Iga tegu, mis suurendab positiivset suhtlust, on samm rahu suunas

„Mõelge korraks, kui suurt energiat ja jõupingutust nõuab armeelt riikide ja rahvaste vallutamine. Mõelge, milleks me oleme võimelised. Võrreldes sõjaga peavad meie rahutegevused olema veelgi jõulisemad ja kaugemale ulatuvad. Need peavad jõudma inimeste südamesse.“

Selle lausega lõpetan tavaliselt Gutsy Go juhendajate koolituse viimase päeva.

See pole kunagi varem nii hästi paika pidanud kui praegu. Meie arusaam rahust ja rahuõpetuse vajadusest on viimaste kuude jooksul järsult muutunud. Rahuõpetus nõuab tegevusi. Tegevusi, mis põhinevad koostööl ja teenivad pelgalt isiklike vajaduste asemel ühist heaolu.

Soome keeles on sõna „rahu“ seotud tasapisi tegutsemise, teiste mitte häirimisega. Põhimõtteliselt võib „rahus elamist“ mõista kui oma asjadega tegelemist.

Kuid ajad muutuvad ja probleemid paisuvad üleilmseks ning kriis võib puhkeda kõikjal, nagu me kahjuks oleme näinud. Järsku on „oma asjadega tegelemine“ aegunud ja sellest enam ei piisa.

Kolmkümmend aastat tagasi mängis Soome üle maailma olulist rolli inimeste omavahelises ühendamises mobiiltelefonide kaudu. Nüüd teevad meie noored seda taas, tegutsedes julgelt rahu nimel. Ligi nelisada õpetajat ja noorsootöötajat on läbinud Gutsy Go juhendajate koolituse ning pea neli tuhat teismelist on saanud oma kogukonnas rahu ja positiivse suhtluse arendamise kogemuse nii Soomes kui ka Eestis.

Gutsy Go YouTube’i kanal sisaldab sadu näiteid meie noortelt selle kohta, kuidas leida lahendusi konfliktidele ja liita inimesi inspireerival viisil. Noored on saanud tunnustust ja auhindu ning nende tegemisi on sotsiaalmeediakanalites vaadatud enam kui miljon korda.

Nähtamatu vaenlane

Kui mõtleme rahukoolitusele, peame kõigepealt mõistma, mille eest ja mille vastu me tegelikult võitleme. Kes on tegelikult meie vaenlane? Gutsy Go ei ole kunagi uskunud meeleavaldustesse ega millegi või kellegi suunas näpuga näitamisse, sest see lükkab vastutuse muutuste eest kellelegi teisele. Kui hakkad hukka mõistma ja karjuma, tõstad sellega vaid võimustruktuuri esile ning jääd ise väljapoole.

Gutsy Gos toovad noored küll välja meie ühiskonnas esinevad probleemid, kuid erinevus seisneb selles, et nad leiavad neile kohe lahendused, rakendavad neid lahendusi praktikas ja jagavad ka digimaailmaga. Seda erinevust ilmestab küsimus, mida kuuleme igal nädalal noortelt, kellel on omad kahtlused: „Kas me TÕESTI teeme seda?“ Enesekindel juhendaja, kes neid motiveerib ja innustab, vastab rahulikult: „Jah, teeme küll.“

Konkreetsed tegevused käivitavad muutuseid, nagu ütleb 17-aastane Sophie: „Sain Gutsy Gost elu parima kogemuse. Mulle on alati meeldinud teistele head teha, kuid see nädal andis mulle julgust teha rahu heaks konkreetsemaid tegusid. Soovin, et sõja eest vastutavatel inimestel oleks noorena olnud Gutsy-nädal, et nende arusaam rahust oleks teistsugune.“

Aga miks me seda selliselt teeme? Sest rahuõpetuses ei ole vaenlased mitte poliitikud, bürokraatia, kliimamuutused vms, vaid nähtamatu vaenlane peidab end meie mõtetes. Meie võitlus rahu eest on tegelikult võitlus küünilisuse vastu. Vaatleme seda teadlase seisukohast.

Iseloomu tugevused parandavad vaimset tervist

Soome meditsiiniühingu Duodecim tegevdirektori Pekka Mustoneni sõnul kahekordistub küüniliste noorte arv selle aja jooksul, kui noored jõuavad algkooliealistest täiskasvanuikka. See tähendab, et see arv suureneb kümnelt protsendilt kahekümnele protsendile. ¹1 Võite küsida, miks see number muret tekitab.

