fbpx

GUTSY GO – teeme rahu nähtavaks!

Eneli Meresmaa, rahvusvahelise noorsootöö vanemspetsialist, Tallinna Haridusamet

16. detsember 2021

Eneli Meresmaa, rahvusvahelise noorsootöö vanemspetsialist, Tallinna Haridusamet

See artikkel on mõneti inspireeritud septembrikuu MIHUSes ilmunud Tarmo Jüristo artiklist „Noored usaldavad demokraatlikke institutsioone kõige vähem“, kus autor peatub uuringutel, mille kohaselt on inimeste rahulolu demokraatiaga kahanemas. Rahulolematus avaldub selles, kuidas demokraatlikud institutsioonid kodanike murede ja probleemidega toime tulevad. „[Praegused] 16–18 aasta vanused noored on näinud hulganisti demokraatia läbikukkumist ja väga vähe õnnestumisi. Nad on üles kasvanud aina polariseeruvama ja populistlikuma poliitikaga ning meediaga, mille autoriteet kiiresti kild killu haaval mureneb, ning kõige selle taustal on lahti rullumas mastaapne keskkonnakatastroof.“ 11

Kuidas liikuda sellise maailma poole, mis ei pulbitse rahulolematusest, kriisidest, konfliktidest ega katastroofidest? Kuidas leida LOOTUST, sisendada USKU ja kasvatada ARMASTUST maailma vastu, kus tahame ise elada ja mis oleks elamisväärne koht ka tulevaste põlvede jaoks? Tiina Saar kirjutab oma raamatus „Tee unistuste töökohani“ sellest, et õnneuuringute kohaselt ei tee meid õnnelikuks ei raha ega tervis. Õnnelikuks teeb meid hoopis KOGUKONNATUNNE, ENESE TÄHTSUSE JA VÄÄRTUSE kogemine ning miljon subjektiivset pisiasja, mis on paljuski meie võimuses.22 Mis paneb meid siis iseendast ja ümbritsevast hoolima? Mis oleks see üks sõna, ilma milleta ei ole me ise ega meid ümbritsevad inimesed õnnelikud?

Mind intrigeeris Soome haridus- ja meediaspetsialistide välja töötatud GUTSY GO sekkumismeetodi kirjeldus. Esimesest tekstireast alates. See kõnetas ja puudutas mind sügavalt. Esimest korda üle pika aja mõtlesin nii tugevalt RAHU teemale. Kasutame Eestis rahutegevuse terminit haruharva, mistõttu tundub see esialgu võõras. Maailmas on rahuharidusega tegeletud aga juba aastakümneid.

Rahuhariduse eesmärk on edendada ja arendada noortes võimet kriitiliselt mõelda kohalike ja üleilmsete probleemide üle, mida peetakse takistuseks rahule.33 Selles minu meelest võti seisnebki. Tuleb leida rahu eneses ja luua seda ka end ümbritsevas maailmas.

On aeg uuesti defineerida sõna „rahu“. See ei ole poliitiline seisukoht ega kulukad rahvusvahelise kokkuleppe läbirääkimised, vaid pigem igapäevane aktivism, milleta naasevad inimühiskonnad polariseerimise, korruptsiooni ja vägivalla juurde. Maailmas on üle 190 iseseisva riigi. Enamikus neist treenitakse noortest sõdureid. Üheski riigis ei treenita nooremast generatsioonist rahutegijaid.44

GUTSY GO ALGUSE LUGU
Soome noorsootöötajad puutusid aastaid tagasi noortelaagreid korraldades kokku probleemiga, millega maadlevad nii koolid kui ka lapsevanemad. Nimelt tundusid noored olevat enesekesksed ega tahtnud uutest tegevustest osa võtta. Tüüpiliseks näiteks oli olukord, kus noored hakkasid võõraste inimeste keskel olemisest tingitud ärevust väljendama kurtmise ja hädaldamisega. Kritiseeriti näiteks toitu, majutuskohta või rühmategevusi. Oli aeg midagi muuta, sellesse sekkuda.

Järjekordsel laagriperioodil esitati noortele rahutegevuse väljakutse. Noortel oli aega kaks tundi, et välja mõelda, ette valmistada ja korraldada lähedal asuvas lasteaias ööbivatele lastele elu parim päev. Kogu tegevus salvestati ning hiljem vaadati üheskoos jäädvustatud materjali. Tulemused olid hämmastavad. See oli esimene kord, kui keegi noorte hulgast ei tundnud vajadust kaaslaste kallal norida või millegi üle kurta. Sama katset korraldati mitmel korral ning tulemus oli iga kord sama.

Kui anda noortele tähendusrikas ülesanne, mis pole isikukeskne – näiteks rahu loomine nende kogukonnas –, luuakse rahu ka noorte endi vahel. Õnnetunde valdkonnas tehtavad uurimistööd kinnitavad, et parim viis oma enesetunnet parandada peitub kellegi teise õnnelikuks tegemises.

