fbpx

Kuidas mõtestada end looduskeskkonna osana?

Regina Soobard, loodusteadusliku hariduse teadur, Tartu Ülikool

16. detsember 2021

Regina Soobard, loodusteadusliku hariduse teadur, Tartu Ülikool

Loodusteadusliku mõtteviisi arendamine ja enda mõtestamine looduskeskkonna ühe osana on tihedalt seotud loodusteadusliku kirjaoskuse kujundamisega, mis on loodusainete õpetamise eesmärk nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kuigi loodusteaduslikust kirjaoskusest kõneldakse enamasti üldhariduse kontekstis ja selle võib kokku võtta kui loodusteaduslik kirjaoskus kõigile, saab loodusteaduslikku kirjaoskust kujundada ka huvihariduses ja noorsootöös ning selle kujundamine võiks olla olulisel kohal kõikide praegu noortega töötavate inimeste elus. Loodusteadusliku kirjaoskuse teine käsitus viitab pigem loodusvaldkonna eriala professionaalidele vajalikule kirjaoskusele. Selles artiklis on lähemalt juttu esimesest käsitlusviisist.

Loodusteadusliku kirjaoskuse eesmärk on kujundada noortes pädevust kasutada omandatud teadmisi ja oskusi igapäevaelus ette tulevate olukordade või probleemide lahendamisel ja põhjendatud otsuste tegemisel. Olenemata õpetamise kontekstist (loodusainete tunnid, huviharidus loodusvaldkonnas, mitteformaalse õppe tegevused noorsootöös) on tähtis rõhutada õpitava väärtust ja kasulikkust õppija jaoks ning näitlikustada õpitu rakendatavust igapäevaelulistes olukordades. Seetõttu käsitletakse artiklis keskkonda laiemalt kui ainult loodus – see on nii loodus-, tehis- kui ka sotsiaalkeskkond ning loodusteaduslik kirjaoskus tähendab pädevust vaadelda ja selgitada keskkonnas toimuvaid nähtusi ning mõista, kuidas eri nähtused/protsessid keskkonnas üksteist mõjutavad. Seda saab teha, tuues noorteni näiteks igapäevaelust pärit probleemid, millel on loodusteaduslik sisu ja ühiskondlik kandepind (looduslikud nähtused/protsessid vs. inimtegevus / mõju inimtegevusele).

Näiteid saab tuua nii noore jaoks personaalsel tasandil (nt mida on mõistlik selga panna, minnes talvisele matkale; mida teha aegunud ravimitega; mis juhtub, kui lõpetada antibiootikumikuur liiga vara; milliseid valikuid saab noor teha, et vähendada igapäevast elektritarbimist; kuidas minu valik riiete tarbimisel mõjutab looduskeskkonda arengumaades) kui ka globaalsel tasandil (nt pakkuda välja sisukaid lahendusi, kuidas tegeleda keskkonnakriisist tingitud tagajärgedega inimkonnale; milline on ühekordsete plastpakendite kasutamise mõju maailma keskkonnale; milline on Eesti jaoks parim energiatootmise viis, arvestades keskkonnakriisiga). Keskendudes töös noortega õppetegevuses teadlikumalt õpitava seostamisele igapäevaeluga, kujundame noortest loodusteaduslikult kirjaoskajad tulevased maailmakodanikud, kes maailma jätkusuutlikku arengusse panustades mõtestavad ka ennast enam ühe osana keskkonnast ja oskavad näha omandatud pädevuse väärtust igapäevaelus. Veelgi enam, arutades näiteks noorsootöö kontekstis noortega eeltoodud probleemide üle, loome noortele tingimused/õpikeskkonna, et toetada õpitu rakendamist oma elus, ning toetame vastutustunde arengut meie elukeskkonna suhtes.

