Kuidas toetada noori objektiivse info hankimisel algoritmide maailmas?

  • Mariel Aim, tehnoloogiablogi "From Business to AI" autor

Öeldakse, et interneti loomine on inimkonna viimase aja üks suuremaid saavutusi ning tarbimisharjumuste muutuste põhjuseid. Lisaks IT-sektorile ja üldisele ärimaailmale on see muutus tõenäoliselt mõjutanud ühena kõige enam just noortega töötavaid inimesi. Internet on muutnud lõhe erinevate põlvkondade töömeetodite ja harjumuste vahel enneolematult suureks. Seetõttu on noortega tegelemine tänapäeval keeruline ning vastutusrikas töö, mis nõuab noorsootöötajalt teadmisi väga paljudest valdkondadest – alates psühholoogiast ja turundusest, mõistmaks, kuidas noored mõtlevad, kuni tehnoloogiavaldkonnani ehk kuidas algoritmid noorte elu mõjutavad.

Pean end samuti nooreks inimeseks – kasvasin internetiga koos, mis tõsi küll, sel ajal ei olnud niivõrd sisurohke kui täna. Võiks justkui eeldada, et tean omast kogemusest, kuidas noored tänapäeval infot tarbivad. Ometigi ajal, mil noorteinfo minuni jõudis – ligi 10 aastat tagasi –, liikus see hoopis teisi kanaleid pidi kui praegu. Ma pidin ise rohkem pingutama, et infot koguda – käima messidel ja üritustel, rääkima noorsootöötajaga tema kabinetis ning mõningat infot leidsin ka võrdlemisi pika otsimise järel internetist.

Tänaseks on olukord varasemaga võrreldes aga veelgi rohkem muutunud. Noored ei käi enam messidel ning nad tahavad enda peas tekkinud küsimustele vastuseid kohe – sõltumata asukohast ja kellaajast. Noored on kogu infokogumise protsessi viinud internetti ning hindavad sealses infotulvas orienteerumisel valikuvabadust, mugavat ja personaliseeritud tarbimiskogemust ning võimalust teha seda kõike inglise keeles. Taoline areng on loomulik, kuna tänapäeva noored on kiire internetiühendusega üles kasvanud ning harjunud seal globaliseerumise tagajärjel universaalselt inglise keelt kasutama.

Head muutused on ühiskonnas tervitatavad, kuid muutustega koos tekib alati juurde ohte ja riske, mis vajavad maandamist. Üks kõige olulisem teema siinjuures on aru saada, kuidas algoritmid internetis infotarbimist mõjutavad. Otsingute tulemused ei ole internetis juhuslikus järjekorras ning samuti on ammu möödas aeg, mil internetikasutajatele juhuslikke reklaame kuvati. Kasutajale kuvatavaid reklaame ja otsingutulemusi mõjutab ühe aspektina veebilehtede optimeerimine ehk SEO (ingl k search engine optimization), kus erinevate märksõnade abil üritatakse enda kodulehte otsingumootorite tulemustes ettepoole nihutada. Kogu protsessi tervikuna juhivad algoritmid, mis koguvad vastavalt kasutaja internetikäitumisele infot tema huvide ja eelistuste kohta. Kogutud infot kasutavad algoritmid seejärel kasutajale rohkem huvipakkuvate ja personaliseeritud pakkumiste näitamiseks.

Mainitud algoritme saab vahest (kuid mitte alati) kutsuda teisiti ka tehisintellektiks. Ehk kõige kauemgi ongi tehisintellekt rakendust leidnud just reklaami- ja turundusvaldkonnas, kus tehnoloogia on aja jooksul personaliseeritud lähenemise abil palju lisaväärtust loonud. Tehisintellektiks nimetatakse täpsemalt algoritmi või süsteemi, mis ilmutab intelligentset käitumist tavapäraselt inimesele omaste ülesannete täitmisega ning võtab sealjuures mingi eesmärgi täitmise nimel teatud ulatuses iseseisvalt otsuseid vastu. Oma tarkuse võib tehisintellekt saada masinõppest, kus algoritm õpib olemasolevate näidete pealt inimese kombel tegema ennustusi tulevikuks ning suudab seejärel täita mingit ülesannet kiiremini ning efektiivsemalt kui inimene. Nii tehisintellekti kui ka erinevate algoritmide mõjul info tarbimisele on aga kolm suuremat riski, millega tuleks internetist objektiivse info hankimisel arvestada.

