fbpx

Andu Rämmer

Kuna Eesti on osalenud rahvusvahelistes Euroopa väärtusuuringute küsitlustes, mis uurivad elanikkonna väärtuseelistusi, alates nõukogude aja lõppu jäänud 1990. aastast, siis on võimalik võrrelda 18- kuni 26-aastaste noorte väärtushinnangute muutumist ajas ning kõrvutada neid teiste maade eakaaslaste omadega. Kuna need on esinduslikud küsitlusuuringud, siis saab neis osalenute hinnanguid üldistada kõigile Eesti noortele.

Ligikaudu kolme aastakümne jooksul läbiviidud küsitlustes uuritud väärtushinnangute analüüs võimaldab võrrelda muutusi erinevate põlvkondade noorte väärtushinnangutes. Iga põlvkonna kujunemist on mõjutanud nende noorusajal ühiskonnas toimunu (Hofstede, Hofstede, Minkov 2010) ehk siis on nad ühiselt kogenud täiskasvanuks sirgumise ajal teatud sotsiaalseid ja ajaloolisi sündmusi (Mannheim 1923).

Kuna pärast nõukogude aja lõppu on noored Eestis sotsialiseerunud oma lääne eakaaslastega üha sarnasemates oludes, on põlvkondade liigitamiseks sobilik Lancasteri ja Stillmani (2002) välja toodud põlvkondade liigitus. Kuigi 1990. aasta noored on üles kasvanud nõukogude ühiskonnas, võib neid analoogselt lääne eakaaslastega ka MTV põlvkonnaks nimetada, sest muusikavideote võidukäik jõudis ka nendeni. 2008. aasta noored seevastu on astunud täiskasvanuellu juba peale laulvat revolutsiooni, nende jaoks on tarbekaupade küllus enesestmõistetav ning popkultuur moodustab olulise osa nende igapäevaelust (Helend-Aaviku 2016). Tänaste noorte seas annavad tooni juba koos internetiga üles kasvanud Z-põlvkonda kuuluvad noored, kelle elus on nutiseadmed enesestmõistetavad.

Mis on noortele oluline?

 

Joonis 1. Muutused sõpru, vaba aega, tööd ja poliitikat oma elus tähtsateks või väga tähtsateks hindavate Eesti noorte arvukuses aastatel 1990, 2008 ja 2018, %.

Joonisel 1 on kujutatud muutused sõprade, vaba aja, töö ja poliitika väärtustamises. Näeme, et igal kümnendil on kõige rohkem selliseid noori, kes on hinnanud oma elus tähtsateks ja väga tähtsateks sõpru ja tuttavaid, seejärel vaba aega ning tööd. Kõige madalamalt hinnatud poliitika tähtsus oli noorte jaoks kõrgeim laulva revolutsiooni aega jääval 1990. aastal, mil puhusid vabaduse tuuled ja Eesti oli jätmas seljataha vintsutuste rohkeid nõukogude-aastaid. Pärast iseseisvuse taastamist langes pikaks ajaks poliitikahuvi kogu ühiskonnas ning esiplaanile tõusid majanduslikud mured ja rahateenimine. Kuigi poliitikahuvi on tänaseks kogu taas ühiskonnas tõusnud, peab seda oma elus tähtsaks vaid iga viies tänane Eesti noor. Ka rahvusvahelisest noorte sotsiaalse ja poliitilise aktiivsuse uuringust „Catch-EyoU“ selgus (Rämmer 2018c), et Eesti stabiilsetes oludes ellu astuvatest noortest palju suuremat huvi nii ühiskonnas kui oma koduriigis toimuva vastu tundsid hoopis majanduslikku kitsikusse sattunud Kreeka ja Brexiti poole tüüriva Suurbritannia noored. Pole üllatav, et pärast nõukogude aega on töö tähtsus noorte elus suurenenud. Kui 1990. aastal püüdis veel riik kõigile töökohta tagada, siis 2008. aasta majanduskriisi eelsel ajal oli saanud sellest oluline elatusvahend. 2018. aastaks suurenenud töö tähtsustamist selgitavad ka varasemad uuringud (Unt 2014), mille kohaselt on kriisijärgsel ajal noortel juba ilma varasema töökogemuseta üha raskem töökohta leida. Kui 1990. aastal olid kaasaegsed vaba aja veetmise võimalused suhteliselt piiratud, siis pärast turumajandusele üleminekut on töövälisel ajal kättesaadavate meelelahutuste valik mitte ainult laienenud, vaid ka nende köitvus on kasvanud. Ka sõprade ja tuttavate tähtsust hindasid noored 2008. aastal nõukogude ajast märksa olulisemateks ning väärtustasid hiljem neid veelgi kõrgemalt. See pole üllatav, sest ühelt poolt jagavad noored eakaaslastega samu huvisid ja eesmärke ning teisalt on mõttekaaslaste tähtsus järjest keerulisemaid väljakutseid esitavas ja riskidega toimetulekut eeldavas ühiskonnas tõusnud. Tänased noored on astunud ellu ka sotsiaalmeedia ajastul, kus saab ise endale meeldivat suhtlusringkonda märksa lihtsamini kujundada.

Eesti noorte tööväärtused naabermaade võrdluses

Suur osa väärtuste uuringutest on pühendatud väärtuste seosele tööga. Tõsiasja, et töö tähtsuse uurimisele on pühendatud suhteliselt rohkem tähelepanu kui ülejäänud eluvaldkondadele, nagu perekond, vaba aeg, sõpruskond ja religioon, võib selgitada põhirolliga, mida töö mängib inimeste elus mitte ainult sissetulekute esmase allika, vaid ka sotsiaalses elus osalemismustrite kujundajana, mõjutades sotsiaalset staatust, tarbimisharjumusi, tervist ja pereelu (Roe, Ester 1999).

Tööväärtustena käsitletakse nii töö eest saadavate hüvede tähtsustamist kui ka mitmesuguseid töö kaudu arenevaid enesearendamise võimalusi. Instrumentaalsed ehk vahendväärtused osundavad õppimise või töö kaudu saavutatavatele eesmärkidele (kõrged sissetulekud, kindel töökoht, karjääritegemise võimalused, sobiv tööaeg, ohtralt puhkepäevi). Ekspressiivsed ehk eneseväljenduslikud väärtused tulenevad tööülesannete ja sisuga kaasnevatest arenguvõimalustest (töö huvitavus, loovus ja vastutusrikkus, saavutamis-, enesetäiendamis- ja initsiatiivi realiseerimisvõimalused).

Kümne aasta eest MIHUSes avaldatud 2007. aasta koolilõpetajate haridusväärtuste analüüsist selgus, et kuigi noorte seas andsid tooni materiaalsed ja positsiooniga seotud väärtused, hinnati kõrgelt ka noorsootöös olulist eneseväljenduslikkust (Rämmer 2009). Jooniselt 2 näeme, et ligikaudu üheksa tänapäeva Eesti noort kümnest peab töökoha juures kõige olulisemaks seal teenitavat palka. Ka Venemaa noored hindavad materiaalseid väärtusi kõrgelt. Samas hindavad nende Soome eakaaslased sissetulekutest (81%) kõrgemalt hoopis töö kaudu avanevaid saavutusvõimalusi (87%). Ka Eestis peab kaheksa noort kümnest ihaldusväärseks tööd, kus on võimalik midagi saavutada. Seevastu vaid 62% Venemaa noortest peab töö juures oluliseks saavutusvõimalusi. Võimalikult paindlikku tööaega tähtsustab kaheksa kümnest Eesti ja Soome noorest. Märksa vähem ihaldusväärne on see näitaja Venemaal, kus seda pidas oluliseks veidi üle poole vastajatest. Võimalust realiseerida oma initsiatiivi peab nii Eestis kui ka Soomes oluliseks üle poole noortest, kuid Venemaal on see märksa vähem oluliseks eneseväljenduse aspektiks. Töö vastutusrikkus on oluline poolte Soome noorte jaoks, kuid Eestis ja Venemaal tähtsustas seda vaid iga kolmas vastaja. Eesti noortest pidas tööl vabade päevade saamise võimalust oluliseks vaid neljandik, kuid nii Soomes kui ka Venemaal oli see tähtis iga kolmanda vastaja jaoks.

 

Joonis 2. Eesti, Soome ja Venemaa noorte tööväärtused 2017−2018, %.

Töö eneseväljenduslikke aspekte väärtustatakse varasemast kõrgemalt

Euroopa Väärtusuuringu küsitluste tulemused kinnitavad ka teistes noorsoouuringutes (Rämmer 2018b) ilmnenud muutusi Eesti noorte tööväärtustes, mille tulemusena on töös avalduvaid eneseväljendusvõimalusi hakatud varasemast kõrgemalt väärtustama. Kui 1990. aastal väärtustas töö vastutusrikkust vaid 15% vastajatest, siis juba 2008. aastal jagas seda seisukohta ligikaudu kolmandik noortest. Sarnane muutus leidis aset ka initsiatiivi realiseerimisvõimaluste tähtsustamises – kui 1990. aastal pidas seda oluliseks kolm vastajat kümnest, siis 2008. aastal väärtustas seda üle poole vastajatest. Kõige suurem tõus leidis aset tööl avanevate saavutusvõimaluste tähtsustamises. Kuigi juba 1990. aastal pidasid saavutusvõimalusi vähem või rohkem tähtsaks ligi pooled vastajatest, väärtustas 2008. aastal seda juba seitse ja 2018. aastal kaheksa vastajat kümnest. Vaatamata sellele, et tänased Eesti noored väärtustavad võrdväärselt Soome noortega tööd, kus avanevad initsiatiivi realiseerimisvõimalused, on taolised töö eneseväljenduslikud aspektid nagu saavutusvõimalused ja eriti vastutusrikkus nende jaoks vähem ihaldusväärsed. Nii Eestis kui ka teistes endistes Ida-Euroopa sotsialismimaades on alates 1990. aastast hinnatud kõrgeimalt töö eest saadavat töötasu (Rämmer 2017). Selgeks märgiks materiaalsete väärtuste tähtsusest on nende oluline koht Eesti (ja ka Venemaa) noorte väärtusteadvuses. Kuna Eesti noorte jaoks on eneseväljenduslikud väärtused Venemaa noortest olulisemad aga Soome noortest vähem tähtsad, siis saab öelda, et Eesti noorte positsioon materiaalsete ja eneseväljenduslike väärtuste teljel asub Soome ja Venemaa eakaaslaste vahel. Samas ei saa väärtuste kujunemist selgitada pelgalt majanduslike teguritega, tähtsat rolli mängib ka kultuuripärand, näiteks on Eesti noorte väärtusi kujundanud nii Kesk-, Põhja- kui ka Ida-Euroopa kultuuriruumide mõjud (Rämmer 2019a).

Tänane Eesti noor on varasemast sallivam

Individuaalset vabadust tähtsustavate eneseväljenduslike väärtuste keskmes on arusaam, et enamikku inimesi võib usaldada. Kuigi Eesti noorte seas on taoline üldistatud usaldus peale 1990. aastat järjekindlalt tõusnud (Rämmer 2017), pidas 2018. aastal vaid iga neljas Eesti noor kaaskodanikke usaldusväärseteks. Samas ei saa öelda, et meie noored oleksid kuidagi umbusklikumaks muutunud, sest viimastel kümnenditel on suurenenud usaldus erinevate institutsioonide (nt riigiasutused, politsei, õigussüsteem) vastu. Kuigi usaldus ajakirjanduse vastu on aja jooksul tublisti vähenenud, ei tähenda see alternatiivse meedia võidukäiku. Uuringud näitavad, et alternatiivmeediat kalduvad usaldusväärseks pidama eelkõige teiste inimeste usaldusväärsuses kahtlevad noored (Rämmer 2018a). Aja jooksul on noorte seas suurenenud ka sallivus vähemuste (nagu sisserändajad ja võõrtöölised, islamiusulised, teisest rassist inimesed) suhtes. Kõige tolerantsemaks on muutunud hoiakud homoseksuaalse orientatsiooniga inimeste suhtes – kui 1990. aastal ei tahtnud nende naabruses elada kaks kolmandikku tollastest noortest, siis 2008. aastal jagas selliseid hoiakuid veidi alla poole noortest ning 2018. aastal suhtus homoseksuaalse orientatsiooniga inimestesse tõrjuvalt vaid 18% noortest. Palju vastumeelsemad on homoseksuaalse orientatsiooniga inimesed peaaegu kahe kolmandiku Venemaa noorte, kuid ainult 7% Soome noorte jaoks. Näeme, et ka need hinnangud paigutavad meie noorte väärtused Soome ja Venemaa eakaaslaste vahele.

Mis kujundab meie noorte väärtusi?

Kuna eri põlvkondade väärtusi on kujundanud nende nooruses aset leidnud sündmused, siis on ka erineval ajal sirgunud noorte väärtused mõnevõrra erinevad. Seetõttu on tarbetu eeldada, et noored võtavad vanemate eluteel kasulikeks suunanäitajateks osutunud kogemused kriitikavabalt üle. Kuna noorte väärtuste ja arusaamade tundmine annab aimu sellest, mis suunas võiksid kogu ühiskonda haaravad muutused väärtushinnangutes edaspidi liikuda, siis on ka just noorte väärtusi põhjalikult uuritud.

Eestlaste väärtussüsteemi kujundavad tugevasti taolised minevikukogemused nagu kuulumine protestantlikku kultuuriruumi ja hilisem kommunistliku ülemvõimu all elamise kogemus (Rämmer 2019b). Venekeelsete noorte väärtushinnanguid on tugevasti kujundanud ortodoksne õigeusklik kultuuriruum. Eneseväljenduslike väärtuste tähtsuse edasiseks tõusuks on vaja pikaajalist inimeste heaolu edendavat ja turvatunnet suurendavat majanduskasvu, millest saab osa arvestatav osa ühiskonnast. Täiskasvanuikka astuvate noortepõlvkondade väärtusteadvust vormivad tugevasti ka ühiskonnas domineerivad väärtused, ehk noorte kujunemist mõjutavad ühiskondlike olude kõrval ka nende vanemad, õpetajad, sõbrad ja noorsootöötajad.

 

Kasutatud allikad

Helend-Aaviku, K. (2016). Kuidas elad, vaba ja vastuoluline Y-põlvkond? Õhtuleht, 27. veebruar, 12–13.
Hofstede, G.; Hofstede, G. J.; Minkov, M. (2010). Cultures and organizations: software of the mind: intercultural cooperation and its importance for survival. New York: McGraw-Hill.
Lancaster, L. C., Stillman, D. (2002). When generations collide: Who they are. Why they clash. How to solve the generational puzzle at work. New York: Collins Business.
Mannheim, K. (1923). The Problem of Generations. Kogumikus: P. Kecskemet (toim). Essays on the Sociology of Knowledge, 276–320.  London: Routledge and Kegan Paul.
Roe, R. A., Ester, P. (1999). Values and work: empirical findings and theoretical perspective. Applied Psychology: an International Review, 48, (1), 1–21.
Rämmer, A. (2019a). Väärtustes peegelduvad ühiskonna kogemused. Sirp, 05. juuli, 24−25.
Rämmer, A. (2019b). Väärtustest ja neid kujundavatest teguritest. Akadeemia, 8, 1347–1381.
Rämmer, A. (2018a). Alternatiivmeediat usaldavad rohkem need, kes on ühiskonnaelust võõrdunud. Novaator/ERR.
Rämmer, A. (2018b). Eestlaste väärtustes peegelduvad ajaloolised muutused. Postimees: Arvamus ja Kultuur, 23. veebruar, 4−5.
Rämmer, A. (2018c). Uuring: ärevad ajad muudavad noored ühiskondlikult aktiivseks. Novaator/ERR.
Rämmer, A. (2017). Sotsiaalse tunnetuse muutused Eesti siirdeühiskonna kontekstis. Tartu Ülikool: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Rämmer, A. (2009). Koolilõpetajad väärtustavad enim hea hariduse omandamist. Mihus, 3, 28−32.
Rämmer, A. (2008). Teel tagasi Läände: eestlaste hoiakud ja väärtused post-sovjetlikul ajastul. Rämmer, A. (toim). Vaateid teelahkmelt. Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika aktuaalseid probleeme Eestis. Tartu: TÜ Kirjastus, 32–64.
Unt, M. (2014). Noorte tööturule lülitumist mõjutavad protsessid Eestis. Unt, M., Täht, K. (toim-d). Tööturu väljakutsed kõrgharidusele, 18–30.

 

Kommentaar

Kelly Grossthal, Inimõiguste Keskus, võrdse kohtlemise valdkonna ekspert

Noored väärtustavad tööandjapoolset võrdset ja ausat kohtlemist

Tartu Ülikooli ja Warwicki Ülikooli isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia professor Anu Realo on väärtusuuringute põhjal tõdenud, et Eesti asukoht väärtuste maakaardil pole viimase kahe aastakümne jooksul oluliselt muutunud. Eesti paigutub nende riikide sekka, kus enim hinnatakse ellujäämisega seonduvaid väärtusi ehk siis olulised on materialistlikud ja füüsilise turvatundega seotud väärtused. Samas on professor Realo tõdenud, et aasta-aastalt on siiski tõusnud Eesti elanike üldine usaldus teiste inimeste vastu, õnnetunne ja eluga rahulolu ning mõningal määral ka tolerantsus vähemusrühmade suhtes, seega võib täheldada tagasihoidlikku tendentsi eneseväljenduslike väärtuste oluliseks pidamise suunas. Ka Andu Rämmeri analüüsist selgub, et oleme paljuski lääne ja ida vahel.

Kuidas on aga lood meie noortega?

Erinevate põlvkondade väärtusi ja hoiakuid analüüsides on inimesed ilmselt sajandeid tõdenud, et just nende nooruses oli muru rohelus see kõige õigem. Tegelikult elame erakordselt huvitaval ajal, kus just nooremad põlvkonnad tuletavad oma kliimaprotestidega ühiskonnale meelde, et ületarbimine viib meid kiirelt olukorda, kus rohelist muru ehk enam polegi. Koolinoorte sõnavõtud ja meeleavaldused on keskkonnateemadel avanud ühiskonna silmi ja loodetavasti jõuab järg ka poliitikute silmadeni.

Samas on just kliimasoojenemise kontekstis vanemate põlvkondade komme noori lumehelbekesteks kutsuda omamoodi satiirihõnguline. Kui vaadata, mida nooremad põlvkonnad tööturul tegelikult teevad ja väärtustavad, avaneb meile klikimeedia hõigatustega võrreldes äärmiselt tegus ja sisukas pilt. Tööandja brändingu agentuur Instar on juba aastaid viinud läbi noorte tööootuste ja tööandja maine uuringut. Nende eelmisel, 2018. aastal avaldatud uuringust saame teada, et tööd on teinud 96% (sh erialane ja mitteerialane töö, vabatahtlik töö, töö välismaal jne) ja õpingute kõrvalt töötab 62% küsitletud noortest. 2010. aastal töötas õpingute kõrvalt muideks vaid 41% uuringus osalenud noortest.

Seega on noored tööturul aktiivsed, kuid tõepoolest on omajagu muutunud see, mida noored töö ja tööandja juures hindavad. Nii on Instari uuringu kohaselt tudengite hinnangul kõige olulisem töökohavalikut mõjutav tegur ettevõttepoolne töötajate võrdne ja aus kohtlemine. 83% tudengitest pidas seda tegurit 45 teise teguri seast kõige olulisemaks. 2010. aastal oli olulisim valikukriteerium huvitav ja arendav töösisu ning võrdne kohtlemine oli tollal alles neljandal kohal. Seega on tänane noor eneseteadlik, ta väärtustab nii ennast kui keskkonda, kus tal tuleb töötada ja elada. Ütleks lausa, et tänastel munadel on kanadele paljugi õpetada ja õnneks me Eesti noorsootöös seda üha rohkem kaasates ja kuulates ka teeme.

 

Lisainfo

 

Kaanepildi autor on noor kunstnik Kadi Sink

Print Friendly, PDF & Email