Maari Põim
Miks on inimõiguste haridus noorsootöös oluline? See on küsimus sellest, kas inimõiguste kultuur meie ühiskonnas loob end ise või tuleb sellele, nagu kõigele, kaasa aidata.
Projekti „Noored inimõiguste eest” raames eesti keelde tõlgitud ja kunstnik Ulla Saare vahvate illustratsioonidega väljaandes „Inimõiguste haridus ja noorsootöö“ rõhutatakse, et inimõiguste kultuuri kandvad väärtused on lahutamatud noorsootöö eesmärkidest, ent nii noorsootöötajaid kui ka noorsootöö asutusi tuleb veel veenda inimõiguste hariduse olulisuses.
Üks olulisim aspekt, mida siin tähele panna, on, et noorsootöö ei kätke endas juhuslikke väärtusi, vaid noorsootöös esineva mistahes väärtuskonflikti puhul on oluline lähtuda inimõiguste printsiipidest. Mis need siis on, saab juba lähemalt vaadata SIIT.
Et inimõiguste hariduse põhimõtted ja koolitusmeetodid kinnitaksid noorsootöös laiemalt kanda, soovitatakse ühendada eelnimetatu noorsootöötajate formaalse ettevalmistusega ülikoolides.
Selle teksti koostasid Adina Marina Serban, Gülesin Nemutlu Unal ja dr Theo Gavrielides ning publikatsiooni eesmärk on selgitada, mis on inimõiguste haridus ning kuidas ja miks on see noorsootööga seotud.
Trükis on suunatud noortevaldkonna töötajatele ning noorsootöö õppekava õppejõududele ja tudengitele. Väljaanne sisaldab akadeemilist osa ja juhtumiuuringuid eri riikidest ning just nii soovitaksegi luua sild mitteformaalse õppe ja formaalhariduse vahel.
Projekti „Noored inimõiguste eest” rahvusvaheline lõpukonverents toimub 29.−30. oktoobril, osavõtt kutsetega. Projekti kohta saab lähemalt lugeda SIIN ja rahvusvaheliselt kodulehelt inglise keeles SIIN.
Kommentaar
Angela Tikoft, Lüganuse valla liikuv noorsootöötaja
Olles ise veel üheltpoolt noorsootöö sihtrühm, ent teisalt ka noorsootöötaja, julgen öelda, et inimõigused ja nende osas noorte harimine ei peaks olema midagi eraldiseisvat, vaid, nõustudes Maariga, justnimelt osa kogu noorsootöö väärtustest ja eesmärkidest.
Noortevaldkonnas tegutsejatena teame, kuidas noor inimene tihtilugu ise ei tea, kuidas on temaga valesti käitutud või kuidas on ta ise kellelegi liiga teinud. Inimõigused, mis tunduvad iseenesestmõistetavatena, ei ole seda pahatihti noortele Eestis, rääkimata keerulisema (kultuuri)taustaga noortest üle maailma. Olen kogenud, et üks parimaid viise, kuidas mahukat inimõiguste teemat noortele lähemale tuua, arusaadavaks teha ning neid harida, on Erasmus+ rahvusvahelised noortevahetused. Ühes ajas ja ruumis viibivad koos mitmelt poolt Euroopast noored, kes saavad võimaluse erinevate mitteformaalse õppe meetodite toel arutleda, oma kogemusi jagada ning inimõigusi puudutavas uute arusaamisteni jõuda, on valmis jagama saadud teadmisi ning projektist kõlama jäänud olulist infot nii eakaaslastega kooli- ja noortekeskuse seinte vahel kui ka perekonnaga. Mõni infokild võib end vargsi tallel hoida, kuni tekib vastav vajadus või olukord seda kasutada. Leian, et selles inimõiguste hariduse võlu seisnebki – vajalik on see igaühele meist, nii noorele kui ka kõigile teistele tema ümber. Siinkohal tuleb taas päevakorda noorsootöötaja roll vajaliku info jagajana, tehes seda noorele sobival viisil ja meetodil, ning edaspidi juba olles toeks ning märgates hetki, mil noor vajab tuge või lisaselgitust. Seeläbi saamegi inimõiguste kultuurile meie ühiskonnas kaasa aidata.
Publikatsiooni „Inimõiguste haridus ja noorsootöö“ ilmumise üle saab rõõmustada kindlasti iga noortevaldkonnas tegutseja, kes vähegi soovib inimõiguste teemat noortega käsitleda. See on arusaadavas keeles, paeluvate värviliste illustratsioonidega, praktiliste näidetega, teema tausta väga hästi avav ning kirjeldav väljaanne, mis on piisavalt värskendav, et mitte tekitada tunnet, justkui kogu info oleks juba tuttav, nähtud ja kuuldud. Vastupidi, kiiresti muutuvas (info)ühiskonnas vajame seesugust harivat, teadmisi kinnistavat, ent ka uut infot ja inspiratsiooni jagavat materjali aina enam.
Kaanepildi autor on noor kunstnik Kadi Sink
