Laura Välik, digiajakirja MIHUS peatoimetaja
Iga MIHUSe number püüdleb terviklikkuse poole. Iga number on pühendatud ühele noortevaldkonna olulisele teemale ning selle avamisele mitmetahuliselt, mõtestatult ja sügavuti. Mitte ükski MIHUSe number ei ole seda püüdlust võtnud aga nii tõsiselt kui käesolev, tervikliku noore teemale pühendatud number. Ilmselt ka kõige mitteterviklikum MIHUSe number.
Terviklik noor tundub olevat kirjutatud noorsootöö südamesse. Kuid süda ei mõista alati sõnade keelt. Seda numbrit koostades avastasime, et terviklikkuse mõiste jäi mõneti hoomamatuks. „Mõnikord võib olla põnev õmbluseid näha. Kui igaüks vaatab aga ainult oma tükki, pudeneb meie vaade tükkideks.“ Nii kenasti sõnas kolleeg!
Näeme tükkideks pudenemist üle Eestimaa – olgu tegu malelauakujuliseks lõigatud metsadega või ühe osaga Eestist, kes on kodust välja tõstmas teist osa Eestist. Millise sõnumi annab see meie maa noortele? Terviklikkusest ja ka must-valgest malemängust? Meenub mõte Julia Steinbergeri artiklist – täiskasvanute täiskasvanud.
Küllap malemängu sõbrad sõnaksid, et seda mängu on võimalik mängida mitmel – ja mitte just kuigi must-valgel – viisil. Huvilise entusiasmiga võib valida poole ning samme katsetama asuda. Kes soovib aga mängu juhtida või suisa võitjaks tulla, peab mõistma seda, kus paiknevad tema enda malendid nii üksteise kui ka kõigi vastasmängija malendite suhtes. Paradoksaalsel kombel on male just terviklikkuse mõtestamise mäng!
Terviklikkuse vastand ei ole seega mitte ühtede või teiste väärtuste eest seismine – kui mõistame, kus üks või teine väärtus suuremas vaates paikneb –, vaid seoseid mõistmata üksikute käikudega üle malelaua koperdamine, mis toob kaasa nii segadust kui ka välditavaid kaotusi (tavaliselt koperdaja värvikaaslastele).
Ja mõistmine, mulle tundub, võiks kõige terviklikumal tasandil tähendada ei midagi vähemat kui Orson Scott Cardi sõnad „Enderi mängus“: „Hetk, mil mõistan tõeliselt oma vaenlast, mõistan teda piisavalt hästi temast võitu saamiseks, siis just sel hetkel ka armastan teda. Arvan, et on võimatu tõeliselt mõista kedagi, mida ta tahab, mida ta loodab, ja mitte armastada teda sel moel kuidas tema iseend armastab.“
Malemäng ongi ehk nauditavaim siis, kui pidevalt tasakaalu poole püüeldakse, kui üks vägi ei torma teisest üle ja teine ei koperda mängu tervikut mõistmata kiirelt üle malelaua serva. Terviklikkus tundub males tähendavat pidevat püüdlust mõistmise ja mõtestamise poole. Kui mäng lõpeb, võib malendid karpi panna.
Et terviklik noor ei jääks pelgalt noortevaldkonna südameasjaks ja saaks ka noortevaldkonna mõistuseasjaks – süda ja mõistus! –, saatku käesolevat numbrit lugeja kuklas küsimus „Milline on minu väike tükk ja kuidas paigutub see suuremas tervikus?“. Ja kui vastus tuli liiga lihtsalt või tundus küsimus liigagi ilmselge, võib see küsimus vajada eriti põhjalikku juurdlust. Suisa terviklikku!
Mis saakski olla parem viis märkimaks Eesti sünnipäeva – ja Ukraina sõja alguspäeva – kui mõistmise ja mõtestatuse poole püüdlemine? Sõda ja rahu on mõtted ning meie saame mõtteid luua.
Hea lugeja, uuel ajal on uued kombed ja seega tegin omamoodi terviklikkuse püüdlust silmas pidades katse kirjutada numbri sissejuhatus koos ChatGPTga. Mõistan, miks tarkvarainsener Blake Lemoine kahtlustas LaMDAt eneseteadlikkuses. ChatGPT tegi huvitava kirjavea, mis oleks olnud hoopis omasem inimesele kui sõnu tervikuna kopeerivale algoritmile – ta jättis pika vestluse vältel vaid ühel korral nime MIHUS lõpust viimase tähe ära. Kui põnev! Katse tervikuna siiski tulemust ei andnud – kuigi faktide ja aktsepteeritavate mõtteviiside raamides võimsalt analüütiline, ei saanud ChatGPT oma loojate poolt sissekodeeritud tsensuuri tõttu lisada unikaalsemaid mõtteid. ChatGPT kirjutab keskpärast mõtteviisi imeliselt hästi!
Ja võib-olla seab süvakihtides ka malendeid ritta. Mulle sattus hiljuti kätte 1998. aasta „Pisiblufi käsiraamat: Internet“, milles seisab tolle aja eksperdi seisukoht: „Ükskõik kellel, kes väidab, et kaugtöö on tulemas, võib suu kinni panna, paludes tal nimetada kas või üks inimene, kes tõesti nii töötab.“
Kui otsime oma – sealhulgas noortevaldkonna – kohta suuremas tervikus ega taha mitte sugugi üle malelaua serva koperdada, peame küsima ka seda, kuidas paigutume kunstmõistuse uues tervikus.
Aga sellest kõigest juba mõnes järgmises MIHUSe numbris.
Sisukord
- Sissejuhatus – terviklikkuse mõtestamise mäng
- Terviklikkuse taotlusest, Kalevi Kull
- MIHUSe väljakutse: essee teemal „Terviklik noor“
- Kuidas noortega „Surmatantsu“ mõtestada?, Kerttu Palginõmm
- kommentaar Annika Laats
- Nooruslikkus tuleb luua noorelt! Aga saab ka hiljem, Hillar Käsper ja Laura Välik
- Miks keskkonnahoid on iga noortega töötava inimese vastutus? veebiarutelu kokkuvõte, Jaan Aps
- kommentaar Ketlin Sults
- Noored taastavas õiguses – mitmekülgne kogemus, Annegrete Johanson
- kommentaar Reelika Ender
- Noorsootöötajaks kujunemise ja olemise teekonnad, Ilona Rannala
- kommentaar Marit Kannelmäe-Geerts
- Noorsootöö ja jagatud suutlikkus, Kristi Jüristo
- kommentaar Asso Viiding
- Tantsuhuvihariduse mõju noore kujunemisele, Inna Sulg
- kommentaar Alo Lõoke
- Noore arengut toetab terviklik lähenemine, Tiina Saar-Veelmaa
- Noorte omaalgatus kui HOOG tulevikutegijatele, Riin Luks ja Kristiina Valk
- kommentaar Karoliine Aus
- Uus pagulaskriis ja noorsootöö: ülemaailmsed väljakutsed ja globaalne solidaarsus, Julia Dem
- Deepfake ehk süvavõltsingud, Eneli Kindsiko
- kommentaar Avar Pentel
Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Luisa Harjak.
