Noorteinfo ja kriitilise mõtlemise roll noorsootöös

  • Tanja Dibou ja Ilona-Evelyn Rannala, Tallinna Ülikooli noorsootöö õppejõud, Eesti Noorsootöötajate Kogu liikmed

Info noorsootöös ja noorteinfotöö

Ilona-Evelyn Rannala

Tanja Dibou

Info üleküllus, erinevad infokanalid ja infootsing on meie igapäevase elu lahutamatu osa. Info võib olla erinev: eksitav, abistav, kergesti või raskesti leitav, usaldusväärne või mitte jne. Nii noored kui ka noorsotöötajad on informatsiooniga igapäevaselt seotud. Seega on info tahes-tahtmata noorsootöö osa.

Info otsimisele eelneb infovajadus, mis võib olla teadvustamata – väljendunud näiteks sisemise rahulolematuse tundena, kuid noortel ka kogemuse puudumisest tulenev teadmatus mingit infot üldse tahta. Infovajadus võib olla ka teadvustatud, kuid mitte veel konkreetselt sõnastatud ja selgelt formuleeritud, või siis olla sõnastatud ning sel juhul ongi lihtne infot otsima asuda (Virkus, 2009). Noorteinfotööga püütaksegi noorte infovajadus rahuldada, kuid infovajaduse väljaselgitamine, teadvustamine, sõnastamine on oluline osa sellest tööst. Lisaks võime rääkida infost, mis tuleb meile n-ö niisama kätte – kuidas selles info ülekülluses orienteeruda, kuidas infot selekteerida, kuidas sellega suhestuda jne. Parimal viisil saab taolist tööd teha usaldusliku kontakti loomise ja vestluste abil, mis on noorsootöö loomulik osa. Noorteinfotöö põhinebki noorsootöötaja kutse-eetika (2017) aluseks olevatel väärtustel ning Euroopa noorte hartas (2018) käsitletud põhimõtetel.

Kõik andmed ei ole veel informatsioon, nagu ka allolevalt jooniselt näha. Informatsiooniks saab andmeid pidada siis, kui need on kasutamiseks töödeldud, neil on tähendus ja seosed. Kui tekivad asjakohase kasuliku informatsiooni kogumid, saab rääkida teadmistest. Kui aga on toimunud analüüsimine, tekkinud arusaam või ka omandatud oskus, võib rääkida teadmusest või tarkusest (Virkus, 2017).

Joonis 1. Andmetest teadmuseni liikumine (Verschuuren & Oers, 2019 põhjal)

Kriitilise mõtlemiseta ei saa edasi

Seetõttu on oluline mõista, et noorteinfotöö ei piirdu ainult info vahendamise või edastamisega. Suurem töö info vahendamise või edastamisega alles enamasti algab. Mida infoga edasi teha? Kuidas see info mõjutab järgnevaid otsuseid noore enda, noorterühma või kogukonna jaoks? Kas infot on piisavalt, et otsuseid langetada või probleeme ja väljakutseid lahendada? Nende ja muude sarnaste küsimuste esitamine aitab jõuda analüüsimise ja arusaamiseni – siis on noortel tekkinud teadmised mingis neile olulisel teemal. Seega on noorteinfotöö kontekstis oluline ka noorte kriitilise mõtlemise oskuste arendamine.

Noorsootöö ja noorteinfotöö roll. Kui noorsootöö on noortele mitmekülgse arengu tagamiseks tingimuste loomine väljaspool formaalharidust, perekonda ja tööd (noorsootöö seadus, 2010), siis võiks kõigepealt selgeks mõelda, millises suunas, miks ja kuidas noor peaks üldse arenema? Mis juhib noorsootöötajat otsuste langetamisel? Noorsootöö kontekstis on ühelt poolt oluline küsida, milliseid teadmisi, oskuseid ja väärtusi vajab noor selleks, et oma eluga hästi toime tulla, ennast teostada ja rahul olla. Teisalt on oluline küsida, milliste teadmiste, oskuste ja väärtuste arendamist toetada, et noored oskaksid kaasa rääkida oma kogukonnas, ühiskonnas laiemalt.

Võimete arendamine ja noorte võimu suurendamine – võimestamine

Hetkel aktuaalne kliimamuutuse teema näitab selgelt, kuidas noored otsivad usaldusväärset infot näiteks kliimamuutuste kohta, analüüsivad ja mõtestavad seda ning arutlevad tagajärgede üle. See on viinud neid ka otsuste ja tegudeni – mis võiks noorsootöö, sh noorteinfotöö üks tulemus ollagi. Hulk võimestatud noori on tulnud erinevates riikides tänavale protestima. Noorte protestid tulenevad teadlikkusest probleemi tõsiduse mõistmisel, milleni on aidanud jõuda muu hulgas nii usaldusväärsed kliima muutumist kirjeldavad uuringud, õppetöös omandatu, kogemused enda elust kui ka temaatilised arutelud-debatid. Eesti noored räägivad samuti kaasa kliimamuutuse teemadel ja julgustavad Eesti riiki pingutama rohkem taastuvenergiate kasutusele võtmise nimel. Noorsootööl, sh noorteinfotööl on või peaks olema siin oluline roll – võimestada noori, vahendades neile usaldusväärset infot, analüüsides ja arutledes (noorsootöötaja kui info tõlkija või arusaadavaks tegija) selle info üle ning võib olla ka avades uksi ühiskondlikuks aktiivsuseks.

Teise hea näitena võib tuua Tankla TV Valgamaalt. Noorteinfot edastav noortetelevisioon Tankla TV on noorte endi algatatud internetipõhine telekanal, mis tegutseb 2012. aastast. Tankla TV eesmärk on laiendada maakonna noorte silmaringi ning anda noortele võimalus olla reporter, operaator või monteerija. Noored teevad ise lühikesi saateid Valgamaa kohta. Seega saavad noored individuaalselt õppida ja areneda, aga ka kaasa rääkida kohaliku kogukonna elus, selle kajastamisel ning teistele noortele noortesõbralikul ja arusaadaval viisil info edastamisel. Noorte osaluse toetamine võib toimuda ka sellisel viisil. Erinevates noorte osaluse mudelites on tähelepanu pööratud eeldusele, et osalemine on seotud noorte informeeritusega. Informatsioon on eeldus noorte kaasamiseks, sest annab kõigepealt noortele teadmisi osalusvõimalustest, mille põhjal otsustada, kas nad on huvitatud kaasatud olemisest. Info puudumisel noored ei teadvusta osaluse olulisust ja näitavad seetõttu üles passiivsust.

Infopädevuse tõstmine on oluline

Toetudes infole, vestlustele ja suhtlemisele, saab noorsootöö võimestada nii üksikuid noori kui ka noortegruppe osalema ja kaasa rääkima ükskõik millise tasandi otsustes alates isiklikust elust ja lõpetades ühiskonnaelu otsustega. Otsuste tegemine tähendab aga enamasti tausta kaalumist, mis eeldab tõepärase info leidmist, analüüsi ja arutelu ning valikute tegemist. Seetõttu on noorsootöös, lisaks infovajaduse väljaselgitamisele ja hindamisele, info otsimisele ja vahendamisele, äärmiselt oluline jõuda noortega info analüüsimise ja mõtestamiseni, et infost saaks õppimise, teadmiste kujunemise ja probleemide lahendamise või otsuste langetamise vahend. Vahend, mida noortel tuleb õppida kasutama teadlikult, arukalt ja eetiliselt. Selleks, et toetada noori nende infopädevuse tõstmisel, peavad noorsootöötajad tegelema kõigepealt enda infopädevuse tõstmisega. Infopädevus on võime aru saada, millal infot on vaja ning seejärel leida, hinnata ja kasutada seda infot tulemuslikult ja eetiliselt, et saada vastus, lahendada olukord ning õppida tuleviku jaoks (ALA, 1989 viidanud Virkus, 2010). Infopädevus on omandatav ja arendatav.

