Laura Välik, digiajakirja MIHUS peatoimetaja
Käesoleva numbri teemaks on Noorte aasta 2022 kriiside keerises.
Iga kriis on vaid nii sügav kui on tema juured ning nii laiahaardeline kui tema pungade võre, ladviku tipuni välja. Juured ja pungad, kuid ehk ka viljad.
Mõtted kriisi juurtest viivad hiljutise uuringuni, mille raames uurisid Oxfordi ja Exeteri ülikooli teadlased briti noortelt mõtteid erinevate loomade kohta. Kui nooremasse vanusegruppi kuuluvad noored olid seisukohal, et sigu peaks kohtlema sama hästi kui inimesi, siis vanemasse eagruppi kuuluvate noorte hulgas oli see veendumus juba kaduma hakanud ehk kujunemas ümber, täiskasvanute arvamuse sarnasemaks. Uuringus osalenud briti täiskasvanute hinnangul võib sigu inimestest kehvemini kohelda.
Kui noortele kaslastele on saaklooma toiduks rebimine paratamatu instinkt, siis inimlastes tundub peituvat rahumeelne austus ka sellise elu vastu, mis neist endist erineb. Teistsugune ei ole vähem väärtuslik ega rohkem vägivalda vääriv. Kui aga ühel hetkel siiski õpitakse, et teistsugust võib pidada vähem väärtuslikuks, on pinnas vägivallaks küps. Kus on ühiskonna polariseerumise juured siis, kui peetakse tulist vaidlust inimvabaduste ja tervishoiu üle? Millest algab sõda? Kas maailmarahul on juured?
„Seni kaua kuni eksisteerivad tapamajad, eksisteerivad lahinguväljad. Taimne toitumine on inimkonna humaansuse kibe test,“ sõnas Lev Tolstoi, kes oli jõudnud selle mõtteni oma elu viimases veerandis.
Mõtted kriisi pungadest viivad aga kunsti ja loomingulisuse juurde, looni William Horwoodi raamatus „Stonori kotkad“ (The Stonor Eagles). Noor James MacAskill Stonor ehk Jim joonistas kunstiõpetuse kodutöö raames kormorani. Ülesandeks oli olnud küll pere lemmiklooma joonistamine, kuid Jimi kodus sellist sõpra ei elanud.
„Ta kriipsutas selle maha ja ütles, et see pole lemmikloom,“ ütles Jim. Ta oli seda teinud punase pastapliiatsiga ja sõnanud, et kodutöö tuleb teha ettenähtud teemal. Aga, ta tegi seda pärast pildi klassile üleval hoidmist ja sõnamist: „See väike poiss ei ole isegi oma nime täispikkuses välja kirjutanud.“ Kirjutades suurte jämedate tähtedega, nõnda, et need lõikasid läbi ranna ja otse merre, märkis ta pildi alla „James MacAskill Stonor“.
Punane pastakas tundub selles loos sümboliseerivat raame, mis on unustanud sisu. Kormoran aga loomingulist hüpet teistsugustesse raamidesse – sest ka kormorani pildil on taustalugu. Noor Jim seisis tol hetkel silmitsi mitme valikuga. Kas takerduda punase pastaka piirjoone taha? Saada punase pastaka peremeheks? Jätkata loomingulist hüpet?
Iga kriis võib olla võimalus küsida paremaid küsimusi ja leida teistsuguseid vastuseid. Kas punase pastaka piirjoone tagant on võimalik ületada punase pastakaga kirjutatud kriise? Kas vägivalda saab võita vägivallaga, vastandumist vastandumisega ja punast pastakat punase pastakaga? Milline on loomingulisuse roll kriiside ületamisel?
Kui Jimi kotkad lendu tõusid, tegid nad seda juba võimsalt ja ehedalt. Kriisiaegsete küsimustega kohtumine ei ole kerge ka noortevaldkonnas, kuid ehk võivad just need küsimused lennutada meid punase pastaka piirjoone taha? Käesoleva MIHUSe numbri autorid võtsid väljakutse vastu ning viivad lugeja tõeliselt inspireerivale rännakule!
Tähelepanelik lugeja võib ka märgata, et käesolevas MIHUSe numbris ilmus tavapärase 15 loo asemel 13 lugu. Noorte aasta 2022 kriiside keerises on alanud numbri pealkirja vaimus keeriseliste väljakutsega. Kriisiolukorras sobiliku operatiivse käsitlemise vaimus, kuid ka digiajakirja olemusele tuginedes, toome järgnevatelt nädalatel Sinuni, hea lugeja, veel kaks põnevat lugu. Seniks aga toredat mõttelendu!
Sisukord
- Sissejuhatus – kas maailmarahul on juured?
- Noorsootöö ja sõda – sotsiaalpedagoogiline käsitlus, Filip Coussée
- “Euroopa noorte eesmärgid kunstis“, veebiarutelu kokkuvõte, Jaan Aps
- Maailmaharidus aitab tulevikukriisidele vastu astuda, Kelli Eek ja Mari Jõgiste
- Iga tegu, mis suurendab positiivset suhtlust, on samm rahu suunas, Mikko Mäkipää
- kommentaarid Eneli Meresmaa, Liis Auväärt ja Liis Märdin
- Rahuharidus – noortevaldkonna vastuskirjad, Heili Griffith ja Lina Soboleva
- Sotsiaal-emotsionaalne pädevus noorsootöö perspektiivist, Elina Malleus-Kotšegarov ja Liisa Lints
- Infosõjas saab noorsootöötaja olla verbaalse ja visuaalse info analüüsi süda, Maria Murumaa-Mengel
- Tagasiside võimalused mõtestamise ja enesejuhtimise arendamises, Helena Pihel
- kommentaar Kristel Kallau
- Eesti noorsootöö on multikultuurne, Veera Jegorova
- Lõimumine – väljakutsete väljakutse?, Anni Tetsmann, Anna-Liisa Nurgamaa
- kommentaar Deniss Jeršov
- Teadlik vabatahtlikkus ka kriisiajal – noorsootöös ja noortega, Lauri Luide
- Anett Männiste
- Kriisiaegne tööturg – noorte mõjud ja mõjud noortele, Olav Kersen
Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Luisa Harjak.
