Noored taastavas õiguses – mitmekülgne kogemus

16aastane Märt õpib ühes tavalises gümnaasiumis. Teda kasvatab ema. Isast ei tea poiss midagi. Kunagi oli tal ka vanem õde, keda enam ei ole. Minevikus juhtunu tõttu on Märdi perekond olnud kohaliku omavalitsuse vaateväljas, samuti on poissi toetanud erinevad spetsialistid. Kahe aasta pärast peaks Märt lõpetama gümnaasiumi. Kuni ühel saatuslikul õhtul …

Taolisi lugusid on taastava õiguse tiimi lauale viimase nelja aasta jooksul jõudnud omajagu. Sellel saatuslikul õhtul võib aset leida vägivaldne intsident, röövimine, peksmine vmt. Ja see tegu võib kõnealuse noore jaoks saada määravaks.

Tavapärase, meile kõigile teada-tuntud, õigussüsteemi esindajad alustavad toimingutega: eri pooled ja pealtnägijad kuulatakse üle, et saada vastused küsimustele kes, kus, mida, millal ja kuidas tegi. Kui mõte läheb uitama, tuuakse see kiiresti tagasi juhtunu juurde. Fookus jääb vaid konkreetsele sündmusele. Tuleb leida juhtunu eest vastutav isik, kellele on vaja kohaldada karistus- või mõjutusmeedet. Ja siis see meede kohaldatakse.

Viimastel aastatel on aga üha enam hakatud rääkima taastavast õigusest. Sageli vastandatakse seda kriminaalõigussüsteemile, kuid tegelikkuses saavad need kaks ideaalselt ka käsikäes käia. Näiteks kui konflikt on aset leidnud avalikus ruumis ühe noortekeskuse noortega ja politsei alustab menetlust, on noortekeskusel menetluse ajal võimalik ühendust võtta sotsiaalkindlustusametiga, et alustada taastava õiguse teenusega. Samuti saab näiteks politseiuurija juba menetluse ajal taotleda taastava õiguse teenust. Selleks ajaks, kui juhtum prokuratuuri jõuab, on tööga juba alustatud ning prokurör saab vajaduse ja võimaluse korral rakendatud meedet arvesse võtta.

Mille poolest taastav õigus erineb?

Taastav õigus on oma olemuselt mõtteviis – viis, kuidas me läheneme õigusrikkumistele ja konfliktidele. Taastavas õiguses ei otsusta keegi kolmas, näiteks riik, juhtunust otseselt mõjutatute asemel selle üle, mis on see karistus- või mõjutusmeede, mida kohaldatakse, vaid sõna saavad inimesed, keda see sündmus mõjutas. Protsessi juhivad väljaõppe saanud vahendajad, kes valmistavad pooled ette võimalikuks ühiseks kohtumiseks. Kui pooled on valmis kokku tulema, saavad kõik kordamööda sõna. Neil on võimalus rääkida juhtunust, oma mõtetest-tunnetest, juhtunu mõjust ning sellest, kuidas juhtunut heastada. Sealt on võimalik edasi liikuda ühiste kokkulepete juurde. Väga sageli seda aga ei juhtu, sest pooled ei vaja seda.

Mõni aeg tagasi oli vahejuhtum, kus noored rüüstasid nende arvates mahajäetud haagist. Uurimise käigus selgus, et tegemist ei olnud mahajäetud sõidukiga, vaid see pakkus ühele perekonnale väärtuslikku võimalust sõita puhkehetkedel Eestis ringi. Sellele perekonnale ei olnud oluline karistus, küll aga soovisid nad näha, kes nende elamises rüüstamas käis, ning rüüstajatele juhtunu mõju selgitada. Kui nad nägid ühisel kohtumisel alaealisi noori, kellel oli silmanähtavalt häbi ja kes kahetsesid, sai perekond võimaluse oma mõtteid ja tundeid jagada ning kuulata ka noori. Kõik osalised lahkusid kohtumiselt rahulolevana. Kannatanud ehk perekond sai näha ja kuulda noori, kes haagises rüüstasid, ning kahju tekitanud pool ehk noored said kuulda oma teo tagajärgedest ja mõjust. Kõnealusel juhul oli see üks meede, mida politsei noortele kohaldas ning tänu millele jääb noorte taust puhtaks ja juhtunu ei jää neid taagana kogu ülejäänud elu saatma.

Eelmise näite põhjal võib öelda, et taastav õigus annab hääle inimestele, kes teavad, mis tegelikult juhtus, kuidas see neid on mõjutanud ning mida keegi vajab selleks, et kahju saaks heastatud ja oleks võimalik elus edasi liikuda. Kui seda teeb keegi kolmas ehk riigi esindaja, olgu selleks lastekaitsetöötaja, politseiametnik, prokurör või kohtunik, võtab ta juhtunu nende inimeste käest ära ning enamasti jääb neid saatma rahulolematus süsteemi ja riigiga, sest nende häält ei ole kuulatud ja nende arvamust ei ole küsitud.

Taastava õiguse konfliktivahenduses osalenud noorte seas tehtud uuringutest on selgunud, kui tähtis on noorte jaoks võimalus jagada oma lugu hinnanguvabalt. Nad on välja toonud, et see on sageli ainuke koht, kus nad tunnevad, et nende vastu päriselt huvi tuntakse. Olenemata sellest, kas oled korda saatnud kuriteo või olnud kannatanu, on suhtumine austav ja lugupidav. Taastavas õiguses vaadeldakse olukorda ja noort kui tervikut ning ka lahendusi üritatakse leida terviku heaolu silmas pidades.

Koostöö kui …

„Koostöö“ ja „võrgustikutöö“ on terminid, mida on juba aastakümneid kasutatud, kuid mis tekitavad spetsialistides sageli erinevaid emotsioone. Kõik justkui teevad midagi, kuid seda, kelle jaoks toimetatakse, enamasti ei kaasata. Tema mõtete ja vajaduste vastu huvi ei tunta. Kuidas oskab keegi kolmas otsuseid langetada? Jah, kui tegemist on kellegi elu ja tervisega, tuleb tegutseda kiiresti ega ole aega inimese enda soove välja selgitada. Küll aga unustatakse kõike seda küsida üpris tavapärastes olukordades. Inimesed, kelle kohta otsuseid langetatakse, on oma elu parimad eksperdid. Seega tuleb neid kaasata, nende arvamust küsida ja neid ka kuulata. See on proovikivi, sest sageli arvavad spetsialistid, et nad teavad häid lahendusi, kuid need ei pruugi kõigile sobida. Koolis toimuvad sageli ümarlauad. Täiskasvanud istuvad laua taga ja arutavad noort puudutavaid teemasid. Noor võib olla kaasatud, kuid kuna kohtumist juhib enamasti autoriteet, näiteks koolijuht või kohaliku omavalitsuse esindaja, siis noore hääl jääb kohtumisel nõrgaks. Otsuseid langetavad täiskasvanud, küsimata enamasti noore arvamust nende otsuste kohta. Mis sellele järgneb? Üldjuhul trots, seatud „kokkulepetest“ mitte kinni pidamine, sest kokkulepped ei ole sõlmitud mõlemapoolselt. Ja täiskasvanud ei taipa, mis juhtus. Kohtumine läks ju kenasti. Ühel hetkel lüüakse noorele käega ning tema lugu arvatakse lootusetute hulka.

Ühes väikeses kogukonnas elab Triin. Ta on 11aastane ja elab koos vanaemaga. Tegelikult on tüdruk viimase õppeaasta õppinud kodust eemal, kuna ema käib välismaal tööl. Triin soovib aga kõige enam tagasi kodukooli. Paraku ei ole kodukool teda valmis vastu võtma, sest Triinu käitumine on olnud väljakutsuv ning nad pelgavad. Triinuga on teinud koostööd nõustaja, kes näeb, milline potentsiaal tüdrukus peidus on, samuti noortekeskus. Seda aga ei näe ei kool ega kogukond. Milline saatus ootab ees Triinu, kes on alles 11? Kuidas toetada noort, kelle käitumine on külvanud hirmu ja ebakindlust? Ja kuidas toetada kogukonda, kuhu Triin kuulub?

Taastav õigus annab selleks võimaluse, kuid see tähendab ka seda, et kogukonnaliikmed peavad olema valmis muutusteks ja koostööks, otsimata süüdlast ja soovimata kedagi risti lüüa, samuti peavad nad olema valmis nägema positiivset ja arengut ka kõige väiksemates sammudes. Muutuseid on võimalik saavutada vaid tervikuna tegutsedes.

Taastava õiguse kohased soovitused noorsootöötajale konflikti lahendamiseks:

• räägi kummagi poolega eraldi;
• kuula neutraalselt, andmata hinnanguid ja soovitusi;
• küsi võimalikult vähe ning pigem selliseid küsimusi nagu „Mis juhtus?“, „Milliseid mõtteid ja tundeid juhtunu sinus tekitas?“, „Mida sa vajad, et edasi liikuda?“, „Mida sa ise nende vajaduste täitmiseks teha saad?“;
• vajaduse korral pöördu neutraalse vahendaja kaasamiseks võimalikult kiiresti sotsiaalkindlustusameti poole.

Sotsiaalkindlustusamet pakub taastava õiguse teenust ja fookus on just noortega seotud juhtumitel. Ameti poole võivad pöörduda nii kohalikud omavalitsused, noorsootööasutused, koolid, politsei, prokuratuur kui ka inimesed ise.

Järgmistel aastatel koolitatakse mitmesuguste projektide (vt taastav õigus Eestis) toetusel spetsialiste, et teadlikkus taastavast õigusest kasvaks. Projekt I-restore 2.0 annab võimaluse kaasata õiguskaitseorganitega kokku puutunud noori, et kujundada lapsesõbralik lähenemine. Sest kes saaks anda paremat sisendit ja tagasisidet kui noor ise!

Edasi lugemiseks:

Taastava õiguse kontseptsioon https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/to_kontseptsioon_ja_lisa_1.pdf

Ajakiri Sotsiaaltöö nr 4/2020 https://en.tai.ee/images/Sotsiaaltoo_4_2020_web.pdf

Kommentaar

Reelika Ender, Haapsalu Noorte Huvikeskuse direktor, Sotsiaalkindlustusameti Taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja

Taastav õigus noorsootöös

Eelmise sajandi alguses jõuti mõistmiseni, et noorte õigusrikkumisi tuleb käsitleda täiskasvanute omast eraldi. See tähendab noortele suunatud mõjutusvahendeid, eriregulatsioone, komisjone jne. Nüüd, sada aastat hiljem, on loodud riiklik regulatsioon, mis annab võimaluse ka ohvril oma mõtteid ja tundeid avaldada: olla ärakuulatud, tuua välja tegevuse mõju enesele, väljendada oma vajadusi. Võimalus antakse ka teo toimepanijale. Kui mõlemad pooled kokku viia, saadakse teineteist kuulates luua selgust selles, mis on loole eelnenud ja mis selleni viis. Nii võib jõuda arusaama ja mõistmiseni, samuti omavaheliste kokkulepeteni, lahendusteni, kahju heastamiseni ja tegude kordumatuseni.

Nii noorte omavahelisi erimeelsusi kui ka suuri õigusrikkumisi on esinenud aastasadu, kuid oleme liikumas ja peame kõik liikuma suunal, mis annab võimaluse läheneda uutmoodi – pooltest lähtudes. Loomu poolest on inimesele omane anda olukordadele kohene hinnang, keskendumata kõigele eelnevale.

Kellel tegelikult lasub vastutus noore inimese ees? Kas noor, kes väikestest erimeelsustest on ajapikku liikunud õigusrikkumiste keerisesse, ei ole ka mitte ise ohver?

Taastava õiguse mõtteviisi saame kõik igal pool kaasas kanda, olenemata sellest, millises rollis me parasjagu oleme. See mõtteviis tähendab seda, et oleme olemas, jätame kõrvale eelarvamused ja hinnangud ning anname võimalus olla ära kuulatud.

Teades väga paljusid edulugusid, mida ka Annegrete oma artiklis välja tõi, siis üks osa on vahendada noorte omavahelisi konflikte väljaõppe saanud konfliktivahendajate toel, kuid oluline osa on ka taastavatel vestlustel. Need aitavad noorel jõuda endas selgusele ja mõista, mida ta ise saab oma vajaduste katmiseks teha ning milline on tema roll ja panus.

Taastava õiguse põhimõtteid järgides rakendavad taastavaid vestluseid aktiivselt ka näiteks Haapsalu noorsootöötajad. See on noortekeskustes väga hea ja kiire viis mudeldamiseks.

Üle Eesti on praeguseks väljaõppe saanud 130 vabatahtlikku konfliktivahendajat, kes on oma südameasjaks võtnud olla olemas ja aidata, järgides taastava õiguse põhimõtteid, tuues pooled kokku, olles hinnanguvabad ja pakkudes turvalist ruumi. Haapsalus on praegu kolm aktiivset konfliktivahendajat, kevadeks viie võrra rohkem. Vajadus on aga suurem.

Noorsootöös on taastaval õigusel väga suur võimalus. Noorsootöö on oma olemuselt noori arvestav, kaasav, nende soovidest ja vajadustest lähtuv. Noortevaldkond on suur ja lai, hõlmates väikest osa koolis, põhiosa huvihariduses ja -tegevuses, sealhulgas spordis, noortekeskustes.

Enamiku oma päevast on noor hõivatud õppetegevusega koolis, huviringide või trennidega, noortekeskustes. Puutudes kokku eakaaslastega, pannakse kõik tema suhtlemisoskused proovile just nendes osalustes. Siinkohal on oluline, et eri meetodeid sisaldav tööriistakohver oleks just nende täiskasvanute käes, kes noori juhendavad.

Noorsootöö kontekstis loob terviklikkuse teadlikkuse suurendamine laiemalt ning mida rohkem sidusrühmi taastava õiguse mõtteviisi kannab ja neid põhimõtteid järgib, seda enam annab see võimaluse noortel probleemsed olukorrad juba eos kiiremini lahendada.

Toon siinkohal ühe näite, kus kahjustatud sai asutuse vara ja noorte õigusrikkumine lahendati taastava õiguse põhimõtteid järgides kiirelt. Viis noort ei võtnud oma teo eest vastutust ning põgenesid. Kohe teavitati politseid, kes saatis noored toimumispaika tagasi. Poisid likvideerisid tekitatud kahju, mille järel vahendajad noortega ühiselt aruteluringi alustasid. Kõik said ükshaaval jagada oma mõtteid ja tundeid, olukorra mõju, nende endi vajadusi. Mis aga tegelikult juhtus? Väikesel naljal oli õnnetu tagajärg. Olles sündmuskohal koos, tekkis poistel hirm karistuse ees ja õigem tundus põgeneda. Mida noored lõpus väljendasid, oli üllatus, et nendega nii rahulikult räägiti, ning nad arvasid, et see on nali. Nad ei olnud kogenud, et neil lubatakse selgitada. Noored likvideerisid kahju samal õhtul, mõistsid juhtunu tagajärgi ja oma rolli selles ning olid veendunud, et tulevikus nad enam nii ei tee. See on taastava õiguse mõtteviis ning neid põhimõtteid järgides said mõlemad pooled selgust ja neil on võimalik oma eluga edasi minna.

Kirjeldatud juhtum avastati ja lahendati kohe. Tavaliselt see nii aga ei lähe. Enamasti avastatakse juhtunu järgmisel päeval või veel hiljem. Väljaselgitamiseks on vaja kaasata politsei ja järgneb juba pikem protsess. Siinkohal on oluline koostöö ning pärast juhtunus osalenute väljaselgitamist tuleb alustada ka taastavate vestlustega. Nagu ka Annegrete oma artiklis mainis, saavad politsei tegevus ja taastav õigus ideaalselt käsikäes käia.

Taastav õigus ei võta ära muid sekkumisviise, kuid on üks võimalustest.

See on üks näide, mida üle Eesti tuua saab. Ma loodan siiralt, et taastava õiguse mõtteviisi kannavad ja selle põhimõtteid rakendavad juba lähitulevikus kõik koolid, huvihariduse spetsialistid, treenerid, noorsootöötajad jne. See kõik peaks ja võiks tegelikult alata juba lasteaiast.

Taastav õigus on tulnud, et jääda! Liigume siis kõik koos märkamise poole, lihvime oma hoiakuid ja kuulamisoskust ning vaatleme ka enda mõtteid, tundeid ja vajadusi. Ja teeme seda kõike juba täna, mitte aastate pärast.

Sisukord

• Sissejuhatus – terviklikkuse mõtestamise mäng
• Terviklikkuse taotlusest, Kalevi Kull
• MIHUSe väljakutse: essee teemal „Terviklik noor“
• Kuidas noortega „Surmatantsu“ mõtestada?, Kerttu Palginõmm
  • kommentaar Annika Laats
• Nooruslikkus tuleb luua noorelt! Aga saab ka hiljem, Hillar Käsper ja Laura Välik
• Miks keskkonnahoid on iga noortega töötava inimese vastutus? veebiarutelu kokkuvõte, Jaan Aps
  • kommentaar Ketlin Sults
• Noored taastavas õiguses – mitmekülgne kogemus, Annegrete Johanson
  • kommentaar Reelika Ender
• Noorsootöötajaks kujunemise ja olemise teekonnad, Ilona Rannala
  • kommentaar Marit Kannelmäe-Geerts
• Noorsootöö ja jagatud suutlikkus, Kristi Jüristo
  • kommentaar Asso Viiding
• Tantsuhuvihariduse mõju noore kujunemisele, Inna Sulg
  • kommentaar Alo Lõoke 
• Noore arengut toetab terviklik lähenemine, Tiina Saar-Veelmaa
• Noorte omaalgatus kui HOOG tulevikutegijatele, Riin Luks ja Kristiina Valk
  • kommentaar Karoliine Aus
• Uus pagulaskriis ja noorsootöö: ülemaailmsed väljakutsed ja globaalne solidaarsus, Julia Dem 
• Deepfake ehk süvavõltsingud, Eneli Kindsiko
  • kommentaar Avar Pentel

Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Luisa Harjak.