Noorteinfo käsiraamatust

Käesolev artikkel on kirjutatud, toetudes 2020. aastal ilmuva „Noorteinfo käsiraamatu“ (väljaandja Eesti Noorsootöö Keskus) tekstidele, mille loomises autorid osalesid. Eesti Noorsootöö Keskus kutsus 2018. aastal kokku töörühma, et arendada sisulist ja süsteemset edasiminekut noorteinfotöös. Töörühma kohtumistel, seminaridel jt arutelude käigus jõuti üksmeelselt vajaduseni koostada eestikeelne noorteinfo käsiraamat, mille koostamiseks kuulutati välja hange, mille võitis Eesti Noorsootöötajate Kogu (ENK). Käsiraamatu koostamine oli meeskondlik koosloome, kuhu kaasati ka noorsootöö üliõpilasi ja praktikuid. Raamat valmis 2019. aasta sügisel ning selles käsitletakse nii noorteinfoga seonduvaid teoreetilisi lähtekohti, suuniseid noorteinfotööks kui ka parimaid praktikaid Eestis. Käsiraamat on mõeldud noorsootöötajatele jt noortega tegelevatele spetsialistidele noorteinfo teemas orienteerumiseks, teadmiste korrastamiseks ja täiendamiseks ning noorteinfotööks vajalike oskuste omandamiseks. Täpsemalt annab noorteinfo käsiraamat võimaluse saada teadmisi sellest, mis on infopädevus ning miks see on oluline tänapäeval noortega töötamiseks. Raamat pakub praktilisi nippe ka interneti infootsinguteks, infoallika olulisuse hindamiseks, noorteinfo süstematiseerimiseks ja säilitamiseks ning noortele info vahendamiseks. Lisaks leiab praktilisi näpunäited, kuidas suhelda noortega internetis ja arendada digipädevusi. Noorteinfo käsiraamatu igas peatükis on välja toodud kogemuse näide Eesti noorteinfotöö praktikast. Käsiraamat on praktiline töövahend nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil noorteinfoteenuse arendamiseks ning noorteinfo kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks.

 

Kasutatud allikad

American Library Association (ALA; 1989). Presidential Committee on Information Literacy. Final Report. Chicago: American Library Association
Euroopa noorteinfo harta (2018). Euroopa Noorteinfo ja Nõustamise Agentuur. URL: https://entk.ee/wp-content/uploads/2018/09/European_Youth_Information_Charter_2018_EE_A4_v1.pdf
Noorsootöötaja kutsestandard (2017). Kutsekoda. URL: https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10667806
Noorsootöö seadus (2010). Riigi Teataja I, 44, 262. URL: https://www.riigiteataja.ee/akt/103052017007
Virkus, S. (2009). Info hankimise ja otsinguprotsessi uurimisest. Õpiobjekt. URL: https://www.tlu.ee/~sirvir/Infootsingu%20teooria/
Virkus, S. (2010). Infoteaduse põhimõisted. Õpiobjekt. URL: https://www.tlu.ee/~sirvir/Sissejuhatus%20infoteadusesse/
Virkus, S. (2017). Põhimõisted. Infoteadused teoorias ja praktikas. Tallinna Ülikooli kirjastus
Vershuuren, M & van Oers, H. (2018). Introduction. Rmt. Population Health Monitoring: Climbing the Information Pyramid. Springer Nature Switzerland

 

Kogemuslood

Huvitegevuse juhendajate kaasamine noorteinfo tegevustesse on olulise väärtusega

Tessi Ilustrumm-Press jagab mõtteid oma enesearengust noorsootöötajana ning noorteinfo arendajana

Inga Koitla jagab mõtteid oma enesearengust noorsootöötajana ning noorteinfo arendajana

Vastseliinas on fookuses huvitegevus

Kristel Pisa jagab oma mõtteid ja kogemusi noorteinfotööst

Piirkonnaülene koostöö ja võrgustikutöö noorteinfo arendamisel Elva vallas

 

Kaanepildi autor on Eesti kunstnik Maria Evestus.

Print Friendly, PDF & Email

Teostus EMOTIVE