õpe, kus keha ja vaim töötavad käsikäes. https://tantsuharidus.ee/tants-tervistab/artikkel/ (jaanuar 2023).
  6. 12 Reasons Dancing Your Butt off Is the Most Badass Mind-Body Wokrout. (20.11.2020) Greatist. https://greatist.com/health/benefits-of-dance (oktoober 2022).
  7. Sööt, A. (2018). Kaasaegne tantsupedagoogika. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.
  8. Teenage girls dance their way to better mental health. (2012) CORDIS. https://cordis.europa.eu/article/id/35274-teenage-girls-dance-their-way-to-better-mental-health (oktoober 2022).

Kommentaar

Alo Lõoke, SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse juht, 38-aastane, 2 lapse isa

Alo Lõoke

Tantsuga iseseisvaks

„Anna mõõk sellele, kes oskab tantsida, see oskab ka armastada.“ Selle mõttega alustasin mina, enda arvates terviklik noor, 20 aastat tagasi oma gümnaasiumi lõpukirjandit. Minu kujunemisel iseseisvaks ja asjalikuks nooreks oli oluline roll perel, eeskujudel ja tantsul. 

Pere kujundas mu väärtushinnangud ja liikumisharjumused, eeskujud suunasid minu arengut ning tants oli see, mis andis mulle harjumuse regulaarseks huvitegevuseks. Olen üks neist, kes pole kunagi käinud ei jalgpalli-, kergejõustiku- ega muus sporditrennis.

9–12-aastasena olin üks neist Jõgeva lastest, kelle hobiks oli peotants. Kohalik esteetikakool Dione pakkus professionaalsete treenerite abiga seda võimalust ning lisaks tantsutundidele õppisime käitumist, liikumist, arendasime loovust jpm. Minu sotsiaalsed oskused, väärtused ja distsipliin on olulisel määral just tantsutrennist kaasa tulnud. Sealhulgas oskus austada oma partnerit, olla grupi liige ning avalikult esineda. Nii ma kujunesin ja iseseisvusin ning alates sellest ajast olen osanud ise oma elu juhtida ja eesmärke seada.

Inna Sule artikkel võtab hästi kokku tantsuinimese puhta ja mitmekülgse vaate isiksuse kujunemisele läbi tantsu. Ja seda nii hästi, et ei kehti mitte ainult noore, vaid igas eas inimeste kohta. Tants on hea hobi või treening, mida enda ellu võtta. Meil kõigil peaks olema vähemalt üks, kui mitte kaks ja rohkem meelistegevust, mida harrastada. Iga ala suudab arendada terviklikku noort, kui seda viiakse ellu selle puhtas idealistlikkus mõttes.
Viimased uuringud näitavad, et Eesti inimeste tervise- ja liikumisnäitajad on kesised ning liiga palju on inimesi, kellel pole kujunenud regulaarset liikumisharjumust. Viimase, kultuuriministeeriumi tellimusel ning ühenduse Sport Kõigile koordineerimisel tehtud uuringu kohaselt on kehaliselt piisavalt aktiivsed vaid umbes 40% täiskasvanutest ning 25% lastest.1 Käesoleva liikumisaasta eesmärk on inspireerida meid kõiki rohkem liikuma ja tegelema sellega regulaarselt. Tants on selleks üks võimalustest.

  1. Õpilaste liikumisaktiivsuse uuring 2021. Täiskasvanute liikumisaktiivsuse uuring 2021. https://liikumisaasta.ee/uuringud/

Sisukord

Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Luisa Harjak.

Print Friendly, PDF & Email

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga