Tänased noored kasvavad üles ja tegutsevad aktiivselt infoühiskonnas. Iga päev seisavad noored silmitsi teabe kiire liikumise ning info üleküllusega, nii sotsiaalmeedia, interneti, televisiooni kui ka toimuvate arutelude kaudu. Kuidas peaksid aga noored infotulvas orienteeruma, olulise ja vajaliku üles leidma? Milline info on väärtuslik ja usaldusväärne? Kuidas iga noorsootöötaja noori toetada saab? Noortel on õigus täielikule, usaldusväärsele ja ajakohasele infole.
Noorteinfo, noorteinfo teenus ja noorteinfotöö – mis on mis?
Eestis on noorteinfoga seotud tegevused loomulik osa igapäevasest noortega tehtavast tööst nii noortekeskuses, koolis, trennis, projektis kui ka muudes tegevustes. Eestis on 7000 palgalist noorsootöötajat ning koos vabatahtlikega on see number ligi 15 000. Iga noortega töötav spetsialist on ka noorteinfotöötaja, kes mõtestab ja planeerib igapäevased noortele suunatud tegevused, sh noorte informeerimiseks vajaliku infotöö – kõik noortele suunatud tegevused sisaldavad suuremal või vähemal määral tööd infoga.
Noorteinfo pakub noortele ümbritsevast elust teavet, toetades seeläbi iseseisvust, suurendades teadlikkust erinevatest võimalustest ja valikutest elu paremaks korraldamiseks. Noorteinfo lähtub noorte vajadustest ja huvidest ning muudab noortele suunatud info neile kättesaadavaks arusaadavas keeles ja kujul, olgu teemaks suhted, ühiskondlik aktiivsus, tervis, õppimisvõimalused, sport, huvitegevused või muu. Osad spetsialistid puutuvad kokku spetsiifilisemate, teised jällegi üldisemate teemadega – see oleneb töö sisust, spetsiifikast, aga ka noorte huvidest.
Vaata ka SIIT.
Noorteinfo teenust pakkuvad noorsootöö asutused, noortele suunatud tegevusi ja teenuseid pakkuvad asutused ning noortega töötavad spetsialistid lähtuvad noorte huvidest ja vajadustest ning noorsootöö ja Euroopa noorteinfo harta põhimõtetest[1]. Hartas kirjeldatud põhimõtete rakendamine aitab hoida teatud kriteeriumitele tuginedes info usaldusväärsuse taset.
Noorteinfo teenuse toimimiseks viiakse läbi noorteinfotööd, mis on planeeritud ja eesmärgipärane info vahendamine otsese suhtluse ja/või digitaalsete keskkondade kaudu[2]. Nii näiteks koondab noorteinfoportaal Teeviit[3] universaalset infot erinevate teemade kohta, portaal Peaasi[4] spetsiifilist vaimse tervise teemalist ning rahvusvaheline infovõrgustik Eurodesk[5] noortele Euroopas avanevate võimaluste infot. Noorte informeerimisel kombineeritakse nii näost näkku kui ka digitaalse suhtluse võimalusi, näiteks töötoad, infopäevad, kohtumised, messid, festivalid, tegevused sotsiaalmeedias, et toetada ja kõnetada võimalikult laia infotarbijate hulka.
Kuidas noorteinfotöö väärtuspõhiseks ja mõtestatuks muuta?
Euroopa noorteinfo hartas (2018) on kirjeldatud 9 põhimõtet, millele peab tuginema noortele suunatud noorteinfoteenus ja elluviidav noorteinfotöö. Need on noorteinfo kvaliteedikriteeriumid, mis näevad ette, et teenus ja infotöö on sõltumatu, kättesaadav, kaasav, vajaduspõhine, võimestav, osalust toetav, eetiline, professionaalne, ennetav. Iga hartas välja toodud põhimõte kirjeldab väärtusi ja tegevusi, millega tuleb arvestada. Üheksa põhimõtet ning nende rakendamine võib esialgu tunduda hirmutav. Kust ja kuidas alustada või oma teenus põhimõtetega kooskõlla viia?
Infoteenuse ja -töö üheks olulisemaks osaks on planeerimine, mis aitab välja selgitada, mida ja kuidas noored päriselt vajavad. Planeerimise faasis tehtud tegevused aitavad täpsemini välja selgitada, milliste teemade/valdkondade kohta noored infot vajavad ning millele pöörata noortele suunatud tegevustes tähelepanu. See muidugi ei tähenda seda, et noored ei tohiks huvituda või küsida jooksvalt küsimusi teistel teemadel – see on pigem selline osa infotööst, mida on raske ette planeerida ning tegutsetakse vastavalt vajadusele, kasutades usaldusväärseid allikaid.
Olulise osana peab planeerimise ja ka elluviimise puhul arvestama sellega, et noortega töötav spetsialist ei ole nn kõiketeadja, näiteks psühholoog, ämmaemand või karjäärinõustaja. Noorte informeeritust tuleb toetada oma pädevuste ja oskuste piires, kaasates vajadusel erinevaid spetsialiste ja eksperte, uurides ja viidates info loomisel või vahendamisel erinevatele spetsiifilist infot pakkuvatele usaldusväärsetele allikatele. Sellisel viisil tegutsemine aitab hoida info väärtuslikuna, hinnata ja jälgida info vastavust harta põhimõtetele.
Kuidas seda teha? Vajaduste väljaselgitamiseks võib piirkonna noortega kasutada (jalutus)koosoleku, häkatoni, ajurünnaku, küsitluse, konsultatsiooni või mõnd muud meetodit. Planeerimiseks on oluline spetsialistide omavaheline võrgustikutöö, mis toetab info, teadmiste ja kogemuste vahetamist ning koostööd piirkonna noorte toetamisel. Samuti on Euroopa noorteinfo ja nõustamise agentuur ERYICA loonud mitmeid planeerimist toetavaid materjale, need leiab SIIT. Peatselt ilmub eesti keeles noorteinfo käsiraamat.
Kuidas harta aitab noortes, aga ka noortega töötavates spetsialistides, kujundada väärtusi, millele info peab vastama?
Vahetu töö noortega, nende huvide väljaselgitamine, planeerimine, koostöö võrgustikuga, info loomine ja vahendamine koostöös spetsialistidega ning noortega aitab tagada selle, et noortele suunatud info baseerub kvaliteedipõhimõtetel. Sellisel viisil tegutsemine muudab ka noorte enda jaoks info atraktiivsemaks ja väärtuslikumaks, aitab kogu protsessi vajaduste väljaselgitamisest kuni info loomiseni mõtestada. Toetab sealjuures noorte info- ja meediakirjasokust, pakub uusi kogemusi, toetab oskuste arengut ning aitab välja selgitada asjakohased infoedastamise vormid – olgu selleks YouTube’i kanal, temaatiline töötuba või hoopis teemaseina kujundamine noortekeskuses.
Viimaste aastate jooksul ei ole suurenenud ainult info hulk ja info vahendamiseks loodud kanalid, milles noored peavad orienteeruma, vaid ka infovahetuse kiirus ja selle loomise protsess – põhimõtteliselt saab ju igaüks oma sõnumi välja paisata ja suunata vaid ühe klikiga. Ka noored ise on info- ja sisuloojad – kaasame noori ja laseme neil koos meie endiga tegutseda nii online kui ka offline. Noored saavad anda oma panuse info vormi panemisel ja meie saame neid toetada kvaliteedipõhimõtete järgimisel.
2018. aastal toimus ERYICA eestvedamisel koostöös liikmesriikidega harta teemaline sotsiaalmeedia kampaania, millega tõsteti esile iga põhimõte ning nendega seotud tegevused. Eesti keeles saab kampaania kohta lugeda SIIT ning inglise keeles SIIT.
Kuidas iga noortega töötava spetsialisti panus on olulise tähtsusega?
Noorteinfo on lahutamatu osa igapäevasest tööst noortega ja iga noortega töötav spetsialist puutub oma töös kokku noortele suunatud ja vajaliku infoga. Noored seevastu aga orienteeruvad igal sammul infos – mida võtta ja mida jätta. Igal spetsialistil on võimalus toetada noori asjakohase ja usaldusväärse infoga, mis vastab kvaliteedipõhimõtetele ja aitab seeläbi kujundada turvalisemat infoühiskonda, mis toetab noorte informeeritust neile pakutavatest võimalustest ja mõtestatud osalust ühiskonnas.
Kes on võitja?
Võidab see, kellel on kõige rohkem väärtuslikku infot, mis
- arvestab noorteinfo harta põhimõtteid;
- baseerub noorte tegelikel vajadustel ja huvidel;
- põhineb usaldusväärsetel allikatel;
- on noortele arusaadavas keeles ja atraktiivses vormis!
1993. aastal võeti ERYICA üldkogul esimest korda vastu Euroopa noorteinfo harta, kus on sätestatud põhimõtted kvaliteetseks noorteinfotööks ning mida on alates sellest ajast üle-euroopalises noorteinfotöös ja teenuse pakkumisel aluseks võetud. Harta uuendati 2018. aastal ning see on tõlgitud 21 keelde.
Kasutatud allikad
[1] https://entk.ee/European_Youth_Information_Charter_2018_EE_A4_v1.pdf
[2] https://entk.ee/noorsootoo/noorsootoo/noorteinfo/
[3] https://www.teeviit.ee/
[4] http://peaasi.ee/
[5] https://eurodesk.eu/
Kaanepildi autor on noor kunstnik Kadi Sink
Kaanepilt on valminud EiK – Tinnitus singli jaoks