Foto: Taaniel Malleus

Hoolivuses on edasiviiv jõud!

  • Marit Kannelmäe-Geerts,  „Hooliv klass” programmijuht

Viimastel aastatel ilmunud uuringute põhjal võib tõdeda, et hoolimise ja avatusega ei ole meie ühiskonnas veel kõik lõplikult hästi. Nii teised käesolevas ajakirjas märkimist leidnud algatused ja meetodid kui ka programm „Hooliv klass” on hea tõestus sellest, kuidas noortevaldkonna kaudu saab väikeste sammude toel panustada hoolivama ühiskonna kujunemisesse.

„Hooliv klass” töötab põhimõttel, et positiivset ja hoolivat käitumist tuleb märgata ja tunnustada, sest seda, mida märkad, tekib juurde.

Suhtlemine ja hoolimine on oskused nagu kõik teisedki, neid tuleb proovida ja praktiseerida. Suhe iseenda ja teistega on aluseks kõigele muule, mis me elus teeme. Koolid on väga selgelt ühiskonnas toimuva peegelpildiks ja kuigi Eesti noored on teadmiste poolest vägevad tegijad, kinnitavad erinevad uuringud, et selle juures ei tunne nad koolis olemisest sugugi nõnda palju rõõmu kui mitmete teiste riikide eakaaslased. Kiusamine, tõrjutus ja teised suhtlemis- ja koostööoskuste puudumistest tingitud raskused on teemad, millega noored koolis jätkuvalt igapäevaselt kokku puutuvad. Ebaaus on oodata noortelt head õppeedukust keskkonnas, kus nad end hästi ei tunne. Ent juhul, kui õppeedukuse nimel pingutatakse, aga puudub endast ja teistest hoolimine, siis on nendel tulemustel kõrge hind noorte vaimset tervist ja heaolu silmas pidades. Need on teemad, mille lahenduste leidmisesse saavad (ja peavad) panustada kõik, kes tegutsevad noorte toetamise ja arendamise nimel. Jõud peitub valdkondade vahelises koostöös ning just nimelt sellest põhimõttest lähtuvalt tegutseb ka „Hooliv klass”.

5 aasta jooksul on Eestis ellu viidud programmi „Hooliv klassˮ tegevusi rakendatud

28koolis, puudutades seeläbi rohkem kui

500 noort ning enam kui

200 õpetajat ja noorsootöötajat

 

„Hooliv klassˮ toimib kooli ja noorsootöö koostööl ning soodustab noorsootöö väärtuste ja meetodite kaudu hooliva meeskonna kujunemist klassis. Programmi toel ennetatakse kiusamise ja tõrjutusega seotud probleemide süvenemist ning leitakse lahendusi, mida saavad õpilased koos klassijuhataja ja tugimeeskonnaga (sh noorsootöötaja) igapäevaselt ära teha, et klassis valitseks hooliv ja üksteist toetav õhkkond. Elluviidavad tegevused rajanevad usul, et kiusamiskäitumise ennetamiseks ja muutmiseks on oluline luua klassist hooliv meeskond, kus vastutus suhete hoidmise eest on võrdselt nii õpilastel kui ka õpetajatel. Muutused, mis ühes klassis ilmnevad, kanduvad nii õpetajate kui ka õpilaste kaudu teistesse klassidesse ning nõnda ka laiemalt ühiskonda.

 

Nelja-aastane kogemus ja mõju-uuringud kinnitavad, et programmis osalemine:

suurendab õpilaste suhtlemisoskust

suurendab rahulolu suhete ja tegevustega koolis

aitab tõsta õpilaste hinnangut enda heaolule koolis

aitab kaasa tülide rahumeelsele lahendamisele ja heale läbisaamisele nii klassikaaslaste kui ka õpetajatega

muudab programmi lõpuks omasemaks kaaslastele hästi ütlemise ja ühistegevustes osalemise

Õpetajad tajuvad programmis osalemise jooksul kõige suuremat muutust selles, et õpilased ütlevad üksteisele hästi; klassis on hea õhkkond õppimiseks; osaletakse sagedamini klassi ühistegevustes; õpilased on muutunud teadlikumaks sellest, milles nad head on, ja saadakse üldiselt omavahel paremini läbi.

 

Programm “Hooliv klass” viiakse ellu Eesti Noorsootöö Keskuse ja Haridus- ja Teadusministeeriumi toel.

Print Friendly, PDF & Email

Teostus EMOTIVE