Tuginedes ajaloole võib öelda, et Eesti noorsootöö on läbi aegade olnud multikultuurne, kuna Eesti territooriumil on alati elanud palju rahvaid ja rahvusi. Noorsootöö põhiprintsiip on luua tingimused 7-26-aastaste noorte mitmekülgseks arenguks. Olenemata sellest, mis rahvusest noor on ja mis keelt ta räägib, peame noorsootöötajatena suutma leida kõigile ühise keele ja lähenemise ning kohtlema kõiki võrdselt.
Igas Eesti piirkonnas on noorsootöö erinev, olenevalt noortest, asukohast ja omavalitsusest. Kui rääkida Ida-Virumaa piirkonnast, siis enamik noortekeskustest ja noorteorganisatsioonidest teeb noorsootööd vene keeles, kuna seal on venekeelsete elanike ja noorte osakaal suurem. See kogemus on võimaldanud noorsootöös tänapäeval, praeguses kriisis, kasutada juba end tõestanud mitteametlikke meetodeid, et pakkuda abi ja kaitset, teadlikkust ja sotsiaalset kaasatust inimestele ja noortele, kes seda vajavad.
Olles vabatahtlik laeval Isabella, kus praegu elavad Ukrainast pärit põgenikud, võin julgelt öelda, et nende vajadused erinevad vastavalt vanusele. Väiksemate laste jaoks on oluline suhtlemine, mänguline tegevus, suurematele lastele sõbra olemasolu, suhtlemine ja hobid, teismelistele ja vanematele noortele võimalus ennast teostada, õpingud lõpetada ja töökoht leida. Vaatamata erinevale vanusele on neil kõigil üks ühine joon – nad kõik vajavad kindlustunnet, et nad ei pea enam kuhugi jooksma, oma asju, mänguasju, pidžaamat maha jätma ja teadmata suunas põgenema. Rutiini kiireks taastamiseks vajavad nad turvalist kohta, kus on nende vanemad ja lähedased, kes räägivad oma emakeelt, kus on kool, klassikaaslased, huviringid, võimalust teha oma toas kodutöid, veeta õhtuid lähedastega, jalutada sõpradega, unistada oma tulevikust ja teha plaane.
Kui rääkida tavalisest päevast noortekeskuses, siis noortekeskusesse tulevad noored, kes tahavad lihtsalt veeta oma vaba aega väljaspool kooli ja kodu, kus noorte põhimuredeks on kool, kodutööd, eksamid. Kui aga rääkida noortest Ukraina pagulastest, siis nende jaoks pole see üldse oluline, nemad tahavad ennekõike võimalikult kiiresti turvalisse ellu naasta. Laeval saadud kogemus näitas, et siinsed noored vajavad turvalist täiskasvanut või sõpra, kes räägib, jagab kogemusi, vajadusel aitab; inimest, kellega on meeldiv aega veeta ja ühel hetkel unustada oma riigis toimuv. Noortele on oluline näha, et nad ei ole koormaks ja nad on siin oodatud, et neid ei solvata ega sunnita uuesti riigist lahkuma.
Oluline punkt noortega dialoogis ja esmakontakti loomisel on suhtluskeel. Suurem osa Ukraina noortest räägib vene ja vähesel määral inglise keelt, seetõttu võimaldab see samas keeles suheldes kiiresti kontakti luua ja vajalikku teavet edastada. Keelebarjäär võib aga saada tõsiseks takistuseks noorte ühiskonda integreerumisel.
Noorsootöö peamine väljakutse on praegu meediaruumis ja sotsiaalvõrgustikes toimuv infosõda. Rääkides noortest, siis tarbivad nad enamuse infost Tiktokis, kus igaühel on oma tõde, mis oma erisustes võib saada ja on juba saamas probleemiks ning sallimatuse sütitajaks ukraina või vene rahva suhtes. Fotod ja videod levivad valguse kiirusel ja tihti ei peeta vajalikuks allikaid kontrollida. Kahjuks on kriitilise mõtlemise arengus tõrkeid mitte ainult noorte, vaid ka täiskasvanute seas, seetõttu on väga oluline, et noorsootöötajad võtaksid ise selleteemalisi kursusi või koolitusi, samuti koolitaks noori valeuudiseid ära tundma ja allikatest kinnitust otsima, et see infosõda ja agressioonilaine peatada.
Teine praeguse olukorra väljakutse on inimressursi nappus abi osutamisel. Meie noortekeskuse Youth Club Active juhataja Daria Djatšenko sai vabatahtliku tegevuse algatajaks laeval Isabella. Sellele laevale jõudmine nõudis aga aega ja pingutust. Lastele vanuses 5-11 pakuvad noorsootöötajad ja noored tegevust kaks korda nädalas ja noortele 11+ igal esmaspäeval ja kolmapäeval. Meie jaoks on peamine väljakutse vabatahtlike leidmine selle vabatahtliku tegevuse pakkumiseks. Väga raske on leida inimesi, kes oleksid nõus oma aega andma, tulema ja noortega vahetult aega veetma. Vaatamata sellele, et vabatahtlik tegevus on Eestis väga arenenud ja statistika järgi on vähemalt iga teine Eesti elanik kunagi vabatahtlikus tegevuses osalenud, näitab praegune olukord, et inimesed on rohkem valmis aitama pagulasi rahaliselt kui oma isiklike pingutustega. Inimestel võivad praeguse olukorra suhtes olla ka veel lahendamata eelarvamused ja hirmud.
On väga oluline, et noortekeskused tuleksid ise pagulaste juurde ja tutvustaksid neile nende võimalusi, sest meie kogemus on näidanud, et nad ei tea, mis on Eesti noorsootöö ja noortekeskused. Vaid luues usaldusliku suhte noortega nö nende enda territooriumil, saame nad teise sammuna tuua noorsootöö maastikule ja pakkuda neile arenguvõimalusi. Muidugi võib noorsootöötajatel olla raskendatud igapäevatöö ja pagulastega töötamise ühildamine, kuna paljudes noortekeskustes pole piisavalt töötajaid. Ka ei jäta kiire igapäevatöö vabatahtlikuks tegevuseks alati energiat. Kuid on väga oluline, et noortekeskused pööraksid rohkem tähelepanu ja oleksid algatajad kõigile praegu Eestis elavatele noortele noorsootöö pakkumises, sest ainult koos saame aidata rohkem inimesi ning võimalikult kiiresti kohaneda ja sulanduda ühiskonnana. Ainult üheskoos saame tõestada, et noorsootöö on riigi ja formaalhariduse täieõiguslik abiline nii igapäevaselt kui ka kriisiajal.
Sisukord
- Sissejuhatus – kas maailmarahul on juured?
- Noorsootöö ja sõda – sotsiaalpedagoogiline käsitlus, Filip Coussée
- “Euroopa noorte eesmärgid kunstis“, veebiarutelu kokkuvõte, Jaan Aps
- Maailmaharidus aitab tulevikukriisidele vastu astuda, Kelli Eek ja Mari Jõgiste
- Iga tegu, mis suurendab positiivset suhtlust, on samm rahu suunas, Mikko Mäkipää
- kommentaarid Eneli Meresmaa, Liis Auväärt ja Liis Märdin
- Rahuharidus – noortevaldkonna vastuskirjad, Heili Griffith ja Lina Soboleva
- Sotsiaal-emotsionaalne pädevus noorsootöö perspektiivist, Elina Malleus-Kotšegarov ja Liisa Lints
- Infosõjas saab noorsootöötaja olla verbaalse ja visuaalse info analüüsi süda, Maria Murumaa-Mengel
- Tagasiside võimalused mõtestamise ja enesejuhtimise arendamises, Helena Pihel
- kommentaar Kristel Kallau
- Eesti noorsootöö on multikultuurne, Veera Jegorova
- Lõimumine – väljakutsete väljakutse?, Anni Tetsmann, Anna-Liisa Nurgamaa
- kommentaar Deniss Jeršov
- Teadlik vabatahtlikkus ka kriisiajal – noorsootöös ja noortega, Lauri Luide
- Anett Männiste
- Kriisiaegne tööturg – noorte mõjud ja mõjud noortele, Olav Kersen
Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Luisa Harjak.
