Noorte omaalgatuste toetamist saab pidada noorsootöö üheks alustalaks – tegemist on tegevusega, kus noor enda initsiatiivil ning talle loodud tugisüsteemi toel viib kogukonnas ja ühiskonnas laiemalt ellu positiivseid muutuseid, omandades seeläbi väärtusliku õpikogemuse. Kuigi algatuste toel kogukonda panustamise üks väärtuseid on tihti ka sidusvaldkondadevaheline koostöö, siis siinkohal võtame fookusesse eelkõige noore õpikogemuse. Ühtlasi arutleme, kes saavad sidusalt noore õpikogemust toetada.
Riin Luks, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, kogukonnahariduse ja huvitegevuse õppekava programmijuht, projektikonkursi „Järgmine samm“ koordinaator
Õpikogemuse fookusesse seadmine loob laia väärtuspõhise ruumi, kuhu mahub iga noor ning iga idee – noori nähakse loova ja ühiskonda hoogsalt edasiviiva jõuna. Selline teemade ja struktuuri vabaks jätmine annab noortele võimaluse realiseerida ideid just neile huvipakkuval kujul, säilitades entusiasmi, mille oskuslikul suunamisel tekib huvipõhine hariduslik komponent. Tegemist on mitteformaalse õppimise vormiga ehk killukesega noore õmblusteta hariduses ning ettevõtliku eluhoiaku kujundamises.
Just siis, kui initsiatiiv tuleb noortelt, saame rääkida noorsootööst, kus juhendajate ülesanne on toetada noori kogemuste mõtestamisel ja õpikogemuse analüüsimisel. Enamasti teevad omaalgatusliku projekti juhendamisel koostööd ka noorte juhendajad – selliselt ületabki saadud kogemus konkreetse asutuse või projekti piirid – ning noored mõistavad, et projekti kaudu õpitakse end väljendama, ühiskonnas kaasa rääkima ja koosloomeliselt tegutsema. Noore kontekstis on tegemist huvipõhise õppega, mille käigus omandatakse ka riiklikus õppekavas nimetatud horisontaalseid üldpädevusi. Oskuslik juhendamine tagab ettevõtliku eluhoiaku juurutamise ning teadmise, et ka eksimine, valearvestused ja mittehuvipakkuva tegevuse väljaselgitamine on õpi- ja edukogemus.
Kristiina Valk, Haridus- ja Noorteamet, noorte osaluse ja omaalgatuse peaekspert
Õppimine ja eneseareng omaalgatuse toel
Pädevus on millegi tegemiseks vajalik teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtuste kogum, mis tagab ennastjuhtiva ja kodanikuteadliku suhtumise ja käitumise, mida vajavad ühiskonnaliikmed edukaks hakkama saamiseks, eneseteostuseks, sotsiaalseks kaasatuseks ja tööhõiveks. Ühiskonna vajadustele vastava hariduse ja hea tööturu ettevalmistuse pakkumise kirjeldamiseks on loodud ka oskuste arendamise koordinatsioonisüsteem (OSKA), mille ülevaates on välja toodud tulevikuoskused, mis võimaldavad inimestel kiiresti muutuvates tingimustes ja keskkondades tulemuslikult ja ennastjuhtivalt tegutseda. Sellised oskused on näiteks kriitiline mõtlemine, loovus, kohanemisvõime, digikirjaoskus ja ettevõtlikkus.
2022. aastal toimus noorte omaalgatuskonkurss „Järgmine samm“, kus keskenduti õpikogemuse analüüsile. Omaalgatuste toetamist kasutati mitteformaalse õppe tööriistana, luues noortele eeldused ja pakkudes tuge ettevõtlike algatuste jaoks. Ellu viidi 62 loovat projekti, millega leevendati mitmesuguseid noorte elu puudutavaid kitsaskohti. Konkursil osalesid igas vanuses noored noortekeskustest, koolidest, noortevolikogudest ja huviringidest. Neile olid toeks kohalikud noorsootöötajad ja õpetajad, samuti lisandus projektikonkursiga seotud mentorite tugi.
