fbpx

Kogukonnasaar keset Läänemerd – kogukond ja noorsootöö Hiiumaal

Kaie Pranno, Sõru Merekooli seltsi juhatuse liige, Sõruotsa külaseltsi juhatuse liige, Emmaste noorte kotkaste ja kodutütarde rühmavanem

16. detsember 2021

Kaie Pranno, Sõru Merekooli seltsi juhatuse liige, Sõruotsa külaseltsi juhatuse liige, Emmaste noorte kotkaste ja kodutütarde rühmavanem

Viimastel aastatel räägitakse üha enam kogukondadest ja kogukonnatööst – seda nii linnades, aga üha enam ka maapiirkondades. Järjest rohkem inimesi soovib kaasa lüüa kogukondades, panustades nii näiteks oma külaelu arendamisse või võimaluste loomisesse noortevaldkonnas. Siinkohal ei ole erand ka Hiiumaa, kus just viimastel aastatel on märgatavalt kasvanud kogukondade aktiivsus ja Hiiumaale elama asunud inimeste arv. Mis paneb inimesi Hiiumaale kolima ning kohalikku kogukonda panustama?

Kogukonda võib mõtestada mitmeti: see võib olla huvipõhine, aga ka territoriaalne või hoopis virtuaalne. Nii võib meil kogukonna moodustada küla või konkreetne piirkond, aga ka näiteks motohuvilised või sotsiaalmeedias mõnda gruppi kuuluvad inimesed. Ka tegutsemisvorm võib olla väga erinev, mistõttu võib tihti tekkida segadus, et millest me räägime. Kogukonna võib moodustada üks aktiivne seltskond indiviide, kel on kindel eesmärk midagi ellu viia, aga ka mittetulundusühinguna tegutsev organisatsioon.

Hiiumaa ja hiidlaseks olemine on midagi erilist – see on midagi teistmoodi, kauget ja kättesaamatut. Rahvas teab rääkida, et hiidlaseks ei saada, vaid sünnitakse. Kogu Eesti rahvastikuga võrreldes ei ole hiidlasi palju, vaevu 1%, kuid hiidlasi ühendab oma keel, oma kultuur ja oma tükike maad, mis on ülejäänud Eestist täiesti eraldatud. Samal ajal erineme ka omal väiksel saarel suuresti ning iga otskonna rahvale on omistatud oma „tõunimetus“. Nii näiteks on ajalooliselt Kõpuotsa rahvas tuntud kui tõrvakõplased tänu väga vaigustele ja tõrvastele mändidele, mis Kõpu poolsaarel kasvasid, Käina kandist pärit odratolgused seostuvad aga eelkõige odra kasvatamise ja sellest õlle pruulimisega. Emmaste kihelkonna rahvast tunti kui emasteotsamehed, sest kohanimi Emmaste sarnases lihtsalt kangesti sõnaga „emaste“, Jausa oli aga kuulus jahuveskite poolest ning Jausa inimesi kutsuti seetõttu jähuse peaga jäusameesteks. Seega näeme, et ka Hiiumaa jaguneb omakorda väikesteks kogukondadeks juba rahvakultuuriliselt ja ajalooliselt. See on märkimisväärselt mõjutanud ka kogukondades tegutsemist. Aet Annist, kes uuris kogukondi sotsialismijärgses keskuskülas, viitab samuti sellele, kui olulist rolli mängib ühelt poolt ajalooline taust, aga teisalt ka sotsiaal-majanduslik olukord.11

Pole kellelegi üllatuseks, et peale Eesti taasiseseivumist langes Eestis maaelu maine tuntavalt ning inimesed suundusid pigem linnadesse, et oma sotsiaal-majanduslikku olukorda parandada. Erandiks ei ole ka Hiiumaa. Oluline on mainida, et noorte väljaränne peale põhikooli või gümnaasiumi lõppu on püsiv trend, sest kutse- või kõrgharidust minnakse omandama mandrile. Seega on Hiiumaa kogukondades veelgi olulisem küsimus see, kuidas tuua noored peale õpingute lõppu saarele tagasi ning pakkuda neile konkurentsivõimelist tööd ja (sotsiaal-majanduslikku) elukeskkonda.

Hiiumaa arenduskeskuse noorte ettevõtluskonsultant Henri Reeder juhib tähelepanu olulisele asjaolule, mis on mõjutanud ka kohalikke kogukondi ja noorte perede tulekut Hiiumaale: „Koroonapandeemia on kindlasti mõjutanud inimesi ja nende võimalusi kaugtööd teha. Paljud on nüüd avastanud, et on võimalik täita ammune unistus Hiiumaale kolida. Lisaks on isolatsiooni- ja karantiiniaeg andnud isiklikule suhtlemisele ja kogukonnatundele hoopis uue väärtuse ning ilmselt tullaksegi seda ka Hiiumaale otsima.“ Viimased aastad, kui oleme vaevelnud koroonapandeemia küüsis, on pannud järjest enam inimesi hindama elukeskkonda, mis oleks ühelt poolt turvaline, aga teisalt paneks proovile ja pakuks tegutsemisrõõmu. Ka kogukonnauuringust selgub, et peamine põhjus, miks koos käiakse, on soov arendada kultuurilist isetegevust ning suhelda kohalike elanikega.22

Kahtlemata on oluline osa ka kasvaval teadlikkusel kvaliteetsest elukeskkonnast (sh keskkonnateemadest) ning ka siin ei jää Hiiumaa loodus- ja keskkonnasäästlikkuse poolest teistele alla. Hiljaaegu pälvis just Hiiumaa vald aasta keskkonnasõbralikuma kohaliku omavalitsuse tiitli. Just loodusega kooskõlas elamine, saarelisus ja ka ääremaal elamine loovad keskkonna, kus ettevõtliku suhtumise abil saab palju ära teha. Selleks, et Hiiumaal toimuksid kultuuri- ja spordiüritused ning lastel ja noortel oleks võimalus mitmekülgselt areneda, tulebki kogukonnaliikmetel ise juhtroll võtta.

Sõrul tegutseva Sõru merekooli asutasid viis aastat tagasi kohalikud lapsevanemad just selleks, et kohaliku kogukonna lapsed saaksid oma suve aktiivselt veeta ning õppida olulisi meresõiduoskuseid. Sarnaselt asutati 2015. aastal MTÜ Hiiumaa Motoharidus, mis koondab motohuvilisi, kes soovivad tegeleda just laste ja noortega ning pakkuda neile motospordi harrastamise võimalust. Mõlema ühingu puhul joonistub välja ka laiem panustamine kogukonda: Hiiumaa Motoharidus on mitmel korral kaasava eelarve kaudu saanud laiema kogukonna toetuse, et korrastada Nurste krossirada ja üritusi läbi viia, ning Sõru merekool on kahel korral korraldanud Sõru merepäevi, mille raames pakutakse merelist ja kultuurilist tegevust igas vanuses osalejale.

Kärdla noortekeskuse juhataja Ragne Lubjak, kes on ka ise olnud aktiivne Hiiumaa noor ja otsustanud kodusaarele naasta, nimetab olulist motivaatorit tegutsemiseks: „Noored, kes on Hiiumaale tagasi pöördunud, panustavad oma kogukonda just seepärast, et muuta kodusaare elu elavamaks. Kui sa saad kaasata tervet suurt kogukonda, kellele sinu töö meeldib ja kes seda väärtustab, siis see on juba omaette väärtus. See motiveerib ka edaspidi midagi tegema ja korraldama, kui sa ise näed, et kogukonnale meeldib see, ja näed, et terve kogukond on kaasatud.“

Igal mündil on aga teine külg, nii ka kogukonnatöös. Alati leidub neid, kes arvavad teisiti, ning neid, kes leiavad, et traditsioone tuleb hoida. Kogukonnauuringus nimetatakse samuti kaht vastandit: traditsiooni ja projektipõhisust, mis muidugi võib ka olla positiivne. „Kooskäimise traditsioon loob võimaluse omavaheliseks suhtluseks, mille põhjal aga tekib soodus pinnas uuteks, lühemaajalisteks ettevõtmisteks.“2

Mittetulundusühingute konsultant ja programmide koordinaator Kaja Sõrmus viitab samuti pikaaegsetele traditsioonidele: „Noori on endiselt vähe ja kogukondades võtab põlvkondade vahetus veel aega ega lähe nii kiiresti. Enamikus kogukondades on eestvedajad ikka veel vanemad inimesed, aga lootus siiski jääb, et ka nooremad hakkavad tasapisi eestvedamist üle võtma. Viie aasta pärast ehk on juba teine olukord.“

Kui vaadelda seda optimistlikust vaatenurgast, siis on see hea pinnas põlvkondadevahelise sidususe tekkimiseks ning Hiiumaa kogukonnatöö arenguvõimalus. Ka Ragne juhib tähelepanu kogukonna kaasamisele ja sidususele noorsootöös: „Hiiumaa väiksemas kogukonnas on minu hinnangul palju parem noorsootööd teha, kuna saab kaasata noorte vanemaid ja vanavanemaid.“ Pessimisti vaatenurgast vaadeldes aga tasub meeles hoida seda, et tegevused ei jääks lühiajaliseks ja projektipõhiseks, mis pikemas perspektiivis õõnestab kogukonnatöö jätkusuutlikkust. Vihma ja Lippus soovitavad nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil üle vaadata kogukondade rahastamismudelid, mis toetaksid kogukondade jätkusuutlikkust ja toimimist.2

Hiiumaa on kogukonnasaar, kus igal tegutsejal on kandev roll Hiiumaa arengus. Hiiumaa pakub turvalist, looduslähedast ja tegutsemisvõimalustega elukeskkonda, mida noored pered pigem eelistavad. Viimased aastad on näidanud, et töökoht ei ole füüsilise asukohaga enam eriti tugevalt seotud, mistõttu on suurem vabadus valida endale meelepärane elukoht. Noorte soov anda ühiskonnale ja oma kogukonnale midagi tagasi, on pannud kogukonnad elama ja tegutsema. Seetõttu on oluline kaasata noori senisest enam kogukondade eri vormidesse ning pakkuda neile tegutsemisvõimalusi.

Noorsootöötajatena oma kogukondades saame mõelda, mida meil on võimalik praegu ära teha, et tagada jätkusuutlik tegevus. Kas meie praegused eesmärgid ja tegevused aitavad sellele kaasa? Mis on meie kogukonna peamine valukoht või eesmärk, mille poole püüdleme? Hiiumaa puhul on see kindlasti noortele kvaliteetse elukeskkonna pakkumine, et meil säiliksid teenused, aga peaksime samas silmas loodusega kooskõlas toimetamist.

  1. Annist, Aet. (2011). Otsides kogukonda sotsialismijärgses keskuskülas. Arenguantropoloogiline uurimus. TLÜ Kirjastus. Tallinn. https://www.researchgate.net/publication/287218324_Otsides_kogukonda_sotsialismijargses_keskuskulas_arenguantropoloogiline_uurimus_Seeking_community_in_post-socialist_centralised_villages_A_study_in_anthropology_of_development.
  2. Vihma, P. & Lippus, M. (2014). Kogukonnauuring. Eesti kogukondade hetkeseis. Uuringuraport. Tallinn. https://www.kysk.ee/failid/Upload/files/Uuringud/Kogukonnauuring.pdf.

Kommentaar

Triini Viks, büroojuht, Eesti Noorteühenduste Liit

Triini Viks, büroojuht, Eesti Noorteühenduste Liit

Noorte väljaränne peale põhikooli või gümnaasiumi lõppu ja mitte naasmine on probleem ka mandril. Noored lähevad teise linna, et jätkata õpinguid ja leida töö, ning tihti ei soovita oma kodukohta tagasi tulla. Selle mure kuldvõtmeks on noorsootöö – kui noortele võimalikult varajases eas pakkuda mitmekülgset noorsootööteenust, anda võimalus kohalikel teemadel kaasa rääkida, kaasata noori rohkem kogukonda, on noortel palju suurem soov oma kogukonnast mitte kaugeneda ja tagasi tulla.

Kohaliku ja riikliku tasandi kogukondade rahastamismudelid on vaja üle vaadata, eelkõige meie ühiste noorte pärast, kes on meie järelkasv. Nemad on need, kes naasevad kodukohta, et oma kogukonda edasi arendada. Siin on väga tähtis roll noorsootöötajatel, kes pakuvad noortele tuge ja võimalusi, et neil oleks soe ja hea tunne kogukonda tagasi pöörduda ning püsiks soov jääda oma kogukonnaga seotuks.

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) toetab igapäevaselt noorteühenduste ja osaluskogude tööd – need organisatsioonid on omamoodi kogukonnad, kes oma organisatsiooniga laiemasse kogukonda panustavad. Kogukonnatöö raames saavad noorteühendused ja osaluskogud teha koostööd noorte ja noorsootöötajatega, näiteks korraldada ühist üle vallalist üritust, kaasates ka teisi kohalikke asutusi (koolid, kohalik omavalitsus, jne).

Aastast 2020 on Eesti Noorteühenduste Liit kogukonnapraktika eestvedaja. Kogukonnapraktika raames on 8-12. klassi õpilasel võimalik asuda vabalt valitud vabaühenduses praktikale, mille kogumaht on 10-15 tundi. Kogukonnapraktika annab noorele selgema arusaama kodanikuühiskonnast ja kolmandast sektorist ning võimaldab laiendada maailmavaadet, panna teadmisi proovile, praktiseerida oskuseid ning õppida enda kohta midagi sellist, mida ehk ei ole osanud varem märgata või väärtustada. Selline praktikavõimalus võib aidata noortel leida nö oma kogukonna või huvid, millega noor saab oma tuleviku siduda. 

Kui noorel on kodukohas toimiv ja aktiivselt kaasav kogukond, siis võib loota, et noor tuleb sinna varem või hiljem tagasi.

Sisukord

Kaanepildi autor on Eesti noor kunstnik Margaret Pütsepp.

Print Friendly, PDF & Email

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga