Noorsootöö kutseala kogukond

Maria Žuravljova on noorsootöö õppekava pikaajaline eestvedaja, Eesti kõige pikema töökogemusega noorsootöö õppekava arendaja, kes on õppekava arendamise juures aastast 2007. TÜ Narva kolledži kutseala kogukonna eestvedaja. Süsteemset lähenemist üliõpilaste toetamisse on tunnustatud kolledži parima õppejõu (2015) ja TÜ aasta programmijuhi tiitliga (2016).

Viimase viieteistkümne aastaga on noortevaldkonnas toimunud märkimisväärsed muutused: eelkõige noortele mõeldud teenuste arvu kasv ja individualiseerimine nii era- kui ka avalikus sektoris; vajadus arvestada digiühiskonna proovikividega töös noortega ning kasvav vajadus teaduspõhiste sekkumiste ja mõjuanalüüsi järele noorsootöös. Tulenevalt muutustest valdkonnas, vajadusest vastata õppurite vajadustele, eesmärgist suurendada ainete ja valdkondade ülest koostööd ning soovist arendada välja tõhus õppekorraldus algatati 2016/2017. õppeaastal TÜ Narva kolledži noorsootöö õppekava arendamise protsess. Mainitud arengu tõttu oli vaja õppe sisu ajakohastada ja teha suuri muudatusi, mille tulemusena avati 2019/2020. õppeaastal uus kolmeaastase õppeajaga bakalaureuseastme noorsootöö õppekava.

Uus bakalaureusetaseme noorsootöö õppekava annab tervikliku akadeemilise hariduse, seostades teoreetilise ja praktilise õppe, mis aitab üliõpilasel kujuneda enesekindla identiteediga heaks noorsootöötajaks ja kõrgel tasemel valdkonna arendajaks ning toetab õpingute jätkamist magistriõppes.

Kui varem eeldati, et üliõpilaste praktilised oskused ja side töömaailmaga kujunevad välja eelkõige praktika käigus, siis Narva kolledži noorsootöö eriala tudengitele on viimase kahe õppeaasta jooksul avanenud võimalus teha selle valdkonna ekspertidega koostööd juba õppeaja algusest peale. Üliõpilasi ja üle Eesti tegutsevaid noorsootöötajaid viib kokku koostöös arendatav kutseala kogukonna mudel. Tuginedes Nymani lähenemisele, toetab see mudel ka üliõpilaste kujunemist kindla erialase identiteediga spetsialistiks (Nyman, 2019), kuna professionaalse identiteedi kujunemine õpingute ajal paneb aluse protsessile, mis toetab õpihuvi ja sügavat õpihoiakut (deep approach to learning), mis soodustab õppetöös põhjalikku ja mõtestatud osalemist nii, et üliõpilane püüab kasutada kõige kohasemaid kognitiivseid tegevusi. Sisemisel motivatsioonil ja kaasatusel põhineva sügava õpihoiaku saavutamine tugineb tervikpildi nägemisel ja mõistmisel – nii on seda käsitlenud Biggs ja Tang (Biggs & Tang, 2008).

Arendades Biggsi ja Tangi kirjeldatud kontseptsioonil põhinevat õpetamis- ja õppimispraktikat kõrgharidusõppes, on oluline osa õppe ainekursuse ülesehitusel ja kasutatavatel meetoditel. Kutseala kogukonna mudel aitab bakalaureuseõppes keskenduda senisest rohkem tervikule ning tuginedes sügava õpihoiaku kontseptsioonile, toetada sisemist motivatsiooni ja agentsust õppes. See on eriti kaalukas mitmekultuurilise taustaga õpperühmade puhul, arvestades vajadusega suurendada ühisosa terviku mõistmisel ja kutseala identiteedi kujunemisel.

Kutsekogukonnaga seoste loomine on väga tähtis nii praktika kui ka aineõppe kontekstis. TÜ Narva kolledži noorsootöö kutseala kogukonna mudel tähendab sisuliselt seda, et üliõpilased suhtlevad noorsootöö valdkonnas tegutsevate mentoritega ning töötavad nendega koos ühisprojektide, ürituste, uurimuste ja muu kallal. Nii on võimalik Eesti eri paigus kogemusi omandada ning juba omandatud teadmisi rakendada ja täiendada. Kutseala kogukond toetab koostööd, lõimumist, kultuuride mitmekesisust ja teiste noorsootöötaja pädevuste arendamist. Kutseala kogukonna mudel on lai ja peale koostöö üliõpilastega hõlmab see mentorite ühistegevust nii õppekava kui ka noortevaldkonna arendamisel.

Kutseala kogukond alustas tööd 2020. aastal ja kaasas 14 noortevaldkonna esindajaid 12 organisatsioonist: Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Tartu linnavalitsuse noorsootööteenistus, Kuressaare avatud noortekeskus, Pärnu noorte vabaajakeskus, haridus- ja noorteamet, Sakala keskus / Viljandi avatud noortetuba, Tartu noorsootöö keskus, Pärnu kunstide kool, Mustvee valla noortekeskus, Valdeku noortekeskus, Kilingi-Nõmme gümnaasium, Võru gümnaasium.

Noortevaldkonna esindajad läbisid kutseala kogukonnas mentorite koolituse, mille raames on teinud õppeaasta jooksul koostööd üliõpilastega tandemis. Töö tandemis tähendas sellise teekonna koostamist, mille raames mentor ja üliõpilane planeerisid oma koostöö tegevusi, lähtudes eesmärkidest ning üliõpilase ja mentori vajadustest. Teekonna koostamisel pöörati eriti suurt tähelepanu järgmistele suundadele, mis toetavad noorsootöötaja pädevuste arendamist:

– noortevaldkonna osalised ja nendevahelised koostöövormid;

– professionaalne areng ja koostöö noorsootöö sidusrühmadega;

– noortevaldkonna lõimumine teiste valdkondadega;

– noortevaldkonna kutsealane identiteet;

– koostöövõimalused ja võrgustikutöö noortevaldkonna ning valdkonna sidusrühmadega;

– koostöövormide loomine.

Järgmiseks sammuks oli teekonna eesmärkide saavutamine erinevate tegevuste kaudu.

Tegevused olid mitmekülgsed ja lähtusid noorsootöö põhimõtetest. Kõik mentorid kohtusid oma üliõpilastega vähemalt neli korda, kuid enamik tegid seda rohkem. COVID-19 piirangute tõttu ei saanud kõik üliõpilased kohtuda füüsiliselt oma mentoriga mentori töökohal, kuid mõned üliõpilased tegid seda, näiteks käisid Narva üliõpilased Tallinnas, Pärnus, Rõuges, Tartus.

Aasta jooksul toimusid nii mentorite kui ka üliõpilaste kovisioonid ja ühised kohtumised. Mentorite algatusel toimusid ka temaatilised kohtumised, lähtudes mentorite valitud teemadest: noorsootöötaja professionaalne identiteet, võrgustikutöö noorsootöös, noorsootöö organisatsioonide juhtimine, noortekeskuste võimalused ja väljakutsed.

Üliõpilaste jaoks loodi koostöös Avatud Noortekeskuste Ühendusega projektifond „Community of practice“, mille raames rahastati viit üliõpilasmeeskonna projekti ning üliõpilased viisid ellu oma ideed, mis aitasid arendada projektijuhtimise oskust ja toetasid õppetööd. Kutseala kogukonna esimese aasta analüüsist selgus, et nii mentorid kui ka üliõpilased on kutseala kogukonnaga väga rahule jäänud.

Mentorite tagasiside

„Olen väga tänulik, et mind kaasati ja sain olla mentor. Minu jaoks oli kogu protsess väga hästi korraldatud ja koordineeritud. Hindan väga, et kohtumised olid alati ajas, juhitud väga mõnusalt ja asjalikult. Ka mu koostöö tudengiga oli väga hästi toimiv ja kokkulepetest kinni pidav ja samas piisavalt paindlik. Meeldib, et armsad järeltegevused on olnud.“

„Olen TÜ Narva kolledži kutseala kogukonnaga väga rahul! Mul on väga hea meel, et sattusin selle info juurde ja olen saanud olla osa kogukonnast poole aasta vältel. See on olnud väljakutse mentorina ning samas enesearendus. Võimalus rakendada oma õpitut ja omandada uusi kogemusi, teadmisi. Meie meeskond on olnud samuti piisavalt erinev: esindatud on nii rohujuure tasand kui ka juhid ning pikkade ja erinevate kogemustega tegijad. On olnud rõõm osaleda nii mentori, toetajana kui ka õppijana.“

Mentorite tagasisidest selgus, et nad saavutasid järgmised eesmärgid: koostöö ülikooliga, koostöö arendamine teiste organisatsioonidega, suurenenud teadlikkus kultuurilisest mitmekesisusest, keeleoskuse arendamine, endale püstitatud eesmärgi saavutamine.

„Mina tunnen, et minu jaoks avanes täiesti uus ja avastamata kogukond ja tohutu potentsiaal! Soovin väga, et olukord muutuks selliseks, et on võimalik jälle külastusi teha. Mina saavutasin omale seatud eesmärgid ja usun, et tulevikus teaksin ka, kuidas olla veelgi parem mentor, sest sain protsessi kogemuse kätte. Kahtlemata tõi see minus esile juhendamise ajal ise õppimise ning oskuse rääkida ja jagada enda jaoks nii igapäevaseks muutunud teemasid.“

Mentorite tagasisidest selgus, et nad on rahul peaaegu kõikide toimunud tegevustega: avaüritus, ühised veebiseminarid üliõpilastega, teekonna planeerimine üliõpilas(t)ega ja teekonna läbimine – tandemite koostöö, mentorite temaatilised kohtumised, Moodle’i e-õppe keskkond, kovisioonid, lõppseminar, veebipesa, artiklid meedias, kutseala kogukonna projekti konkurss „Community of practice“, üliõpilaste blogid ja tagasiside üliõpilastele.

„Jäin kõigega piisavalt rahule, sest tegevustes luges enda panus ning andsin endast nii palju, kui mõnes olukorras ja ajaga oli võimalik. Lisa- ja toetavad tegevused olid väga kvaliteetsed ja vajalikud, aitäh!“

Mentorid kinnitasid, et kutseala kogukond avaldas kavandatud mõju. Kõige suurem mõju oli noorsootöötaja kutsepädevuste arendamine, koostööpädevuse arendamine, juhendamispädevuse arendamine. Enamik kinnitas, et on suurenenud teadlikkus kultuurilisest mitmekesisusest ja arendati ka muid pädevusi.

„Mulle meeldis kogu see meetod (kui on õige seda nii nimetada). Et 4–5 kohtumise raames saab üliõpilane tuge ja teadmisi oma ala spetsialistilt. See pani mõtlema sellelaadsele lahendusele ka üldhariduskoolis teatud ainetes/tegevustes. Õppisin palju juhendamise alal ning tunnen, et võiksin selle teema kohta veel palju õppida ja end edasi arendada. Kindlasti toetas see teadlikkust kultuurilisest mitmekesisusest ning edasi arenes digipädevus.“

Lähtudes kogemusest ja kutseala kogukonna mõju analüüsist, aitab kutseala kogukonna mudel bakalaureuseõppes keskenduda senisest rohkem tervikule ja tugineb sügava õpihoiaku kontseptsioonile, toetades seeläbi sisemist motivatsiooni ja agentsust õppes. Samuti toetatakse õpetamise kaudu ennastjuhtiva õppija oskuste arendamist. TÜ Narva kolledž toetab ka edaspidi noorsootöö kutseala kogukonna mudeli arendamist ja soovime jõuda teaduspõhise mudelini. TÜ Narva kolledž ootab noortevaldkonna esindajad kutseala kogukonnaga liituma. Kui tunnete, et vajate professionaalset arengut ning soovite kuuluda väga põnevasse kogukonda ja olla mentor tulevastele noorsootöötajatele, siis palume tutvuda infoga ja täita vormi („Liitu meiega“): TÜ Narva kolledži Noorsootöö Kutseala kogukond.

Kommentaar

Maria Lazutina

Vaadates tagasi ja analüüsides kogemusi, mida tudengitena kutseala kogukonnas osalemise käigus saime, võib järeldada, et koostöö mentoritega oli suurepärane. Veidi üle kahe kuu tegi igaüks meist intensiivset individuaalset tööd oma mentoritega, kes on siiani paljudele meist toeks ning kelle poole saame abi ja nõu saamiseks pöörduda.