Tegevusjärgses aruandes kirjeldati lühidalt projekti eesmärki ja tehtud tegevusi, kuid peamine fookus oli õpikogemuse reflekteerimisel. Lisaks analüüsioskuste suurenemisele peegeldus aruannetest ka sotsiaal-emotsionaalsete pädevuste areng – oskus end rahumeelselt väljendada ja suhelda, oskus leida kompromisse ning näidata initsiatiivi nii tegutsemises kui ka arvamuses. Samuti omandasid noored praktilisi tehnilisi oskuseid, nagu projektitaotluse ja eelarvete koostamine, lepingute, juriidilise poole ning raamatupidamisega kaasnevaid oskuseid, üldist digikirjaoskust, tänapäeva digikeskkondi puudutavaid ning universaalseid probleemilahendusoskuseid. Eeltoodud pädevustele lisandusid projektide sisuga seotud aspektid, mis puudutasid näiteks vaimset tervist, eesti ja ukraina pärimuskultuuri, jätkusuutlikku eluviisi, rahatarkust, loodusteaduseid ja tulevikuameteid. Need on vaid mõned näited ilmestamaks, kuidas omaalgatuslikud tegevused on seotud tulevikuoskuste ja -pädevuste arendamisega.
Eesmärgini jõudmiseks ja noorest lähtuva õpikogemuse saamiseks olid olulised eri osalised. Kohaliku juhendaja tähtsus selgus juba enne taotluse esitamist – tema ülesannete hulka kuulusid infotöö võimaluste kohta, noorte huvide ja vajaduste väljaselgitamine ning noorte julgustamine ja motiveerimine kogu protsessi vältel. Konkursiga seotud mentor nõustas nii noori kui ka nende juhendajaid. Hea meel oli tõdeda, et noorte juhendajateks olid noortekeskuste ja koolide noorsootöötajad, kellega liitusid huviringide juhendajad ja aineõpetajad (näiteks praktiliste loovtööde tegemisel). Mitmes algatuses tegid noored koostööd nii kooli kui ka noortekeskusega ning lõid koostöösidemed juba enne tegevuse algust. Algatuste koostöövõrgustikku kuulusid olenevalt teemadest ka mitmesugused eksperdid (näiteks psühholoogid, finantseksperdid, säästva arengu spetsialistid), riigiasutused, riikliku tasandi katusorganisatsioonid ja kolmanda sektori ühendused (Kaitseliit, Eesti Noorteühenduste Liit, osaluskogud, huvikoolid jne). Aruannetest selgus, et positiivne kogemus innustas valdkondadeülest koostööd jätkama ja hoidma. Noortekeskne koostöö lõi võimaluse vastastikuseks õppimiseks ka organisatsioonitasandil, kus arvestati nii formaalhariduse olemuse kui ka noorsootöö põhimõtetega ning selgusid noorte jaoks huvi- ja vajaduspõhised pooled, kes nende õppimist toetasid. Loovuse ja probleemilahendusoskuse kui tähtsa tulevikuoskuse mõistmise juures on Aune Valgu sõnul oluline teada, et see pole vaid kunsti- ja muusikaand, vaid kõigi valdkondade ja erialade juurde käiv probleemide uuel viisil lahendamise pädevus ja valmidus. Kokkuvõtvalt saab järeldada, et sellisel viisil noorte omaalgatuste toetamine on käegakatsutavaks sillaks noori puudutavate sidusvaldkondade vahel ning seda nii vormilt kui ka sisult.
Kelle vastutus ja kasu?
Noorte omaalgatuste toetamine (osana noorsootöö korraldamisest) kuulub noorsootöö seaduse (§ 8 lõiked 2 ja 3) ning kohaliku omavalitsuse (KOV) korralduse seaduse (§ 6 lõiked 1 ja 2) kohaselt eelkõige KOVi pädevusse. Suurema osa otsustest, sealhulgas see, mida omavalitsuses noorsootöö teenustena pakutakse või eelisarendatakse, teeb omavalitsus ise. Seega sõltub noorte omaalgatuste väärtustamine ja noortele omaalgatusteks toetavate võimaluste loomine eelkõige kohalikest otsustajatest ja nende oskusest noorte omaalgatuste toetamise väärtust tähtsustada. Oluline vastutus on ka noortega töötavatel spetsialistidel, kelle ülesanne võiks olla kogukonnas ja KOVi otsustustasandil noorte vajaduste ja arvamuse nähtavaks tegemine.
Võrreldes 2016. aastaga on käidud pikk tee: 2021. aasta seisuga on noorte omaalgatuste toetamine kõigi kohalike omavalitsuste silmis oluline valdkond. Seega on olemas väärtuspõhine valmisolek, et igas KOVis töötatakse välja noorte omaalgatuste toetamise süsteemid või arendatakse olemasolevaid. Väärtustamisele peavad aga lisanduma ka reaalsed eelarvelised vahendid. Näiline eelarveline kokkuhoid ei kaalu üles noorte omaalgatuste toetamisest tulenevat mõju, mille kasu ilmneb KOVidele ka aastate pärast, kui noored, kes on tundnud end kodukohas väärtustatuna, oskavad ja tahavad ka hiljem kogukonna arengusse panustada.
2022. aasta lõpus kaardistati noortele mõeldud toetusmeetmeid. Saadud andmete põhjal on kõige vähem riiklikke võimalusi omaalgatuslike tegevuste elluviimiseks vanuserühmal 7–13 eluaastat. Teame, et mida varem eespool kirjeldatud pädevuste juurutamisega algust teha, seda kiiremini saavad omandatavad pädevused elu loomulikuks osaks. Omaalgatuslikud projektid sobivad kõikidele noortele, olenemata nende vanusest või ettevalmistusest. Seega ei jää noorsootöö põhimõtetest lähtudes varju ka tõrjutusriskis, sealhulgas vähemate võimalustega noored, erivajadusega noored, mitteõppivad ja -töötavad noored. Tähtis on mõista, et noorte omaalgatuslikus projektis või muudes ettevõtlikuks kujunemist soodustavates tegevustes osalemine on eelmainitud vanuse- ja sihtrühma jaoks väga tähendusrikas, sest neil võivad sarnased kogemused täielikult puududa. Samuti suurendavad sellised hariduslikud koostööprojektid solidaarsust kogu piirkonna noorte hulgas ja piirkonna enda jaoks (hõlmates elukaareüleselt elanikkonda ja asutusi).
Kokkuvõtvalt on oluline teadvustada, et noorte omaalgatusi toetades me mitte ei õpeta noori nii, nagu meile õige tundub, vaid kasvatame inimesi, kes oskavad oma kogemustest lähtudes loovalt ja kriitiliselt mõelda, väärtustavad mitmekesisust, koosloomet ning mõistavad hariduse mitmekülgsust ja kogukonna jõudu. Selliseid oskuseid pole võimalik edasi anda eraldiseisvalt või üksi – nii mitmetahuline ja väärtuspõhine pädevuste kogum saab tekkida vaid koostöös. Noorte omaalgatuslik tegevus muutub ühise väärtustamise kaudu orgaaniliseks elu osaks, mis realiseerub kogukondlikul tasandil sidusvaldkondade koosloomes. Selle tulemusena tekivad huvi- ja vajaduspõhised koosloomelised õpikeskkonnad, mis annavad mitmel tasandil ühiskonna arengusse hoogu.
Vt noorte omaalgatuste toetamise kohta lähemalt veebilehelt https://harno.ee/sites/default/files/documents/2021-12/Omaalgatus_v10.pdf.
Kommentaar
Karoliine Aus, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse juhatuse liige ja noorte omaalgatuskonkursi „Järgmine samm“ mentor
Karoliine Aus
Noorte omaalgatus on noorte algatatud ideede arendamine ja elluviimine noorte endi poolt. Riin Luks ja Kristiina Valk selgitasid väga kenasti, miks see meetod avatud noorsootöös tähtis on, mida see noortele pikas perspektiivis annab, ning tutvustasid noorte omaalgatuskonkurssi kui ühte võimalikku vormi meetodi rakendamiseks.
Täiskasvanuna ei pääse me mööda initsiatiivi võtmisest, olgu see tehes otsuseid pere-eelarves, võttes pangalaenu või taotledes KredExi toetust oma elamu renoveerimiseks. Kahjuks ei anta neid oskuseid täiskasvanu tiitliga kaasa, vaid ka need tuleb ühel hetkel omandada. Siinkohal saame meie kui noorsootöötajad suunata noori arenema teadlikeks kodanikeks juba varajases eas. Seega võib väita, et omaalgatused, sealjuures mentorlus ja ressursiline toetus, on noore kui terviku vaatenurgast hädavajalikud. Ilma omaalgatusteta jääb oluline pusletükk eluliste oskuste ja sotsiaalsete pädevuste tervikust puudu.
Kui omaalgatuskonkursse juba ei koordineeri ega vii ellu väljakoolitatud meeskonnad ja mentorid, on minu arvates mõistlik kohalikul tasandil alustada vundamendi loomisest. „Järgmise sammu“ mentorina nägin, et arusaam omaalgatuste kontseptsioonist on võrdlemisi erinev. Seda mõjutavad mitmesugused tegurid alates noorsootöötajate haridustasemest ja kogemusest kuni juhi initsiatiivini ning noorte vanusest nende aktiivsuseni välja. Seega on paslik esmalt analüüsida, milline on noorte omaalgatuste tase noortekeskuses praegu.
Eeltoodud vundamendi võib jagada kolmeks: noorsootöötajate ettevalmistamine teadmistega mentorlusest ja omaalgatustest, noortes harjumuse kujundamine oma ideid arendada ning neid ellu viia viimase etapini välja ehk vastutustunde suurendamine ning viimasena artiklis ka mainitud rahaline tugi kohaliku omavalitsuse (KOV) poolt.
Analüüsimaks noorte omaalgatuste taset noortekeskuses, on abiks Harti osalusredel. Kas ja kuidas saadakse noortelt keskuses sisendit? On selleks ideede kast või sein, arutelud, abiks noorteaktiiv või kohalik noorte osaluskogu või hoopis mõni muu lahendus? Seejärel tuleks analüüsida, kuidas seda sisendit rakendatakse. Kas võetakse idee kuulda ja noorsootöötaja viib selle ellu või kaasatakse ka selles etapis noori? Niimoodi samm sammu haaval läbi mõeldes saab välja selgitada, kus punktis keskus praegu on, ning seada eesmärke, kuhu soovitakse jõuda – olgu selleks KOVi rahastuse toel konkursi väljakuulutamine või hoopis noorte kaasatuse suurendamine järgmise nädala tegevuskava koostades ja ellu viies.
Kuna omaalgatuskonkursi oluline lüli on mentorlus, siis tuleb teha veel teinegi analüüs – nimelt noorsootöötaja kui mentor. Millised pädevused on juba olemas ja millised vajavad täiendamist? Asjakohaste materjalide läbitöötamiseks, koolituste leidmiseks ning neil osalemiseks on samuti vaja aega ja raha. Siinkohal tuleb mõelda, kust see ressurss leitakse. Kas üheskoos katusorganisatsioonidega, KOViga või mõne muu lahenduse abil?
Kokkuvõttes võib öelda, et on avatud noorsootöö ideaal – siht, kuhu soovime ja peame jõudma – ning reaalsus. Mõni keskus on ideaali-reaalsuse skaalal eesmärgile väga lähedal, teine astub aga alles esimesi samme. Seetõttu on tähtis võtta suur eesmärk väikesteks tükkideks ja lihtsalt alustada väikeste muudatustega. Tean, et nii Riin, Kristiina, mina kui ka kõik teised Eesti noorsootöötajad annavad endast parima, et jõuda sihini ning tulevikus on igas KOVis toimiv noorte omaalgatuste süsteem, kus on vajalikud ressursid ja pädevus, ning seda kasutatakse otstarbekalt.
Sisukord
- Sissejuhatus – terviklikkuse mõtestamise mäng
- Terviklikkuse taotlusest, Kalevi Kull
- MIHUSe väljakutse: essee teemal „Terviklik noor“
- Kuidas noortega „Surmatantsu“ mõtestada?, Kerttu Palginõmm
- kommentaar Annika Laats
- Nooruslikkus tuleb luua noorelt! Aga saab ka hiljem, Hillar Käsper ja Laura Välik
- Miks keskkonnahoid on iga noortega töötava inimese vastutus? veebiarutelu kokkuvõte, Jaan Aps
- kommentaar Ketlin Sults
- Noored taastavas õiguses – mitmekülgne kogemus, Annegrete Johanson
- kommentaar Reelika Ender
- Noorsootöötajaks kujunemise ja olemise teekonnad, Ilona Rannala
- kommentaar Marit Kannelmäe-Geerts
- Noorsootöö ja jagatud suutlikkus, Kristi Jüristo
- kommentaar Asso Viiding
- Tantsuhuvihariduse mõju noore kujunemisele, Inna Sulg
- kommentaar Alo Lõoke
- Noore arengut toetab terviklik lähenemine, Tiina Saar-Veelmaa
- Noorte omaalgatus kui HOOG tulevikutegijatele, Riin Luks ja Kristiina Valk
- kommentaar Karoliine Aus
- Uus pagulaskriis ja noorsootöö: ülemaailmsed väljakutsed ja globaalne solidaarsus, Julia Dem
- Deepfake ehk süvavõltsingud, Eneli Kindsiko
- kommentaar Avar Pentel
Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Luisa Harjak.
