Foto: Shaté

Tantsides unistusteni ja kaugemale veel …

Shaté Tantsukool alustas septembris 22. hooaega.

Sügis on lisaks tundide juhendamisele pungil õppekava täiendamist, aastaplaanide tabelite täitmist, võistlusplaanide koostamist, ühist eesmärgistamist, fookusväärtusele keskendumist jne jne.

Tundub nagu tõsine värk…

Meie koolis tantsib 700 tantsijat, peamiselt vanuses 3–25, meeskond koosneb 17 tantsuõpetajast ning oleme Tartus Emajõe kaldale sisustanud 3000-ruutmeetrise tantsumeka: viis stuudiot, õhuakrobaatika halli, ilutoa, õmblejate ja füsioterapeudi ruumid, kostüümi- ning rekvisiidilaod. Ees ootab veel blackbox-teatri ja loovuskeskuse ehitus esimesele korrusele.

Tundub nagu suur värk…

Tegelikult on kõik aga palju lihtsam ja kodusem kui võib tunduda. „Aga mingi valem peab seal ju olema?” „Kuidas te seda teete?” „Krõõt, kuidas Sa kõike jõuad?“ „Mis teie saladus on?”

Mäletate, Kung Fu Panda multifilmis oli saladus see, et salajast koostisosa ei olegi. Kogu võlujõud peitub Sinus endas. Nii on tegelikult ka meiega.

Aga et ikkagi hoida põnevust, siis oleme selle saladuse mõttega natuke mänginud. Viimastel maailmameistrivõistlustel seisis meie särkidel kiri: „Shhh… We know the secret. Shaté Dance School.”

Toimib see, millesse Sa usud ja mida järgid. See seaduspära kehtib sama hästi nii dieedi kui ka juhtimisteooriate kohta. Jagan siinkohal mõningaid põhimõtteid, millesse mina usun ning mis on mänginud tähtsat rolli ka Shaté eduloos.

Nii et olge lahked: siin on mõned koostisosad meie salajasest valemist.

 

1Ideed enne eelarvet!

Kuidas tegelikult algab üks hooaeg? Kas Excelist ja SWOTist? Meie puhul kindlasti mitte. Hooaeg algab suurelt unistamisest. Me sõidame kogu meeskonnaga metsa. Inspireerume, koolitume, saame lähedasemaks, brainstorm’ime, hingestume. Ja no õhtul tantsime ka.

Mulle meeldib ideid kõigepealt korralikult kasvatada, lasta neil vohada ja metsikult lopsakaks muutuda, enne kui hakata neid reaalsuskääridega kärpima. Nagu iluaias – kui me hakkame taime tagasi lõikama enne, kui ta on jõudnud oma loomulikus suunas piisavalt võrseid ajada, siis võime tõmmata kriipsu peale ka kogu tema võimalikule potentsiaalile ja erilisusele. Nii võib olla hea moodus saada täpselt sellise kujuga ilupõõsaid, mille vorm ja kindel nägemus meil juba olemas on. Kui tahame aga aidata kujundada erinevaid isiksusi, iseseisvaid ja julgeid tegelasi, siis liiga varajane maa peale toomine ei ole hea strateegia.

Ma nimetan seda ideede vabakasvatuseks – kõigepealt jõusta, väeta ja lase vohada ning alles siis võta käärid, et natuke trimmida vastavalt vajadustele ja reaalsetele võimalustele.

 

2Meeskond, meeskond, meeskond

Meeskond on see, mis võib panna maailma kiiremini pöörlema või keti otsas raskuspommina kogu organisatsiooni edasiliikumist takistada. Ükski tund meeskonna häälestamiseks, arenguvestlusteks, ärakuulamiseks või kaasamiseks ei ole raisatud. Kuna huvihariduses on hetkel olukord selline, et palgafondiga ei saa just kiidelda, siis vähemalt saame tekitada töökeskkonna, kus iga liige tunneb end hästi ja hinnatuna.

30–50% tulemislikkusest pidavat sõltuma keskkonnast. Ja see, et töö juures oleks tore olla, ei nõua üldse mingit erilist eelarvet. See nõuab vaid tahet, positiivset maailmavaadet ja soovi olla hea inimene. Toredas seltskonnas tulevad ka paremad mõtted ja igaüks meist saab olla parem versioon iseendast.

Lisaks motiveeritud inimestele on tähtis ka inspireeriv füüsiline keskkond. See on näiteks ka tugev argument kogupäevakooli kampaania vastu – erinevad ümbruskonnad on noore arengule igal juhul kasulikud, arendades iseseisvust ning jõustades noore usku, et ta saab ise valida, kus ja kellega ta tegutseb. Valikute kaudu tekib aga ka vastutus. Mida rohkem me hoiame noori ühes kindlas seltskonnas, ühes kindlas majas, ükskõik, kui mugav see võib lapsevanemale logistiliselt olla, ei ole see noore mitmekülgsele arengule mõeldes mõistlik tegu.

Inspireerivas keskkonnas tunneme end hästi, see tekitab omakorda positiivsed mõtted ning neile järgnevad positiivsed, ettevõtlikud ja edasiviivad teod. Nii lihtne see ongi. Ma olen tugevalt noorte iseseisvuse, ise valimise ja ise vastutamise usku. Kui me räägime sihist koolitada ennastjuhtivaid õppijaid, siis peame laskma neil ka ise otsustada. Vähemalt huvihariduse kontekstis.

 

 3Sõnadel on võluvägi

Kui mõni organisatsiooni juht räägib mulle probleemidest oma meeskonnas ning kasutab sealjuures sõnu nagu „kaader” või „kaadri voolavus” või „töökäed”, siis on tegelikult selge, kus need probleemid tegelikult asuvad. Kui nimetada oma meeskonda, oma organisatsiooni võtmetähtsusega inimesi „kaadriks”, siis pole ka ime, et nad käituvad kui „paras kaader”.

Samamoodi on vahe, kuidas me nimetame asju enda ümber, kuidas me nimetame iseennast ning tegevusi, mida me teeme. Sõnad on justkui magnetid, mis hakkavad tähendusi ja inimesi ligi tõmbama ning kui kasutatav sõna on juhuslik, siis pole ime, kui ka suund, kuhu me välja jõuame, on juhuslik.

 

4„Miks?” on tähtsam kui „Mida?”

Me kõik oleme ju kuulnud seda, et väärtused on tähtsad ning praeguse põlvkonna noortele on väga suureks motivatsiooniallikaks just eksistentsiaalsed teemad. Noored tahavad teada, miks nad midagi teevad. Tegevustel peab olema tähendus ja isiklik side. Teoorias oleme kõik tugevad.

Kuidas aga viia need suured teemad ja visioonid igapäevaellu – see on juba keerulisem trikk. Sest koolitustelaua taga nakatame üksteist hoogsa optimismiga, aga paraku koju minnes tuleb paratamatult reaalsuserong ja tuututab üle visiooniväljade ilma mingi tagasihoidlikkuseta: „Uuu! Tegeleme nüüd sellega, millega on kiire või väga-väga kiire.”

Siiski annab hästi planeerides lisada juba tegevuskavadessegi eesmärgistamist, refleksiooni, väärtuste avamist ning arutelusid suurematel teemadel kui see, mis jalaga tants algas või mis soeng meil esinemisel tuleb. See võtab aega – nii meeskonnas prioriteediks seadmisel kui ka lastel harjumiseks, aga see on võimalik. Ning äärmiselt tänuväärne. Noored, kes saavad aru, MIKS nad midagi teevad, ja õpivad oma kogemusi mõtestama – need ongi noored, kes meie elu edasi viivad.

 

5Peeglid puhtaks

Kogu meeskonna ja muutuste juhtimisel on alati tähtis vaadata ka ise peeglisse. Ausalt ja süvitsi. Kas ma ise olen aus selles osas, miks ma seda tööd teen. Kas mu meetodid on piisavalt mitmekesised, kas ma kaasan päriselt või ainult näiliselt ning kas ma ikka tegelikult kuulan. Selles osas on mind aidanud väga mõnusasti SANA koolitused. Mida rohkemates seltskondades noorte valdkonna teemasid arutada, mida laiem on teooriate ring, mille kaudu asju seletada, seda professionaalsemad suudame oma töös olla.

Sellised olid meie meeskonna viis saladust, mis on aidanud meil koos nii kaugele jõuda. Igal tiimil on see valem kindlasti erinev ning siin ei ole ühtseid reegleid – kui see toimib, siis see ongi õige. Kõige suurem saladus on aga see, et mida avatum ja koostööaltim ollakse, seda kõrgema lennuga saab oma unistuste poole spurtida.

 

Psst! Rääkige neid saladusi edasi ainult neile, kellel noorsootöö tõeliselt südames on 😉

Print Friendly, PDF & Email

Teostus EMOTIVE