Kuidas panna aju tormama?
„Ajutorm: teismelise aju jõud ja siht“ on raamat, mis viib avastama aju kõige murrangulisemat arenguperioodi ehk teismelise ajus toimuvaid muutuseid ning nende muutuste ilminguid. Miks käituvad teismelised just nii, nagu nad käituvad? Kuidas saame noorsootöötajate ja täiskasvanutena teismelisi hoopis paremini mõista ja toetada? Mida saame...
Teadushuvihariduse innovatsioon läbi noorsootöö prisma
Innovaatiline/innovatiivne inimene on uuendustega seotud, uuendust taotlev või toetav ning innovatsioon tähendab mingi teadusliku või tehnilise avastuse, leiutise või muu saavutuse uuenduslikku rakendamist. Ehk kui usume ja soovime, et ühiskonda arendavad ja viivad edasi uuendusmeelsed noored, siis oleme noorte õlgadele pannud päris suure koorma:...
Kolmanda Euroopa noorsootöö konvendi lõppdeklaratsioon – Teeviidad tulevikku, kokkuvõte
7.–10. detsembril 2020 toimus kolmandat korda Euroopa noorsootöö konvent. Kohtumise, millest võttis virtuaalselt osa ligikaudu tuhat noorsootöö kogukonda kuuluvat inimest ligi 50 riigist, lõpetas ühiselt koostatud deklaratsioon. Konvendi eesmärk oli panustada strateegilise raamistiku elluviimisse, mis toetab ja tugevdab Euroopa noortepoliitikat...
7+ noorte sisend on oluline
Sisendi kogumine on justkui vundamendi ladumine. Et ehitis püsiks pikalt ja saaks tugev, peab olema vundament kvaliteetne ja terviklik. Et noored saaksid olla kaasatud kvaliteetsesse ja terviklikku noorsootöösse, peab noorsootöö sisu neid kõnetama, olema nende nägu ja nende tegu. Küsisin Noorteühing Eesti 4H noorsootöötajatelt Helen Siskalt...
Noortelt õppides kasvab usk iseendasse
Mitteformaalne õpe on lahutamatu osa noorsootööst ning suvel Pärnus avatud noorte innovatsioonikeskus HUUB on seda tänuväärset õppevormi rakendanud, nagu keskuse nimigi ütleb, innovaatilisel moel. Kui küsida kaasasutajalt Johanna Alliksaarelt, mis kohaga on tegu, vastab neiu särasilmselt: „HUUB on koht, kus noored saavad olla nemad ise....
Kas noored on noorsootöötaja peegel?
Kas noored on noorsootöötaja peegel? Ja kui sinna peeglisse vaatame, siis mida sealt näeme? Noorte osakaal Eestis on senise ajaloo madalaim. Noorte arv on viimase kümne aastaga vähenenud 17%. Käesolev kriis toob lisaks väljakutsetele noorte tervises, taas kord valusalt esile noorte kasvava tööpuuduse ja suuremad tõrjutusriskid. Samas on noorte...
Põlvkondadevaheline suhtlus – väärtuslik hetk mõlemale
Põlvkondadevahelisel suhtlusel – kõikides vormides – on alati meie arenevas ühiskonnas oluline roll olnud. Enamasti nähakse põlvkondadevahelise suhtlusena vanavanemate külastamist, kuid selles peitub palju enamat, kui lihtsalt külastused. Kuna paljudel eakatel kujuneb aastate jooksul suhtlusvaegus, siis on äärmiselt oluline, et nendega pidevalt...
Noored muudavad maailma, päriselt
Noored on tugevad. Ja julged. Kindlasti mitte allaandjad. Isegi, kui nad jäävad millegagi hätta, siis leiavad nad lahenduse. Just sellist järjepidevust saame kõik noortelt õppida. Teeme väikese mõtteharjutuse. Kujutle, et oled Eestis sündinud, aga sa ei räägi oma vanematega eesti, vaid vene keeles. Nii lasteaias kui koolis räägid...
Ma kuulun sinna, kus mind väärtustatakse
6.–19. novembrini toimus kampaania „Siin hoolime“, milles noored tõid esile ja tunnustasid kohti, kus nad end hästi ja turvaliselt tunnevad. Kampaanialehel olevale veebiküsitlusele vastas 365 noort üle Eesti. Ülekaalukalt tõid noored spetsiifiliste kohtade asemel välja hoopis inimkontaktide hulka ja kvaliteeti. Kust see mõte alguse sai?...
Noortest ja vaimse tervise edendamisest tänases kriisis
Noortevaldkonna töötajatele õpetavad noored iga päev midagi uut. Kui palju me sellest teadvustame? Olen ise noorte heaks tegutsenud nüüdseks seitse aastat, sellest kaks aastat töötanud noortekeskuses, olles noortega igapäevases kontaktis. Arvasin varem, et olen end ette valmistanud igaks olukorraks. Kriisisituatsioone olin teoorias kompinud ja...
Viirusest laastatud: Noorsootöö pandeemia ajal
Maailmas on enneolematu aeg: koroonapandeemia oli inimestele, valitsustele ja ühiskondadele esialgu üllatus ning noorsootöö pole olnud mingi erand. Nüüd teame muidugi kõik, et oleksime pidanud kuulama neid, kes hoiatasid, et nii võib juhtuda. Meie oleme RAY, Euroopa noorteprogrammide teaduspõhise analüüsi võrgustik, kuid fraas „Nüüd me teame...
Kahepoolne tarkus – mõtteid küberturvalisusest
Küberturvalisus on praegusel nutiajastul omandamas kriitilisemat tähtsust kui kunagi varem. Noored puutuvad igapäevaselt kokku erinevate sotsiaalmeediakanalite ja voogedastusega ning ka koolitöid tehakse aina rohkem internetis nii üldisemalt kui ka maailmas tekkinud koroonakriisi tõttu. Küberturvalisus on valdkond, millest peaksid kõik inimesed...
Sissejuhatus: Kas igast kriisist tasub välja tormata?
Käesolev MIHUSe septembrinumber on pühendatud noorsootööle Covid-19 kriisis. Kui maikuus vaatasime keskkonnakriisist otsa Covid-19 pandeemiale ja tõdesime, et viimane võib olla osa esimese laiaulatuslikust haardest, siis nüüd pöörame pilgud tagasi kevadesse ja uurime, millised võiksid olla selle kriisi õppetunnid noorsootöös. Oli ju kriis üks...
Koroonakriisi keerises: kiiresti muutuvas ja kaootilises keskkonnas tuli mõtestatud noorsootöö nimel ühiselt pingutada
Eestit järsult tabanud koroonakriis ja sellega kaasnenud eriolukord pani proovile kõigi noortevaldkonnas tegutsejate koostöövõime, luues samas võimalusi põnevateks avastusteks ja õppetundideks. „Millel oli enne väga suur väärtus – aga millest ei saanud enne aru, kui tekkis see olukord –, oli seesama Eesti ANKi liikmete võrgustik ja selle...
Inimeseks olemise olulised küsimused, sh kriisiajal
„Neil on ilmselgelt midagi plaanis,“ leidis T. „Kuid inimesi tuleb uskuda isegi siis, kui nad peaaegu päris kindlasti valetavad. Ma pean andma neile võimaluse…“ (Viktor Pelevin „T“) Usaldamine on iga edasiviiva suhte alus. Selle eelduseks omakorda on, et usuksime iga inimese vääramatusse väärtusesse ja võrdsusesse inimlikul tasemel. Selge see, et...