Gutsy Go uuringupartner, Soome arstide liit Duodecim, on uurinud laiapõhjaliselt lootuse mõju inimeste oodatavale elueale ja tervisele. Andmed näitavad, et küünilisus, ükskõiksus ümbritseva vastu on oluline eluiga lühendav tegur. Uuringute kohaselt kaldub 10% Soome 7.–9. klassi õpilastest küünilisusele ja põhikooli lõpuks see arv kahekordistub.

Gutsy Go meetodi abil on võimalik võidelda küünilisuse vastu, luues tuhandeid küünilisusele vastanduvaid tegevusi. Näiteid on koostööst, mis on varem osutunud võimatuks.

Näiteks 2016. aastal kutsusid politsei ja konfliktilahendajad Gutsy Go Forssa linna, kus toimusid noortekampadevahelised kaklused ja negatiivne meediakajastus ainult suurendas lõhesid. Sekkumisnädal tõi sellesse mustrisse muutuse. Selle tulemusena sai Gutsy Go 2017. aastal Euroopa krimiennetuse auhinna.

Noored on loonud rahutegevuse lahendusi, mis on ehedad ja puudutavad ning millest igaüks võib innustust saada.

Hanna Ahrnberg on noorukite psühhiaatriale spetsialiseerunud arst, kes on juba teist aastat uurinud Gutsy Go meetodi tõhusust noorte enesehinnangu, kaasamise ja vaimse tervise vallas. „Kõige tugevam noorte positiivset vaimset tervist selgitav tegur on enesehinnang. See ei teki vaakumis, vaid sotsiaalne kontekst on noorte jaoks eriti oluline. Kaasamine ja sotsiaalne keskkond mängivad enesehinnangu kujunemisel tähtsat rolli. Nende mõju võib olla tugevam kui sotsiaal-majanduslik taust ja kodused tingimused. Enesehinnangut mõjutab tegelikult see, kas suudetakse tajuda endas meeldivaid omadusi. Kas on arendatud endas oskusi, et mõista, milles ma olen hea, mis on minu tugevused. See suurendab vastupidavust ja kaitseb vaimsete probleemide sümptomite eest. Isegi üksikud hetked ja eduelamused ning positiivne tagasiside loovad aluse tugevamale enesehinnangule.“55

Gutsy Go meetodi mõju noorte kaasamisele ja enesehinnangule on uuritud kolm viimast aastat. Kaasamine ja kuulumine – kollektiivne koostegemine, vastastikune panustamine kogukondlikus keskkonnas – on oluline. Õpetaja ja õpilane tegutsevad koos. Peab olema julgust, et selles protsessis professionaalsest rollist lahti murda ning endast kõik anda, et noore enesehinnangut hoida ja tugevdada. Õpetaja ülesanne on mitte teadmisi kuulutada, vaid toetada nende omandamist kuulamise, kaasamise ja innustamise kaudu.

Väga olulised on ümbritsevad täiskasvanud. Noor inimene ei saa ega peakski üksi hakkama saama. Alati on vaja kedagi, kes toetab, innustab, kaasa tuleb. Uuringutest on selgunud, et Gutsy Go meetod tõstab noortes esile eelkõige nende eduelamused, kogukonnatunde ja julguse.

„Palju kirjutatakse ka noorte vaimsetest probleemidest, kuid see ei pruugi tähendada, et noortel läheb halvemini kui varem. Pigem võib praegu olla noortel turvalisem öelda, et nad tunnevad end halvasti. Ja see on hea. Just seda noored vajavad: võimalust häbenemata öelda, et tunnen end halvasti, vajan tuge. Iga noor vajab sotsiaalset keskkonda, kus ta tunneb, et saab olla tema ise, ja mille osana ta end tunneb. Tunne, et sa kuhugi kuulud, tähendab, et kedagi huvitab ka see, mis sulle kuulub.“ 5 (Hanna Ahrnberg)

Gutsy Go on noortele mõeldud tegevusmeetod, mille eesmärk on kujundada ümber seda, kuidas inimesed mõtlevad rahust ja nende võimest ühiskonnale mõju avaldada. Programm võtab samaealiste noorte rühmalt (14-aastastelt õpilastelt) üheks nädalaks ära tavapärase ajakava. Õpilased jagatakse gruppidesse ja nad kasutavad seda nädalat kvalifitseeritud juhendajate abiga oma ideede ellu viimiseks, et oma sotsiaalset keskkonda parandada. Ideed võivad olla seotud koolis olevate suhete, konfliktide lahendamise või näiteks vanemate inimeste üksinduse leevendamisega. Eesmärk on pakkuda noortele alternatiivi tavapärasele koolirutiinile, õpetada neile teiste mõistmist ja aidata neil ennast uues valguses näha. Linnadega koostöös sündinud sekkumismeetodi tulemusena koolitatakse noori ja õpetajaid/noorsootöötajaid, et lahendada oma piirkonna muresid ja neid mõjusalt väljendada. Kasutatava meediavormi (lühikesed dokumentaalvideod) kaudu jõuavad noorte lood sadade teiste noorte ja sidusrühmadeni ning muudavad tervete piirkondade narratiive.

Oma ülesehituselt koosneb meetod kolmes osast: JULGED IDEED (noored jälgivad väikestes rühmades oma kogukonna probleeme ja töötavad neile välja lahendusi), IDEEDE KOHENE RAKENDAMINE (noored leiavad kohalikud kontaktid, rakendavad kohe oma julged lahendused ja filmivad neid), MEEDIAKAJASTUS (videod avaldatakse linna esilinastusel, sotsiaalmeedias ja meedias inspiratsiooniallikana kogu riigis).

Gutsy Go on koolitanud välja üle kolmesaja õpetaja Soomes ja üle kümne õpetaja/noorsootöötaja Tallinnas. Õpetajad on leidnud, et nad said kasulikku teavet oma igapäevatöö tegemiseks ja uusi teadmisi, kuidas noori kaasata, et see koolitus muutis neid professionaalsemaks, et nad hakkasid nägema õpilastes nende tugevusi, et Gutsy Go loob tugevama usaldussuhte noorte ja täiskasvanute vahel.

Gutsy Go Tallinn toimus 13.–17. septembril ja pakkus rohkem kui sajale eesti- ja venekeelsele Tallinna noorele võimalust vahetult tegutseda oma kogukonna paremaks muutmise nimel. Tegevusprogrammi olid kaasatud Kalamaja põhikooli ja Ehte humanitaargümnaasiumi 7.–8. klassi õpilased, kellel tuli leida lahendus mõnele kohalikku kogukonda puudutavale probleemile. Teemad, millest noored dokumentaalfilmide kaudu rääkisid, olid üksildased eakad, alkohol, kiusamine, turvakodus elavad lapsed, naabrite omavahelised suhted jpm.

TEE RAHU NÄHTAVAKS

Noored ja noortega tegelevad inimesed, kes on omandanud uusi kogemusi, kuidas kogukonnas usaldust, entusiasmi, ühtekuuluvust ja tegutsemist luua, ületavad oma tegevusega geograafilisi piire. Selline uue aja tegutsemisaktiivsus määratleb uuesti rahu. Rahu pole mitte passiivne seisund, vaid aktiivne tegutsemine. Noored on kõige potentsiaalsem rühm, kes suudab sellise tegutsemise suurelt nähtavaks teha. Rahu loomine tähendab arusaamist, et inimeste vahel on positiivne üksteise mõjutamise dünaamika. Tekib mõistmine, kuidas mitmekesisus teenib ühtseid huve, kuidas erinevate inimeste potentsiaal tõuseb esiplaanile, kuidas viiakse tegusid kiiresti ellu ja peegeldatakse nende mõju, kuidas tekib mõistmine, et igaüks meist on võrdväärne maakera elanik, kellel on õigus elada ükskõik kus, kui seda osatakse teha ümbritseva suhtes vastutustundlikult. Sünnib uus põlvkond, kes ainult ei räägi rahust, vaid ka tegutseb selle nimel.

Kõikidele maailma probleemidele on lahendus – nii ökoloogilistele, majanduslikele kui ka turvalisuse ja vaesusega seotud küsimustele. Lahenduse keskmeks ei ole raha ja teadmised, vaid lõputud võimalused. Maailm ei parane sellega, et noored saavad vabad käed, tegemaks ükskõik mida. Noored loovad uuenduslikud rahuloovad lahendused täiskasvanute toel, kes mitte ei räägi, kuidas ja miks teha, ega hoiata kõige eest, mis võib valesti minna, vaid inspireerivad ning pakuvad oma abikätt, kontakte ja aega.

Vaata lisaks:
GUTSY GO veebileht: www.gutsygo.fi
GUTSY GO TALLINN 2021: www.tallinn.ee/gutsygo

  1. https://mihus.mitteformaalne.ee/noored-usaldavad-demokraatlikke-institutsioone-koige-vahem/
  2. Tiina Saar „Tee unistuste töökohani“ (2009)
  3. https://mihus.mitteformaalne.ee/noored-usaldavad-demokraatlikke-institutsioone-koige-vahem/
  4. https://gutsygo.fi/en/method/
  5. https://techscience.com/IJMHP/v23n3/43944

Sisukord

Kaanepildi autor on Eesti noor kunstnik Margaret Pütsepp.

Print Friendly, PDF & Email

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga