Arutelud aitavad luua diskursust ja uut sisu. Prioriseeritud aruteludest peaksime leidma viisid, kuidas eesmärke sõnastada. Eesmärgid aitavad meil luua fookuse, kuhu peaksime liikuma. Seda sama teevad ka noored. Noorte eesmärgid on sõnastatud lähtuvalt Eesti uuringutulemustest, mis toetavad lähtematerjaliga Euroopa Liidu koostööraamistiku loomist noortevaldkonnas aastateks 2019−2027.
Tundub keeruline ja igav? Tihti võivadki poliitikakujundamise protsessid jääda keeruliseks ning laiemalt otsustamine kättesaamatuks. Euroopa Liidu eesistumine, strateegiate loomised – miks on see tähtis, kui minu elukohajärgne kohalik omavalitsus midagi ei tee? Sama küsib nii noor kui ka vana. Kuidas siis kaasata senisest rohkem ja arusaadavamalt noori Euroopa Liidu ja riiklikesse otsustusprotsessidesse? Eesti, Bulgaaria ja Austria asusid lähtuvalt sellest koostöös noortega tulevikku planeerima. Eesti eesistumine Euroopa Liidu nõukogus suutis tuua muutuse, tehti teisiti kui varem ning tõmmati partnerid kaasa. Nii sai noortevaldkonna eesistumise teemaks „Noored Euroopas, mis järgmiseks?”. Ühtne fookus oli selge – luuakse uut Euroopa Liidu noortestrateegiat ning selle üle peavad otsustama ka noored, et tulevikku planeerida. „Aga noored peavad kujundama otsuseid juba praegu,” leidsid noored ja noortemeelsed! Ei saa jätta kõrvale põhilist sihtgruppi, kes dokumentide vilju hakkavad maitsma. Selleks, et strateegia valmiks, tulid appi noorteorganisatsioonid üle Euroopa, kes aitasid viia tegevusi ellu riiklikul ja kohalikul tasandil.
Struktuurse dialoogi mõiste peaks olema enamusele noortevaldkonnas tegutsevatele ekspertidele tuttav. Tulevad meelde KA3 või ümarlauad otsustajatega. Sama asja tegime jällegi ka meie.
Peale selle, et arutasime järgnenud aasta jooksul otsustajatega Euroopa Liidu ning noortevaldkonna tuleviku üle, oli meie eesmärk jõuda Euroopa noortestrateegia ning ühtsete noorte-eesmärkide loomiseni, kogusime noortelt infot selle kohta, milline võiks välja näha tuleviku Euroopa ja Eesti. Aruteludes osales üle 2000 Eesti noore. Üle Euroopa enam kui 50 000 noort. Noorte kaasamiseks kasutati erinevaid osalusvorme: koolikülastused, fookusgrupid, infoüritused, küsitlustele vastamised ja osaluskohvikud.
Kus tulevad lõpuks mängu noorte eesmärgid?
Esialgne idee, sõnastada noortega peetud konsultatsioonide tulemused, tuli Bulgaarial. Loome koos noorte ja otsustajatega lihtsasti mõistetavad ja lühikesed sõnumid, milline võiks olla tuleviku-Euroopa. Eesmärkide koostamisel arvestame 50 000 noore sõnumite ja teemadega, mis kohalikul tasandil edastati. Pärast mitme kuu pikkust tööd koostati Bulgaaria noortekonverentsil 11 noortele kõige olulisemat eesmärki:
- Noorte kaasamine Euroopa Liidus
- Sooline võrdõiguslikkus
- Kaasav ühiskond
- Informatiivne ja konstruktiivne dialoog
- Vaimne tervis ja heaolu
- Maapiirkondade noorte kaasamine
- Kvaliteetne tööhõive kõigile
- Kvaliteetne haridus
- Koht ja osalusvõimalused
- Jätkusuutlik roheline Euroopa
- Noorteorganisatsioonid ja Euroopa programmid
Noorte eesmärkide mõte on, et otsustajad kasutaksid neid abivahendina erinevate valdkonnapoliitikate planeerimisel. Oma töös saab neid kasutada nii noorsootöötaja kui ka minister.
Põhjalikumalt on võimalik lugeda, samuti noorte ootuste kohta, erinevates Euroopa keeltes, sh Eesti.
Selleks, et eesmärkide täitmine pooleli ei jääks, tuleb astuda edasisi samme. Austria noortekonverents pakkus võimalust võrgustuda ning jagada kogemusi noorte eesmärkide rakendamisest riiklikul tasandil. Euroopa Liidu liikmesriigid kinnitasid noorte eesmärgid Euroopa Liidu nõukogus ametliku seisukohana liikmesriikide noortepoliitikate planeerimises.
Eestigi on alustanud eesmärkide tutvustamisega, on kohtutud riigisiseselt omavalitsuste ja ministeeriumite esindajatega. Ideid on kaasatud valdkondlike strateegiate planeerimisel ja noortevaldkonna tutvustamisel. Peale selle, et erinevad noorteorganisatsioonid kasutasid noorte eesmärke enda tegevuste ning noorte huvide kaitse töö planeerimisel, on samal ajal koostamisel strateegia „Eesti 2035”, mille eesmärk on kujundada riigi peamised arengusuunad järgmisteks aastateks. Koostöös Riigikantseleiga korraldatud kaasamisüritustel arutleti noorte eesmärkidest tulenevalt riiklikke arenguvajadusi ning noorte eesmärke kasutatakse edasiste arengusuundade koostamisel.
Hea on tõdeda, et kõigi protsessi panustanud noore häälel on olnud kaal järgnevate dokumentide väljatöötamisel: Euroopa Liidu noortestrateegia, „Eesti 2035“, Uue Euroopa noortedialoogi loomine. Loodetavasti jätkub järgmistel eesistujatel jõudu, et hakata noorte eesmärkidega juba süvitsi tegelema.
http://www.youth-goals.eu/ − saadaval ka eesti keeles.