Noorsootöötaja eneseanalüüsi mitmekülgne kasu

  • Lianne Teder, Tallinna Ülikooli noorsootöö- ja mitteformaalõppe õpetaja

Lianne Teder

Noorsootöötaja kutse taotlemise esimene samm on põhjalik eneseanalüüs, mis sisaldab teadmiste, oskuste ja kogemuste hindamist ning väärtustamist, lähtudes kutsestandardis välja toodud kompetentsidest (Juhend noorsootöötaja kutse ja osakutse esmakordsele taotlejale ning taastõendajale. 2018. Eesti Noorsootöö Keskus).

Juhendis julgustatakse oma kompetentside kirjeldamisel abi saamiseks pöörduma kolleegide või karjäärinõustaja poole. Kutse taotlejad on protsessi kirjelduse juures positiivsena välja toonud võimaluse portfooliot koostades oma tegevust kirjeldada, analüüsida toimunut. Olles ise kahel korral kutset taotlenud, kogesin töö mahukust oma kogemuste kirjeldamisel. Mõne kogenud noorsootöötaja sõnul on aeganõudev tehtu kirjeldamine peamine takistus kutse taotlemise tee ettevõtmisel. Nii sündis mõte suurendada portfoolio koostamisel saadavat kasu, vähendades kutse taotleja eneseanalüüsi kirjeldamisele kuluvat aega ning samal ajal võimaldades valdkonda sisenejatel saada parem ülevaade praktilisest noorsootööst.

Kutse taotlemisel on tähtis teadmiste, oskuste, kogemuste ehk laiemalt kompetentside hindamine ja väärtustamine. (Juhend noorsootöötaja kutse ja osakutse esmakordsele taotlejale ning taastõendajale. 2018. Eesti Noorsootöö Keskus.)

Üliõpilane koostas noorsootöötaja portfoolio intervjuu alusel

Edukas üliõpilane oli koostanud portfoolio, mis sobis kutse taotlemiseks ning kus oli kirjeldatud noorsootöötaja mitmekesist kogemust igas küsitud valdkonnas, põhjendatult noorsootöö meetodite ja metoodikate alla jaotunult.

Nüüdseks on kahel õppeaastal Tallinna Ülikooli rakenduskõrghariduse taseme noorsootöö õppekaval õppivad tudengid saanud võimaluse ühe aine iseseisva tööna intervjueerida tegutsevat noorsootöötajat ning koostada intervjuu põhjal portfoolio noorsootöötaja kutse taotlemiseks. Kui 2018. aasta kevadel oli individuaalselt täidetav ülesanne kõikidele aines osalenutele kohustuslik, siis 2019. aasta kevadel oli see üks valik kuue  töö seas. Selle iseseisva töö valisid pooled õppijaist. Üliõpilaste lähteülesanne sisaldas juhist kasutada Eesti Noosootöö Keskuse veebilehel kättesaadavat portfoolio vormi, intervjueerida üht tegutsevat noorsootöötajat ning koostada selle põhjal portfoolio, mida noorsootöötaja saaks kasutada kutse taotlemisel. Üliõpilase esitatud tööd hinnati kolme tunnuse alusel: tegevused metoodikate ja meetodite kaupa, kogemuste kirjeldus ning portfoolio korrektsus ja sobivus kutsekomisjonile esitamiseks. Maksimaalne hinne saadi portfoolio eest, milles oli kirjeldatud ning põhjendatud noorsootöötaja mitmekesist kogemust noorsootöö meetodite ja metoodikate kaupa igas küsitud valdkonnas ning portfoolio oli kutsetaotluse esitamiseks valmis. Mõlemal aastal olid üle poole esitatud töödest väga head (90–100% kirjeldatud maksimumist). Erinevus ilmnes kehvemalt koostatud portfooliote hulgas – kui esimesel, kohustusliku tööna esitatud aastal oli 18% üliõpilastest esitanud töö, mille tase oli oodatud maksimaalsest vaid kuni 60%, siis teisel vabatahtlikult valitud ülesande tegemise aastal oli vähim vastavus vaid 75% ning see esines ühel korral. Nii leiab ka sellises tegevuses kinnitust noorsootöö põhimõtte paikapidavus, et noote vabal tahtel toimuv tegevus on nende endi jaoks motiveerivam ja selle tulemused ka üldiselt paremad.

Parimad õpetajad on kogemus ja eeskuju

Üliõpilaste esitatud töödes jäi silma, et paljuski lähtuti kompetentside hindamisel intervjueeritava öeldust. Esimesel kursusel ei olnud üliõpilastel veel julgust ega oskust liigitada kuuldut erinevate kompetentside alla. Nii juhtus mõnelgi korral, et mõne kompetentsi juures oli jäänud kirjeldus lisamata, ent selle olemasolu kajastus teiste kompetentside kirjelduses. Kõige sujuvamalt oli kirjeldatud noorsootöö korraldamisega seotud kompetentsi, mis sisaldab vahetult noortega tehtavat tööd ning kasutusel olevaid erinevaid meetodeid.

„Oluline on, et pikemaajalise kogemusega valdkonna eksperdid on heaks eeskujuks uutele tegijatele ja võtavad aega oma teadmiste ja kogemuste jagamiseks, arvas Heidi Paabort, noorsootöötaja

Tudengite sõnul õppisid nad palju noorsootöö mitmekesiste võimaluste kohta, olgu selleks noortegarantii, muudatused noortevaldkonnas või noortekeskuste katusorganisatsiooni tegevused. Noorsootöötajate hinnangul võimaldab selline kogemus valdkonda sisenejal aimu saada, milliseid kompetentse noorsootöötajana tegutsemiseks on vaja. Tudengid hindasid, et noorsootöötajad ei pruukinud tegevusest saada lisateadmisi, ent lootsid pakutud abi kasulikkusele kogemuse kirjeldamisel. Nende hinnangul on väga oluline, et kogenud noorsootöötaja oma teadmisi edasi annab. Sama kinnitas ka üks intervjueeritud, suure kogemuste pagasiga noorsootöötaja ja noorsootöö korraldaja Heidi Paabort. Tema sõnul on väga oluline, et nüüd, mil tänapäevast noorsootööd on Eestis tehtud üle kahekümne aasta, on pikemaajalise kogemusega valdkonna eksperdid heaks eeskujuks uutele tegijatele ning võtavad aega oma teadmiste ja kogemuste jagamiseks. Heidi sõnul aitasid tudengi küsimused hinnata oma kogemusi ja teadmisi sellise nurga alt, mille peale ise ei oleks osanud tulla. Samuti aitas see arutelu luua rohkem seoseid oma erinevate tegevuste vahel, mõelda arendamist vajavatele valdkondadele. Koostöö edukuseks on kindlasti vajalik silmast silma kohtumine ning reaalne vestlus. Samas on oht, et tudengid ei valda veel vajalikku terminoloogiat ega pruugi noorsootöötaja kirjeldustest aru saada valdkonnas üldtunnustatud moel. Nii saab tudengi koostatud portfoolio olla heaks aluseks noorsootöötajale omale sisuka portfoolio loomiseks, ent ei asenda seda kutse taotlemisel. Nii lubas ka Heidi: „Lähiajal võtan selle portfoolio kindlasti uuesti ette, lisan vajaliku ja suunan kutse taotlemiseks.”

Visadus viib sihile

Kutse taotlemise protsess uueneb pidevalt, täienevad ja muutuvad kutse taotlemise vormid, regulaarselt jälgitakse kutsestandardi ajakohasust. Noortevaldkonna uute ja kogenud tegijate omavaheliste kontaktide soodustamiseks, valdkondliku teadmise ja kogemuse edasiandmiseks jätkame edaspidigi tudengite suunamist vahetule suhtlusele ja praktikale noorsootöö keskkondadesse. Loodame siin heatahtlikule vastutulekule, missioonitundele uute tegijate kujundamisel ning oskusele ise ennast tudengite abil arendada. Uute noorsootöötajate sihikindel väljakoolitamine aitab kaasa üha suuremale valdkonna ekspertide kogukonna püsimisele.

 

Kommentaar

Eilika Mätas, Eesti Noorsootöö Keskuse peaekspert

Hea meel oli lugeda, et tudengitel on noorsootöötaja kutse taotlemise portfoolio kui eneseanalüüsivahendiga võimalik tutvuda juba ülikoolis.

Olgugi, et eneseanalüüs on aeganõudev protsess, ei ole see olnud takistuseks vähemalt 300 noorsootöötajale, kes aegade jooksul on kutsetunnistuse saanud.

Eneseanalüüsi eesmärk on läbi mõelda ja hinnata oma kompetentse – millal saadud, mis olukorras ning kas neid on ka tegelikkuses kasutatud. Kõige selle keskmes on õppimine ning noorsootöötajal aitab see arendamist vajavatele kompetentsidele tähelepanu pöörata. Usun, et  artiklis toodud näide sellest, kuidas tudengid intervjeerivad praktikuid ning aitavad kutse taotlemise portfooliot koostada, toetab noorsootöötajaid ka päriselus. Kutse taotlemise intervjuu ei ole eksamivormis läbiviidav kontrolltöö, vaid selle eesmärk on toetada kutse taotleja enesearengut. Ka taotlejatel tekib olukordi, kus mõne kompetentsi juures on jäänud kirjeldus lisamata, ent selle olemasolu kajastub teiste kompetentside kirjelduses. Kui tudengite puhul võib olla oht, et nad ei mõista täpselt kutsestandardis kirjeldatud kompetentse, siis meeskonnas intervjuu läbimängimine on hea võimalus kogemused üheskoos lahti mõtestada ning vaadata neid teise nurga alt.

Kutse taotluse hindamisel lähtume ennekõike õppimiskogemusest, mitte kogemusest endast, ning sellest, kuidas see seostub standardi ja valitud tasemega. Siinkohal on võti oskuses oma kogemusi analüüsida – ei pea olema palju kogemusi ning ka ebaõnnestumised aitavad õpitut kirjeldada. Kokkuvõttes võib öelda, et tudengid koos õppejõuga on algatanud väga huvitava tegevuse ning loodame, et selline näide aitab ka teistel noorsootöötajatel kutse taotlemisel eneseanalüüsile kuluvat aega paremini planeerida ning toetuda selles protsessis oma kaaslastele. Samuti loodan, et nii Heidi Paabort kui ka teised tudengite intervjueeritavad noorsootöötajad võtavad kutse taotlemise teekonna ette.

 

Kaanepildi autor on Eesti kunstnik Maria Evestus.

Print Friendly, PDF & Email

'Noorsootöötaja eneseanalüüsi mitmekülgne kasu' has no comments

Be the first to comment this post!


Would you like to share your thoughts?

Your email address will not be published.

Teostus EMOTIVE