fbpx

Noorsootöö ja jagatud suutlikkus

Kristi Jüristo

28. veebruar 2023

Kristi Jüristo

Küsimusele „Kelleks sa saada tahad?“ oli minul lapsena kaks konkureerivat vastust: õpetajaks või kauboiks. Kui päris aus olla, siis oli viimane valik nendest märksa atraktiivsem, samas kui küsijad noogutasid esimese puhul rahulolevalt kaasa ning rohkem polnud vaja sellest rääkida. Ja ega väga palju rohkem ootusi mulle ei seatudki, kui lõpetada kool(id), hakata seejärel täiskasvanuks ning minna õpitud/valitud erialale tööle. Vaadates aga tänapäeva noortele esitatavaid ootusi, siis tundub, et need muudkui kasvavad ja muutuvad keerukamaks kiiremini, kui Jupiter teeb tiiru ümber Päikese.

Noored on silmitsi globaalsete mõjutustega, nagu tööturu ja julgeolekuolukorra muutumine, digitaliseerimine ning keskkonnakriis (Haugas & Kendrali, 2022). Valmisolek muutustega toime tulla eeldab niinimetatud tulevikuoskuste omandamist, aktiivset rolli kriiside lahendamises, aga ka head läbisaamist endaga. Kui napib oskusi, et tööturul edukas olla, kriitilist mõtlemist, et osata hinnata digitaliseerumisega seonduvaid riske, enesekohaseid oskuseid, et toetada enda vaimset tervist tulemaks toime kriisidest põhjustatud ebakindlusega, siis oledki tulevikurongilt maha jäämas. Risk jääda muutuva maailma hammasrataste vahele suureneb kiiremini kui kunagi varem.

Teisalt näeme, et kasvavad ka ootused noort ümbritsevale võrgustikule – noort tuleb ette valmistada rohepöörde elluviimiseks, aktiivse kodanikuna vananevas ühiskonnas kaasa rääkimiseks, eestvedaja või nügija rolli võtmiseks ja seda kõike tasaarengu vaimus. On selge, et võtmesõnaks on kujunenud koostöö – formaal- ja mitteformaalõppe lõimumine, paindlikud õpiteed ja -vormid, projektõpe, teaduslaagrid, häkatonid jne. See kõik peaks aitama noorel eesootavate raskustega rinda pista.

Kas see nõnda ka tegelikkuses toimub või on tegemist ideaalpildiga, näitab tulevik. Kuidas on aga lood noortega, kes ei ole (enam) noortevaldkonna koostöövõrgustiku igapäevases käeulatuses, kes ei ole seotud õpingutega, ei ole sotsiaalvaldkonna huviorbiidis ega osale noorsootöö/huvihariduse pakutavas? Jutt käib täiskasvanud noortest või – nagu noorsootöös sihtgruppi nimetatakse – üle 18aastastest noortest.

Noorte (täiskasvanute) sotsiaalset kaasatust edendavad tegevused keskenduvad peaasjalikult noorte haridusele ja tööhõivele, jättes samal ajal tähelepanuta teised eluvaldkonnad ja tegevused, mis võiksid noorte iseseisvumist ja sõltumatuse saavutamist toetada. Arnett (2014) kirjeldab täiskasvanuks saamise protsessi tänapäeva ühiskonnas, rõhutades, et see tähendab enamat kui lihtsalt rahalise sõltumatuse saavutamist tööhõive kaudu. Teekond täiskasvanuikka nõuab muu hulgas vastutuse võtmist enda ja teiste eest, iseseisva otsustusvõime kasutamist ning oma tegude tagajärgede eest vastutamist. Vastutus ja otsuste tegemine ei ole oluline mitte ainult karjääri- või haridusvalikutes, vaid ka vähem käegakatsutavates teemades, nagu näiteks millised on isiklikud väärtused ja uskumused ning kuidas need noore elus väljenduvad. Seetõttu on tähtis tunnistada, et teemadering, milles noored täiskasvanud vajaksid oma arenguteekonnal ja täiskasvanuks saamisel toetust, on märksa mitmekesisem kui lihtsalt sujuv üleminek haridusest tööle. Noorsootööl saab selles olla kandev roll! Eriti kui lisame siia teadmise, et noore isiksuslik ja füsioloogiline areng ei peatu 18aastaseks saamisega – näiteks inimaju jätkab küpsemist ja peenhäälestamist ka 20. eluaastates. (Simpson, 2018)

Seda kirjutades kuulsin enda peas üle Eesti kajavat noorsootöötajate ohet – veel üks teema, mis noorsootöötajale seatud ootuste ja eesmärkide nimekirja lisandub!