Loodusteaduslikul kirjaoskusel on mitu määratlust. Loodusteaduslik kirjaoskus on teadmiste ja oskuste loov rakendamine igapäevaelus ettetulevate loodusteadusliku sisuga ühiskondliku kandepinda omavate probleemide lahendamisel ning põhjendatud otsuste tegemisel. Mõnes teises määratluses rõhutatakse teadmisi ja arusaamist loodusteaduslikest mõistetest ning protsessidest, et teha personaalseid põhjendatud otsuseid, osaleda aktiivselt ühiskondlikus elus, toetades ühiskonna majanduslikku arengut. Loodusteadusliku kirjaoskusega seoses räägitakse vajadusest omada kõrgel tasemel funktsionaalset lugemisoskust ning mõnel juhul rõhutatakse eraldi teadmiste, oskuste ja väärtuste rakendamist elulistes olukordades, kõneldes noorte agentsusest loodusteaduslikus kirjaoskuses. Loodusteaduslikult kirjaoskaja noor seega mitte ainult ei tea ega oska, vaid oskab teadmisi ja oskusi eesmärgipäraselt rakendada.

Loodusteaduslikku kirjaoskust seostatakse loodusteadusealaste teadmistega ja teadmistega loodusteadustest. Loodusteadusealaseid teadmisi (sh arusaamine teadmiste interdistsiplinaarsusest) omandavad noored loodusainete tundides üldhariduskoolis, asjaomase valdkonna huvihariduses ja ka mitmesugustes noorsootöö pakutavates tegevustes. Teadmisi loodusteadustest on sageli seostatud arusaamisega teaduse olemusest. Tänapäeva ühiskonnas on see tähtis ja seetõttu on noortega töötamisel oluline kujundada oskust teha tõenduspõhiseid otsuseid eri eluvaldkondades, mõistes seejuures ka teaduse ja tehnoloogiaga seotud piiranguid ja riske.

Loodusteaduslikku kirjaoskust seostatakse oskustega. Siinkohal on esitatud neist valik. Näiteks oskus lahendada ühiskonnas olulisi loodusteadusliku sisuga probleeme ja langetada põhjendatud otsuseid. Need oskused omakorda võivad hõlmata mitmesuguseid uurimusliku sisuga oskusi (nt uuringu kavandamine, andmete analüüs, tulemuste põhjal järelduste tegemine, tulemuste põhjendamine). Loodusteadusliku kirjaoskusega seostatakse ka sotsiaalseid ja personaalseid oskusi, nagu suhtlemisoskus (sh nii suuline kui ka kirjalik väljendusoskus), analüüsioskus, planeerimisoskus ja koostööoskus. Kõiki nimetatud oskusi saab kujundada nii loodusainete tundides, huvihariduses kui ka mitteformaalsetes noorsootöö tegevustes. Sageli ongi neist viimases enam aega tähelepanu pöörata eluks vajalike oskuste kujunemisele ning toetada noorte arengut mitmekülgse tegevuse kaudu. Need oskused toetavad noort, lahendades näiteks eespool mainitud probleeme esialgu loodusainete tundides ning hiljem nende valitud elukutses.

Loodusteaduslikku kirjaoskust seostatakse hoiakute ja väärtushinnangutega. Näiteks jätkusuutliku arengu väärtustamine ja mõistmine, kuidas iga inimene ise saab sellesse panustada. See tähendab muu hulgas, et noored mõistavad elukeskkonna ressursside piiratust ning on valmis näiteks tulevikus elukutset valides omalt poolt panustama, et välja töötada uuenduslikke tehnoloogiaid probleemide lahendamiseks. Selleks omakorda on vaja nii loodusainete tundides üldhariduskoolis kui ka asjakohase valdkonna huvihariduses ja noorsootöös pöörata tähelepanu noorte karjääriteadlikkuse kujundamisele loodusteadustega seotud elukutsetest. Veelgi enam, toetada tuleb ka valmisolekut ja motiveeritust elukestvaks õppeks. Kuigi nimetatud eesmärgid on üldhariduskooli loodusvaldkonna õppekava üldosas, siis toetavad nende kujunemist huvihariduses ja noorsootöös tehtav. Viimati nimetatud tegevused annavad noortele võimaluse süvendatumalt tegeleda neid päriselt huvitavate teemade ja tegevustega ning võimalust mõista asjakohase valdkonna elukutsete sisu sügavamalt.

Loodusteadusliku kirjaoskuse kujundamisel on tähtis lähtuda õppijast, tema eelnevatest teadmistest, ja mõistmine, et oluline on, kuidas noored ise loodusteadusliku sisuga nähtusi selgitavad, demonstreerides ka teadmiste ning oskuste rakendatavust igapäevaelus. Õpetaja/juhendaja roll on siinkohal olla motiveeriva õpikeskkonna looja ja õppeprotsessi juhtija ning mitte nii väga valmis teadmiste, oskuste ja selgituste edastaja õppijatele. See on tähtis, sest loodusteaduslik kirjaoskus on oma olemuselt tasemeline ning õppijaga arvestamine on seega oluline, pakkumaks talle vajalikku pingutust õppimisel. Niisugune õppijale keskendunud käsitus toetab seda, et noored mõistavad üha enam, miks omandatavad teadmised, oskused ja kujunenud väärtused on neile kaslikud ja vajalikud personaalsel tasandil, ning oskavad kaasa rääkida ühiskonnas oluliste loodusteadusliku sisuga probleemide lahendamisel sotsiaalsel ja globaalsel tasandil.

Kokkuvõttes võib öelda, eri kontekstides (loodusainete tunnid, huviharidus loodusvaldkonnas, mitteformaalse õppe tegevused noorsootöös) õppimisel on tähtsal kohal õpitu ülekantavus õpikeskkonnast igapäevaellu. Sellisel juhul on omandatud teadmised, oskused ja kujunenud väärtused olulised nii õpiteel loodusainete tundides kui ka huvihariduses ning toetavad noorsootöö tegevuste kaudu noort tema elus. Seejuures võivad konkreetsed õppetegevused ja -vahendid loodusteadusliku kirjaoskuse kujundamiseks erineda, ent tegutsetakse ühise eesmärgi nimel: tagada noortele kõrgel tasemel loodusteaduslik kirjaoskus. Loodusteaduslikule kirjaoskusele (teadmised, oskused, väärtused, hoiakud) keskendumine annab võimaluse arvestada mitteformaalses hariduses tehtut formaalses hariduses, luues selleks toetava raamistiku.

  1. Choi, K., Lee, H., Shin, N., Kim, S-W. & Krajcik, J. (2011). Re-Conceptualization of Scientific Literacy in South Korea for the 21st Century. Journal of Research in Science Teaching, 48(6), 670–697.
  2. Holbrook, J.; Rannikmäe, M. (2009). The Meaning of Scientific Literacy. International Journal of Environmental and Science Education, 4 (3), 275−288.
  3. Siarova, H., Sternadel, D. & Szőnyi, E. (2019). Research for CULT Committee – Science and Scientific Literacy as an Educational Challenge. European Parliament, Policy Department for Structural and Cohesion Policies, Brussels.
  4. Soobard, R., Rannikmäe, M. (2015). Examining curriculum related progress using a context-based test instrument – a comparison of Estonian grade 10 and 11 students. Science Education International, 26 (3), 263−283.
  5. Soobard, R., Kotkas, T., Holbrook, J., & Rannikmae, M. (2020). Students’ perceptions of an intervention course designed to raise science-related career awareness. European Journal of Educational Research, 9(4), 1539–1555.
  6. Vandergrift, E. V. H., Beghetto, R. A., Eisen, J. S., O`Day, P. M., Raymer, M. G. & Barber, N. C. (2020). Defining science literacy in general education courses for undergraduate non-science majors. Journal of the Scholarship of Teaching and Learning, 20(2), 15–30.

Sisukord

Kaanepildi autor on Eesti noor kunstnik Margaret Pütsepp.

Print Friendly, PDF & Email

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga