Hariduse tulevikku tasub otsida tänasest!

Tulevik on otsapidi alati juba praegu kohal. Tänasest päevast vaadates võime aga näha mitte ainult üht, vaid mitut tulevikku, mis kõik on rohkemal või vähemal määral tõenäolised, mõni eelistatum kui teine. On ka neid võimalikke tulevikke, mida vähemalt paljud meist veel tajuda ei oska – nende signaalid ei ole meile veel nähtavad.

Üks viis, kuidas tuleviku hariduselu kujunemist mõtestada, on märgata praegu esile kerkivaid signaale, mis võivad potentsiaalselt mõjutada seda, milliseks haridus tulevikus kujuneb. Akadeemik Jüri Engelbrecht on praegust kriisiaega vaagides öelnud, et päris kindlasti on suur roll haridusel, sest järgnev põlvkond peab olema võimeline lahendama tulevikuprobleeme¹1. Taanis asuva Kaospiloti kooli kaasasutaja Uffe Elbæk on öelnud, et kool peaks alati jääma servale, seotuks kõige olulisemate ja pakilisemate teemade ja suundumustega ühiskonnas. Kõlab pööraselt ja paljudele meist isegi hirmutavalt. Millest siis alustada?

Leiame, et hariduselu tänaste ja homsete kujundajatena on oluline teadlikult uurida signaale, mis tulevikku müksata võivad. Signaale võib otsida väga erinevatest kontekstidest.

Näiteks kuidas mõjutab tulevikku tehnoloogia, sealhulgas digitransformatsioonid, automatiseerimine, robotite ja tehisintellekti võidukäik. Kui sul on õppijana juurdepääs vajalikele seadmetele ja heale internetiühendusele, loob see võimaluse olenemata asukohast avardada oma õpivõimalusi ja õppida maailma parimate juhendajate käe all. Teisalt on ka neid noori, kes on mõistnud tehnoloogia negatiivset mõju ja tajunud enda ärakasutamist ning on asunud teadlikult piirama oma nutiseadmete kasutust, pidama tehnoloogiavabasid perioode, lülituma välja internetist ja sotsiaalmeediast, kirjutama käsitsi kirju jne²2.

Milliseid signaale paiskab õhku aga keskkond? Küllap märkame kõik, et kliimaprobleemid mõjutavad juba praegu meie igapäevaelu, valikuid ja harjumusi. Tõenäoliselt peame peagi võtma ette suuremaid ümberkorraldusi selles, kuidas me liigume punktist A punkti B, millist energiat me selleks kasutame või kuidas on soojustatud meie klassiruumid. Kliima soojenemine kutsub aga veelgi suuremale koostööle eri valdkonna inimeste vahel, et leida uusi toimivamaid tehnoloogiaid ja lahendusi. See tähendab, et kujunemas on töökohad, mida praegu veel ei ole. Tõenäoliselt peame endalt küsima, milliste oskuste, hoiakute ja teadmistega inimesi vajame rohepöördeks.

Milliseid signaale peegeldab meile muutuv majandus- või poliitiline keskkond? Kuidas mõjutavad meie tulevikku demograafilised muutused, vananev elanikkond, kasvav vaimse tervise kriis?

Kuna sügav õppimine on ka tulevikus seotud õppija aktiivsusega, siis tee siinkohal väike mõttepaus ja arutle, milliseid signaale sa märkad, mis võivad mõjutada (hariduse) tulevikku.

Terviklik õppiv inimene

„Inimene peaks olema terviklik ja inimesega tuleb tegeleda terviklikult. Ja ennekõike peab inimene ise endaga tegelema. Üritama saada paremaks.“ Kaido Ole³3

Usume, et ka tulevikus on olemas inimene. Inimene, kes on valmis kohanema ja õppima ka keerulistes olukordades ja oludes. Meil on praegu ainulaadne aeg, õppimise aeg, mida me võime ka väsitavana kogeda. Meid on tänapäeva maailmas mugavustsoonist välja lükatud. Me oleme pidanud ennast ületama ja tegema seda, mida pole varem teinud. Kogemused ja kogemustest õppimine aga sillutavad teed meie paremale toimetulekule tuleviku kriisides.

Ühiskonna protsesse, isikliku arengu protsessi, rühmas toimuvaid protsesse ja nende kõigi mõjude ulatust mõjutavad sotsiaalsetes suhetes tegutsevad subjektid. Kui täiskasvanu puhul räägitakse tema subjektsusest, siis selle all mõeldakse tema aktiivset alget, kuivõrd ta saab hakkama iseendaga ja oma õppimisega, kuivõrd on ta õppinud ennast usaldama, ennast juhtima, ise vastutama. Iseendaks olemise ja kujunemise eeldusi saame luua juba varajasest lapsepõlvest.

Kuidas me saame tekitada võimalusi kogeda iseseisvust? Kuidas kultiveerida sisemist motiveeritust ja enesekindlust? Kuidas toetada reflekteerimist ja kohanemist? Kuidas aidata igal inimesel märgata ressursse endas? Selleks on vaja sotsiaalselt laetud situatsioone ehk õppimist koos teistega, eri keskkondades ja mitmekülgsete juhendajate käe all.

Arvame, et tuleviku hariduse üks võtmeküsimusi on see, kuidas luua eeldusi subjektsuse ja ennastjuhtivate õppijate kujunemiseks, samuti see, kuidas toetada inimest kui tervikut.

Küllap on üks tänapäeva kriiside põhjuseid see, et meil puudub terviklik süsteemne vaade elukeskkonnale ja inimesele. Me oleme inimesi õpetanud teatud mõttemudelist lähtudes, näiteks tugeva orientatsiooniga teadmised. Õppima asub aga terviklik inimene kogu oma olemuses, sealhulgas on ta mõtlev, tundeline, füüsiline, intuitiivne, vaimne. Kui palju me pöörame praegu tähelepanu liikumisele või heale unele? Kui palju me pöörame tähelepanu kujutlusvõime arendamisele? Kuivõrd me mõtestame koolis oma väärtusi?

Tuleviku lood

Tulevik on seotud uute narratiivide loomisega. Teisisõnu: me loome tulevikku praeguses hetkes. Nii nagu inimene loob ennast lugude kaudu, saavad seda teha ka kogukonnad, organisatsioonid, ettevõtted, süsteemid.

Meie võimalus on luua uusi lugusid. Selleks ongi hea püüda kinni mitmesuguseid signaale tänasest päevast, neid ühiselt analüüsida ja seejärel küsida, millise tuleviku osa me soovime olla. See on seotud kujutlusvõimega ning visandamisega, meie loovuse ja valmisolekuga katsetada. Me saame luua erinevaid tulevikke. See on seotud ka julge uurimise ja julgete valikute tegemisega: „Mis oleks kui …“

Siin on lühike algus meie lugudele.

Mis oleks, kui …

… julgeksime rohkem küsida ja sügavuti mõtiskleda, miks ja millist kooli on tänapäeva maailmas vaja?

… tooksime kooli ja kogukonna inimesed ja nende unistused päriselt teineteisele lähemale?

… võtaksime õppekavas enam fookusesse elu enda, sealhulgas globaalsed katsumused, igapäevased tegemised ja probleemid ning neile lahenduste leidmise?

… seaksime kooli fookusesse õnneliku inimese nii praegu kui ka tulevikus?

… väärtustaksime koolis päriselt iga inimest?

… usaldaksime enam õppijaid ja looksime võimaluse neil teha valikuid?

… looksime õpilastele võimalusi avastada enda sügavamat kutsumust ja elu tähendust?

… pakuksime läbivalt võimalusi meeskonna sünergias õppimiseks, selle asemel et hinnata igaüht eraldi?

… tervitaksime sõbralikult vigu ja kasutaksime neid õppimisvõimalusena?

… me ei õpetaks õpilasi vanuse järgi rühmitatud klassides?

… kasutaksime distantsõppe võimalusi, et õpilased saaksid leida õpipartnereid mistahes punktidest maailmas?

… annaksime õpilastele võimaluse ise kujundada oma füüsilise õpikeskkonna?

… rajaksime iga kooli juurde (taas) aia, kus kasvatada osa koolitoiduks vajaminevat?

… õpiks ja liiguks rohkem õues ja seda iga ilmaga?

Millised oleks sinu (vähemalt) 10 mis-oleks-kui-küsimust? Ja mis nüüd edasi juhtuda võiks?

Hea tuleviku lugu toob kaasa muutusi, kutsub tegutsema ja mõjutab igapäevast käitumist juba praegu. Tervema ja elurikkama tuleviku saame luua vaid koos. Seega kutsu ka sulle olulised inimesed jagama oma märkamisi tänasest ja unistusi tulevikust. Headest vestlustest on varemgi midagi uut sündinud.

---

1. Engelbrecht, J. (2020, 23. mai). Ühiskondade arengust pikemas perspektiivis. Postimees. https://leht.postimees.ee/6977678/juri-engelbrecht-uhiskondade-arengust-pikemas-perspektiivis
2. How do young people really feel about technology? (2018, 9. aprill). Greater Good Magazine. https://greatergood.berkeley.edu/article/item/how_do_young_people_really_feel_about_technology 
3. Ole, K. (2020, 29. juuli). Mis kuradi elu see on, kui reeglid meid käitumismudelitesse suruvad?! Eesti Ekspress. https://ekspress.delfi.ee/areen/areeni-kaanelugu-kaido-ole-mis-kuradi-elu-see-on-kui-reeglid-meid-kaitumismudelitesse-suruvad?id=90559569

Sisukord

• Sissejuhatus 
• Tuleviku kujundamine olles osa kogukonnast, Dagmar Narusson
• Heaolu mõõtmed, Monika Kezaite-Jakniūnienė
  • kommentaar Marit Kannelmäe-Geerts
• Kogukonnasaar keset Läänemerd – kogukond ja noorsootöö Hiiumaal, Kaie Pranno
  • kommentaar Triini Viks
• Another now, another how ehk kuidas teistsuguse lähenemise kaudu jõuda teistsuguste lahendusteni?, Ülly Enn, Vasileios Kostakis
• Noorte osalus 2021+. Kuidas saame areneda, Jaan Aps
• Roosa vahukomm tindis ehk maailm kogukonnas, Anett Männiste
  • kommentaar Kadi Laaneots kommentaar
• GUTSY GO – teeme rahu nähtavaks!, Eneli Meresmaa 
• Projektipõhised kogukonnad ja kogukondade projektid noortevaldkonnas, Anni Tetsmann
• Noorsootöötaja kui kogukonna looja, Maret Lepiksaar 
• Noorsootöö kutseala kogukond, Maria Žuravljova 
  • kommentaar Maria Lazutina
• Kuidas luua noorsootöötajale kogukond?, Riin Luks ja Bärbel Salumäe
• Kogukonnaharidus – müstiline võõras või noorsootöö nägu?, Lii Araste
• Hariduse tulevikku tasub otsida tänasest!, Triin Noorkõiv ja Piret Jeedas 
• Kuidas mõtestada end looduskeskkonna osana?, Regina Soobard

Kaanepildi autor on Eesti noor kunstnik Margaret Pütsepp.