Tegemist ei ole Eesti noorsootöö mõistes uue teemaga, vaid sellest on valdkonnas vähemalt viimased kümme aastat järjepidevalt räägitud. 20–26aastased noored moodustavad 32 protsenti Eesti noorte üldarvust (vt https://juhtimislauad.stat.ee/et/noorteseire-6/kogu-eesti-1/graafik-180). Tegemist on kõige suurema vanuserühmaga, mis aga Eesti noorsootöös kõige vähem osaleb (vt nt „Noorsootöös osalevate noorte rahulolu noorsootööga 2020“).

19–26aastaste noorte noorsootöös osalemise motivatsiooni uuringus tuuakse välja, et noored täiskasvanud on noorsootöö võimalustega üldiselt kursis, kuid nad leiavad, et loodud tingimused ei vasta nende tegelikele vajadustele (nt muutunud ajaressursid), või peavad nad end pakutavate tegevuste jaoks liiga vanaks (Espenberg jt, 2018). Noorte täiskasvanute osalemise põhjused hariduslikes tegevustes, sealhulgas noorsootöös, erinevad nendest, mis võisid olla motiveerivad varemates eluetappides. Kuigi noorte osalemist noorsootöös toetavad mitmesugused tegurid, teiste hulgas isikuomadused, tõekspidamised, huvid ja konkreetsed vajadused, võib üldistades öelda, et noor täiskasvanu soovib, et pakutavad tegevused sobituksid või oleksid osa tema tegutsemiskeskkonnast, oleksid tema jaoks loogilised ja vajalikud ning jätaksid noorele otsustusõiguse tegevuste ja protsesside üle. Noorte täiskasvanute jaoks on tähtis mõttekaaslus, kogukondlik kuuluvus ning tunne, et ollakse oluline, võrdses staatuses ja tunnustatud. Selle aluseks on positiivsed kogemused ning sotsiaalsed, usalduslikud suhted eakaaslaste ja täiskasvanutega. Motiveerivad tegevused on need, mis vastavad noorte pädevuste arengule, pakkudes ühelt poolt eneseteostust ja eduelamust, teisalt aga piisavat väljakutset ja eksperimenteerimisvõimalusi, et tajuda enda arenguprotsessi tulemusena tekkivat meisterlikkust. Tegevuse subjektiivne mõttekus on seotud noore täiskasvanu identiteedi arengu ning sellega, kuidas see haakub tema väärtuste, eluvalikute ja tulevikuperspektiividega. Praktilistes, elulistes, käega katsutavat tulemust võimaldavates tegevustes tunnevad noored end üldiselt rohkem kaasatuna ning kasulikuna tunduvad tegevused, milles kogetut ja õpitut on võimalik üle kanda igapäevaellu või teistesse eluvaldkondadesse (Espenberg jt, 2018; Katznelson, 2017).

Eelnevast lähtudes võib järeldada, et noorsootöö mõistes ei ole otstarbekas luua noortele täiskasvanutele eraldi noorsootöö tegevusi või teenust, vaid pigem siduda noorsootöö juba olemasolevate tegevuste, teenuste või keskkondadega, mida noored kasutavad. Ehk ei ole mõtet oodata, et vanemad noored tegeleksid tegevustega, mis ei ole nende jaoks motiveerivad või kättesaadavad (nt ajapiirangu tõttu), vaid viia noorsootöö sinna, kus noored juba tegutsevad. Siinkohal on oluline, et noorsootöö ei dubleeriks sidusvaldkondade pakutavat ega konkureeriks sellega, vaid täidaks valdkonnaspetsiifilist eesmärki ja rolli.

Euroopa Komisjoni pea kümne aasta taguses raportis on noorsootöö tulemused sõnastatud noorte sotsiaalse kaasatuse ja ühiskonnas osalemise suurenemise ning riskikäitumise vähenemise kaudu. Viimast loetelu ei peaks siiski pidama noorsootöö eesmärgiks omaette, vaid kvaliteetse noorsootöö eeldatavaks tulemuseks. Noorsootöö eesmärk on toetada noore isiksuse mitmekülgset arengut, mis väljendub eneseleidmises, -kindluses, enesest lugupidamises ja sotsialiseerumises ning mis realiseerub võimustumises, iseseisvumises, vastutuse võtmises, aga ka suurenenud sallivuses. Noorsootöötaja toetab noore arengut läbi usaldusliku suhte, mentorluse, peamiselt sotsiaalsete tegevuste ning kogemusliku mitte- ja informaalse õppimise, mis lähtub noore vajadustest ning annab talle protsessis aktiivse otsustaja rolli (Dunne jt, 2014). Noorsootöö põhimõtted ja (teoreetilised) lähtealused, nagu näiteks noorekesksus (ingl youth-centeredness), tugevustel põhinev lähenemine (ingl asset based approach), noore positiivse arengu teooria (ingl positive youth development), annavad noorsootöötajale laiema vaate ja rolli noore arengu toetajana, kui seda on tööhõivevalmiduse ja kodanikuaktiivsuse kasv, mida ootab ühiskond. Noorsootöö on pigem iseendaks saamise, enda identiteedi katsetamise ja agentsuse suurenemise keskkond. Meie Nokia on võib-olla väärtuspakkumine teistele valdkondadele, mis loob hea aluse just noorsootöötajale olla (täiskasvanud) noore mõistes eri elualade siduja või ühendaja.

Noorsootöö peaks noort tulevikuks ette valmistama. Kuna tulevikku ja sellega kaasnevaid muutuseid on keeruline ette näha, ei ole küsimus mitte niivõrd selles, milliseid teadmisi või oskuseid peaks noor omandama, vaid kuidas toetada noore võimekust „elada sellist elu, mida ta väärtustab“ (Sen, 1999), ja valmisolekut igasugustes olukordades toime tulla või neid ennetavalt lahendada, leides vajalikud ressursid nii endast kui ka ümbritsevast keskkonnast. Vaja on uusi viise, kuidas toetada noori täiskasvanuid, kasutades kombineeritult eri valdkondade võimalusi ja käsitusi, mis suurendaks noorte võimekust ning kohalike kogukondade suutlikkust pakkuda noortele täiskasvanutele turvalist terviklikku arengukeskkonda.

Suutlikkuse suurendamine (ingl capacity building) ei peaks olema eesmärk omaette, vaid seda on võimalik teha konkreetsete tegevuste kaudu, mille raames omandatud pädevused, loodud suhte- ja koostöövõrgustikud, saavutatud iseseisvus jne suurendavad võimekust (ingl capability), mis on võimalik üle kanda teistesse tegevustesse või elualadele. Sellisel juhul on suutlikkuse suurendamine nii vahend, tulemus kui ka laiem siht, mille nimel tegutsetakse (Labonté & Laverack, 2001).

Suutlikkus väljendub asjaomaste inimeste võimekuses (ühiselt) tegutseda ja saavutada tulemusi valitud valdkonnas, säilitada vajalikke tegevusi ning neid aja jooksul kohandada. Igasugused inimkooslused ja- süsteemid eksisteerivad suhetes, mõjutades teisi ja olles mõjutatud. Seega on ka suutlikkus elav nähtus, „mis nõuab ja toimib seoses teiste elementidega inimorganisatsiooni „ökosüsteemis““ (Ubels, Fowler & Acquaye-Baddoo, 2010).

Tallinna Ülikool viib koos partneritega Itaaliast, Serbiast, Sloveeniast ja Rumeeniast ellu Erasmus+ programmi rahastatud projekti Winnovators11, mille eesmärk on välja töötada uuenduslikke õpetamis- ja õppimispraktikaid, mis põhinevad probleemikesksel õppimisel ja tegutsemisel, ühendades formaalse ja mitteformaalse õppe, et suurendada haridussüsteemide ja kogukondade ühist suutlikkust. Projekti raames käsitletakse suutlikkust kui jagatud ressurssi, mida saab teadlikult esile kutsuda tundmatutes olukordades keeruliste probleemide lahendamiseks. (Pata, 2022) Projektis tuuakse kokku üliõpilased ja maapiirkondadest pärit noored naised, et koostöös välja töötada MATIK, innovatsiooni ja/või jätkusuutlikkusega seotud (ettevõtlus)ideid. Ideid arendatakse koostöise õppimise kaudu mängustatud e-õppe platvormil ning seda toetavad õppejõud, kaasatud eksperdid, sealhulgas ettevõtlus- ja innovatsiooni valdkonnast, organisatsioonid, kogukonnaliikmed ja sidusrühmad.

Eestis on projekti kaasatud noorsootöö tudengid, noorsootöötajad ja noored täiskasvanud (naised) Eesti maapiirkondadest. See annab võimaluse uurida, kuidas on noortevaldkonnas läbi suutlikkuse suurendamise võimalik toetada noorte täiskasvanute võimekuse ja noorsootöö tudengite professionaalse agentsuse aktiveerimist.

Projekti katsefaas sai hoo sisse 2023. aasta veebruaris ja huvilistel nii noorsootöö kui ka sidusvaldkondadest on võimalik projekti tegevustest osa saada! Juba kahe aasta pärast jagame hea meelega projekti tulemusi ja teadmist, kuidas saab noorsootöö koos sidusvaldkondade ja kogukonnaga läbi jagatud suutlikkuse suurendamise toetada noori täiskasvanuid nende arenguteel.

  1. WINnovators, „Boosting entrepreneurial and STEM/STEAM capacity of young women in higher education institutions for sustainable development and innovation“. Ülevaate projektist ja toimuvatest tegevustest leiab veebisaidilt https://www.winnovators.eu/. Küsimuste ja koostööettepanekute korral võta ühendust: kjuristo@tlu.ee
  2. Arnett, J. (2014). Emerging Adulthood: The Winding Road from the Late Teens Through the Twenties. DOI: 10.1093/acprof:oso/9780199929382.001.0001.
  3. Dunne, A., Ulicna, D., Murphy, I., Golubeva, M. (2014). Working with young people: the value of youth work in the European Union. Euroopa Komisjon. http://ec.europa.eu/assets/eac/youth/library/study/youth-work-report_en.pdf.
  4. Espenberg, K., Kiisel, M., Saarsen, K., Jaanits, J., Rajaveer, L., Nõmmela, K., Aksen, M. (2018). 19–26-aastaste noorte noorsootöös osalemise motivatsioon. Uuringu lõpparuanne. Tartu: Tartu Ülikool. https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/19-26_osalemine_noorsootoos.pdf.
  5. Haugas, S., Kendrali, E. (2022). Noortevaldkonna tulevikustsenaariumid. Tallinn: Mõttekoda Praxis.
  6. Katznelson, N. (2017). Rethinking motivational challenges amongst young adults on the margin, Journal of Youth Studies, 20:5, 622–639. DOI:10.1080/13676261.2016.1254168.
  7. Labonté, R, & Laverack, G. (2001). Capacity building in health promotion, Part I: For whom? And for what purpose?. Critical Public Health, 11. 111–127. 10.1080/09581590110039838.
  8. Pata, K. (2022, juuni 7). WINnovators for enhancing capacity building practices among HEI students. Winnovators. https://www.winnovators.eu/2022/06/07/capacity-building-practices/.
  9. Sen, A. (1999). Development as Freedom. Oxford: Oxford University Press.
  10. Simpson, A. R. (2018). Brain Changes. MIT Young Adult Development Project. https://hr.mit.edu/static/worklife/youngadult/brain.html.
  11. Ubels, J., Fowler, A., & Acquaye-Baddoo, N-A. (2010). A Resource Volume on Capacity Development. In: Capacity Development in Practice
  12. Fowler, A., & Ubels, J. (Eds.). (2010). Capacity Development in Practice (1st ed.). Routledge.

Kommentaar

Asso Viiding, Nõmme Vaba Aja Keskuse direktor

Asso Viiding

Paar aastat tagasi tegime Valdeku noortekeskuses noorsootöötajatega läbi ühe väärtuste kaardistamise ning noortekeskuse missiooni ja eesmärgi sõnastamise protsessi. Küsimus „Miks?“ on mind saatnud juba pikalt ning olen aru saanud, et ükskõik mille planeerimisel peab see olema esimene ja olulisem küsimus, millele vastus leida. Tundsin, et sellele samale küsimusele on meil tarvis ka enda inimestega vastata, et tekiks ühine ruum ja arusaamine sellest, miks me siin koos oleme ja mille nimel iga päev tööle tuleme. Kaardistasime enda väärtusi, kõrvutasime neid valdkondlike väärtuste ja eetikaga, sõnastasime, mis on meie igaühe jaoks meie noortekeskuse eesmärk. Miks me oleme? Pärast aja jooksul toimunud pisikesi korrektuure oleme selle nüüdseks sõnastanud nii:

„Loome noorele turvalist ja arendavat keskkonda, kus ta saab avastada iseennast ja teda ümbritsevat maailma ning leida selle kaudu enesele need asjad, mis teda tõeliselt inspireerivad ja toovad talle rõõmu.“

Minu meelest haakub see hästi ka artikli mõtetega. Ma näen, et noorsootöö saab ja peabki olema see keskkond, kus üks noor inimene saab kogeda, avastada, tunda õnnestumist ja ebaõnnestumist ning seeläbi ennast leida. Tähtis on noore enda roll ja võimalus seda keskkonda ise kujundada ning mõjutada, luua suhteid ja võrgustikke ning noorsootöötaja roll on teda sellel teekonnal toetada. Arusaamine sellest, mis on elus meie enda „Miks?“, mis paneb meid edasi liikuma ja millele oleme valmis oma aega ja energiat panustama, on minu arvates üks kõige olulisemaid teadmisi, mida inimene enda jaoks avastada saab. Ja noorsootööl saab olla selles kandev roll!

Sisukord

Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Luisa Harjak.

Print Friendly, PDF & Email

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga