Arutelud aitavad luua diskursust ja uut sisu. Prioriseeritud aruteludest peaksime leidma viisid, kuidas eesmärke sõnastada. Eesmärgid aitavad meil luua fookuse, kuhu peaksime liikuma. Seda sama teevad ka noored. Noorte eesmärgid on sõnastatud lähtuvalt Eesti uuringutulemustest, mis toetavad lähtematerjaliga Euroopa Liidu koostööraamistiku loomist noortevaldkonnas aastateks 2019−2027.
Eesseisvate kiirete arengutega peab noorsootöö juba täna arvestama. Et mitte jääda jalgu uutele tehnoloogilistele ja ühiskondlikele väljakutsetele, tuleb nendeks muutusteks varakult valmis olla. Ent täna on meie peatähelepanu Z-generatsiooni noortel ja sellel, et ümbritsev keskkond toetaks noorte arengut maksimaalselt. Nii riigi kui ka omavalitsuste tasandil peab otsustamine käima kiirelt ja paindlikult – noori puudutavad seaduste sätted, määrused, korrad ja meetmed ei pea olema pikkadeks aastateks kivisse raiutud, vaid käima ühte jalga ühiskonnas toimuvate protsesside ja eriti digivallas toimuva tormilise arenguga.
Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi eestvedamisel alustas riik pikaajalise plaani koostamist, mille nimeks on strateegia „Eesti 2035”. Strateegia koostamise protsessis sõnastatakse Eesti peamised arenguvajadused ning lõpuks pakutakse välja tegevused, millele riigi ja ühiskonnana peame keskenduma selleks, et 2035. aastal elaksime sellist elu, nagu ise soovime. Just noored on valitud üheks aktiivsemaks ja olulisemaks partneriks strateegia „Eesti 2035” koostamisel.
Milliseks kujuneb riigi tulevik – see on ühiskondlik protsess, mille esimeseks alustalaks on visioon tulevikust, nägemus, kuhu tahetakse ühtse riigina jõuda. Tulevikuvisiooni loomisse on demokraatlikes riikides kaasatud erinevad osapooled: poliitikud, spetsialistid, tavakodanikud. Hea ja viljakandva visiooni saab luua vaid kaasamise toel. Kaasamine tähendabki ühiskondlikku arutlemist ühiselu korralduse üle ning viimastel kümnenditel on see saanud sisse…
Selle kohta, kuidas panustab noorsootöö noorte ja laiemalt ühiskonna arengusse, on Euroopas hulganisti erinevaid seisukohti. Minu meelest iseloomustavad noorsootöö rolli ja mõju tänases Euroopas kõige laiemalt eeskätt järgmised tahud: noorsootöö on ühiskonnas demokraatia ning moraalsete ja sotsiaalsete väärtuste hoidmise ja arendamise kasvulava, mis suurendab ühiskonna lõimitust ning hoolivust ümbritseva elukeskkonna suhtes; noorsootöö aitab noorel ühiskondlikku…
On 26. november 2018 ja minu ees arvutiekraanil on tühi leht, millest peab nüüd hulga klaviatuuriklõpsude tulemusena sündima ajakirja MIHUS järjekordne sissejuhatav kolumn. Leht on tühi, aga minu peas on virvarr väga erinevatest teemakildudest, mis kõik käesoleva ajakirjanumbri fookusega seoses esile tahavad karata. Justkui oleksid need üksmeelselt nõuks võtnud maksku mis maksab neile leheveergudele pääseda!…