  1. Makstud reklaam. Näiteks nii otsingumootor Google kui ka sotsiaalmeediaplatvorm Facebook teenivad tulu eelkõige reklaami müügilt, mida seejärel nende kasutajatele kuvatakse. Makstud reklaami puhul ei mängi rolli seal sisalduva informatsiooni objektiivsus ning ettevõtte heaks kallutatud info kuvamine võib pikas perspektiivis noore arusaamisi ja elulisi tõekspidamisi kardinaalselt mõjutada. Kujutlegem ette seksuaalkasvatuslikku näidet, kus alaealisele neiule kuvatakse internetis reklaami SOS-pillidest, et soovimatut rasedust ära hoida. Sellises olukorras võib noorel tekkida arusaam, et vaatamata suguhaiguste riskile on kondoomide kasutamine ebavajalik ning tagajärgedega tegelemine on antud probleemi korral piisav lahendus. Sama olukord võib tekkida kõigi noorte jaoks oluliste teemadega – alkohol, tubakas, haridustee valik ja õppimine üldiselt, karjäär, ohutus, tervis, suhted jmt.
  2. Väärinfo levitamine. Nii tavalised algoritmid kui ka tehisintellekt võivad vahendada internetikasutajatele väärinfot. Internet on avatud keskkond ning sinna sisestatava info õigsuse üle puudub igasugune kontroll. See tähendab, et internet on täis väärinformatsiooni, mis tahtmatult või isegi tahtlikult, näiteks makstud reklaami või hea veebilehe SEO kaudu, võib leida tee noorteni. Lisaks on aina enam kasvavaks probleemiks tehisintellekti abil loodud uudiste, videote ja piltide tõepähe levitamine, mille õigsust võib olla raske kontrollida isegi professionaalil.
  3. Masina õpetamine halbade näidetega. Masinõppel treenitud algoritmid on sama intelligentsed, kui on õpetamisel kasutatud näited. Halbade näidete abil õpetamise tulemusena võivad algoritmi ennustused muutuda kallutataks. See tähendab, et algoritm võib elimineerida enda tulemustes või reklaamides mingil põhjusel objektiivse informatsiooni näitamise ning esitada kasutajale hoopis ebaolulist, ebakorrektset või muul viisil kallutatud informatsiooni. Selline olukord võib tekkida eelkõige vähemtuntud otsingumootorite või ebaturvaliste veebilehtede külastamisel.

Kuna noor soovib infot tarbida kiiresti ja lihtsalt, võib kallutatud või väärinfoga kokku puutumine olla tema infotarbimise seisukohast määrava tähtsusega. Kui noor inimene on omandanud mingisuguse teadmise ning peab seda tõeks, ei soovi ta enam rohkem aega pühendada lisainfo kogumisele. See tähendab, et halvemal juhul võib noorel inimesel tekkida sellest teemast väärarusaam kogu eluks. Kui tuua taas kord välja ülalmainitud SOS-pilli näide, võib selline infosulg viia suguhaigusteni või halvemal juhul isegi soovimatute laste saamiseni. Kui infosulu tõttu ei jõua nooreni info õppevõimalustest – nii Eestis kui ka välismaal, võib noor jääda ilma potentsiaalselt teda huvitavast ja hästi tasustatud karjäärivalikust. Infosulus viibimine – olgu see suurem või väiksem, võib määrata kogu noore inimese ülejäänud elu. Seetõttu on oluline, et noortega tegelevad inimesed teadvustaksid, kui oluline on nende roll noore inimese arengus, ning oleksid neile toeks info tarbimisel. Noorsootöötajad saavad noori sel teel mitmeti toetada – järgnevalt toon välja mõned neist.

  1. Noorel inimesed peavad olema teadmised, kus on internetist võimalik noortele suunatud objektiivset informatsiooni hankida. Eestis on selliseks objektiivseks noorteinfo allikaks Teeviida veebileht. Olen kindel, et igas koolis või muus noorteasutuses on olemas viidad sellele veebilehele. Kuid noorsootöötaja ülesanne on ühtlasi kindlustada, et need teavitused oleksid noortele hästi nähtavates kohtades nii füüsilistes hoonetes kui ka internetis – näiteks asutuse veebilehel. Selline strateegiline teavituste paigutuse läbimõtlemine ei pruugi paljudel juhtudel olla varem oluline olnud, kuid on kindlasti seda täna. Kas oled kindel, et Sinu hallatavas asutuses on Teeviida sildid kõikidele noortele alati selgelt nähtavad?
  2. Info tarbimist mõjutavad algoritmid ei kao kuhugi ning tegelikult muutub internetis orienteerumine aina keerulisemaks. Seetõttu on noorte toetamisel interneti infotulvas orienteerumisel kriitilise tähtsusega noorte tehnoloogia-teadlikkuse tõstmine info tarbimise vaatenurgast. Noortele peab selgitama, et iga internetis leiduv infokild ei ole õige, vaid võib olla kallutatud või väär. Ühtlasi tuleb teha selgitustööd ning julgustada alati kahtluste korral infot üle kontrollima – seda kas Teeviida veebilehelt või pöördudes otse noorsootöötaja poole.
  3. Objektiivse informatsiooni olemasolu eelduseks on selle loomine. Kui noor ei leia noorteorganisatsiooni veebilehelt vajalikku infot, pöördub ta kohe teiste allikate poole. Üsna suure tõenäosusega leiab ta küll mujalt korrektse info, kuid mitmetel juhtudel võib minna ka teisiti. Mis peamine – kui sama muster kordub ning noor ei leia teda huvitavat infot Teeviida või mõne muu noorteorganisatsiooni lehelt, ei pruugi ta sinna ka enam järgnevate infootsingute ajal tagasi pöörduda. Noorsootöötajad on objektiivse noorteinfo algallikas, ning sisuloomesse panustamisel aitavad nad nii noori nende internetiotsingutel kui ka tõstavad enda väärtust valdkonna spetsialistina – mis muuhulgas julgustab ka noori rohkem noorsootöötajatega olulistel teemadel konsulteerima.
  4. Avage noortele sobivad suhtluskanalid. Noored kalduvad eelistama suhtlust virtuaalsete vahendite kaudu ning soovivad aina vähem füüsiliselt konsulteerima tulla. Kõige lihtsam virtuaalne suhtlusvahend on e-post, kuhu noorsootöötaja julgustab noori enda muredest kirjutama, kuid enamasti ootavad noored veel vahetumat kontakti, nagu näiteks Facebook Messenger’i või WhatsApp kaudu. Mida lihtsam on noorel teda huvitaval teemal objektiivset infot hankida ja teile vajadusel otse kirjutada, seda tõenäolisemalt ta seda teeb. Seetõttu tuleks tähelepanu pöörata, et need suhtluskanalid oleksid noorele vajaduse korral alati kättesaadavad.

Noorte toetamine internetis orienteerumisel taandub väga tugevalt tehnoloogiateadlikkuse tõstmise ning nende suhtlemis- ja tarbimiseelistuste tundma õppimisele. Noorte infovajadus ja tarbimisharjumused on viimaste aastate jooksul drastiliselt muutunud ning tõenäoliselt jätkavad tehnoloogia kiirete arengute tõttu muutumist ka edaspidi. Interneti infotulvas orienteerumine ning seal objektiivse info eristamine ei ole keeruline tegevus üksnes noortele, vaid ka täiskasvanutele – kuid noorte elukogemus on oluliselt napim ning avatus mõjutustele on samuti suurem. Ühe noorsootöötaja toetus võib muuta paljude noorte valikuid tänases elus – mõelgem sellele!

 

Kaanepildi autor on noor eesti digikunstnik Estookin Andreen

Print Friendly, PDF & Email

Teostus EMOTIVE