Paljud meist kartsid alguses, et ei leia keelebarjääri tõttu oma mentoriga ühist keelt, kuid selgus, et see ei seganud meie edukat tööd. Ainsaks takistuseks oli koroonaviirus, mis toona ei andnud võimalust kontaktkohtumisteks mentoritega, kuid leidsime ka sellest olukorrast väljapääsu. Ühe meie mentori moto oli „Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab!“. See tähendab, et ükskõik, mis takistusi elu meile vahel toob, saame nendega siiski hakkama.

Kaugkohtumiste meetodil oli õpilaste õppimis- ja suhtlemisprotsess hämmastav. Mentorid püüdsid anda võimalikult palju olulist infot, mis võib meile õppetöös ja edaspidi noortega töötamisel kasuks tulla. Väärtuslik oli ka see, et mentorid püüdsid meid võimaluse korral kaasata mitmesugustele seminaridele ja kohtumistele, kus nad ise osalesid, et ka meie saaksime selle kaudu kogemusi ja teadmisi noorsootöö eri valdkondadest.

Iga õpilane koostas koos mentoriga ühise tööperioodi programmi, mis võimaldas kõigil liikuda ühes suunas ühiste eesmärkide saavutamise nimel. See oli ka eduka töö ja sellest maksimaalse kasu saamise võti.

Mõnel üliõpilasel õnnestus hoolimata koroonaviirusest oma mentoriga päriselt kohtuda. Kogemus, mille igaüks külastusel sai, näitas praktikas teadmisi, mis hangiti mentoriga kaugtöö käigus. Mõni kolmanda kursuse tudeng on juba oma mentori töökohas praktikal. Ka teise kursuse õpilased plaanivad praktikat teha oma mentori juures.

Eelnevast lähtudes võib järeldada, et esiteks annab kutseala keskkond võimaluse sõlmida uusi tutvusi ja sidemeid, mis soodustavad ka edukat tööd tulevikus. On üllatav, et üliõpilased saavad nõu küsida, projektidele partnereid leida või koostööd teha mitte ainult oma mentoriga, vaid kõigi projektis osalenud mentoritega. Tänu nendele sidemetele on juba korraldatud mitu projekti, mis võimaldasid kaasata mentoreid ja kohtuda ka uute inimestega.

Saadud teadmised aitavad saada täpsema ülevaate noorsootöö valdkondadest ja nende toimimisest. Koos töötamine ei võimaldanud meil mitte ainult teoreetiliselt pädevad olla, vaid arendas meis ka oskust teoreetilisi teadmisi praktikas kasutada.

Sisukord

• Sissejuhatus 
• Tuleviku kujundamine olles osa kogukonnast, Dagmar Narusson
• Heaolu mõõtmed, Monika Kezaite-Jakniūnienė
  • kommentaar Marit Kannelmäe-Geerts
• Kogukonnasaar keset Läänemerd – kogukond ja noorsootöö Hiiumaal, Kaie Pranno
  • kommentaar Triini Viks
• Another now, another how ehk kuidas teistsuguse lähenemise kaudu jõuda teistsuguste lahendusteni?, Ülly Enn, Vasileios Kostakis
• Noorte osalus 2021+. Kuidas saame areneda, Jaan Aps
• Roosa vahukomm tindis ehk maailm kogukonnas, Anett Männiste
  • kommentaar Kadi Laaneots kommentaar
• GUTSY GO – teeme rahu nähtavaks!, Eneli Meresmaa 
• Projektipõhised kogukonnad ja kogukondade projektid noortevaldkonnas, Anni Tetsmann
• Noorsootöötaja kui kogukonna looja, Maret Lepiksaar 
• Noorsootöö kutseala kogukond, Maria Žuravljova 
  • kommentaar Maria Lazutina
• Kuidas luua noorsootöötajale kogukond?, Riin Luks ja Bärbel Salumäe
• Kogukonnaharidus – müstiline võõras või noorsootöö nägu?, Lii Araste
• Hariduse tulevikku tasub otsida tänasest!, Triin Noorkõiv ja Piret Jeedas 
• Kuidas mõtestada end looduskeskkonna osana?, Regina Soobard

Kaanepildi autor on Eesti noor kunstnik Margaret Pütsepp.