Olukord on tõsine, kuna küünilisus lühendab oodatavat eluiga. Suhtumine ellu ja lootusetuse tunne mõjutavad inimese valikuid.

Duodecim on olnud Gutsy Go teaduspartner juba mitu aastat ja uuringute tulemused on paljulubavad. Peamine järeldus on, et hea vaimne tervis on märkimisväärselt seotud kõrgema enesehinnangu, tugevama iseloomu, lootuse, lahkuse ning sotsiaalse kaasatusega. Tulemused rõhutavad, et noorukite psühholoogiliste ja sotsiaalsete valdkondade parandamine võib parandada nende vaimset heaolu. ²2

Tulemuste põhjal tundub, et enesehinnang, iseloomu tugevused ja sotsiaalne kaasatus võivad olla tugevamalt seotud noorukite vaimse heaoluga kui perekonna sotsiaalmajanduslikud tegurid. 2 See tulemus ilmestab iga pedagoogi ja kasvataja töö mõttekust. Iseloomu tugevate külgede edasi arendamisega saame ületada ümbritsevate asjaolude mõju vaimsele tervisele.

Värskes doktoritöös väidetakse, et õpilaste isiklike tugevuste kasutamine on seotud nende üldise õnnetundega nii otseselt kui ka kaudselt kooliga seotud rahulolu ja kooli tegevustesse kaasatuse kaudu. ³3

Gutsy Go nooruk, 18-aastane Rafi Kabiri ütleb järgmist: „Tagasi vaadates tunnen, et Gutsy Go andis mu elule suuna. Õppisin, kuidas töötada erinevate inimestega ja väärtustada neid hoolimata sellest, millises olukorras nad parasjagu on. See on muutnud mind väga tänulikuks kõige eest, mis mul on, ja andnud mulle jõudu töötada oma eesmärkide nimel.“

Duodecim jätkab praegu oma uurimistööd Gutsy Go Hubis, kus meetodit rakendatakse igapäevases koolielus kolmes Lõuna-Soome kakskeelses koolis.

Passiivsest objektist aktiivseks subjektiks

Oma kahekümneaastase hariduskarjääri jooksul ei ole ma kunagi varem näinud noorte käitumises nii ulatuslikku ja kiiret muutust. Paar aastat tagasi toimus Põhja-Soome linnas Oulus suur üritus. Korraldasime GG-nädalaid eri linnaosades. Pärast GG-nädalat on noortel võimalus kandideerida Gutsy Sparksi sädeinimeseks. Viimased moodustavad GG-nädalal osalenud noorte kogukonna, kes soovib jätkata edasiste rahuprojektidega.

Kogusime need sädeinimesed ühte kohta ja kuigi nad üksteist ei tundnud, tekkis neil ühise rahuloomise kogemuse kaudu äärmiselt tugev side. Õhustik oli kirjeldamatu. See oli võrreldav intensiivse rokk-kontserdiga. Noored olid kirglikud ja valmis tegema rahu nimel koostööd. Nad särasid enesekindlusest, mõtestatuse tundest ja rõõmust. Nii kirjeldab oma kogemust 18-aastane Annika: „Minu jaoks oli see nädal isikliku arengu teekond. See avas mu silmad sellele, mis on elus oluline ja mida ma tahan tulevikus teha. Liitusin Gutsy Sparksiga ning leidsin eluviisi, mida olin otsinud.“

See kogemus mõjutas minu mõtlemist rahuõpetusest, noorsootööst ja õppimisest üldiselt. Eripedagoogina on mul alati olnud keeruline leppida, et nii paljud otsused on meie noorte eest juba ära tehtud. Minu arvates seisneb probleem selles, et ei mõisteta, miks koolis peab käima. Minu poja vastus küsimusele oli võib-olla veidi sarkastiline, kuid tabav: „Sest täiskasvanud arvavad, et me oleme rumalad.“

Minu meelest keskendume ka noorsootöös liiga palju noortele meele järgi olemisele või meelelahutuse pakkumisele. See tee ei vii meid õnnelikku kohta. Kujuta ette teist päeva lõbustuspargis, kui kogu põnevus on kadunud. Üha rohkemast ja rohkemast jääb lõpuks järele vähem. Noorte kui muutuste loojate potentsiaali tuleks kasutada enne, kui see raisku läheb. Deloitte’i millenniumipõlvkonna uuringu kohaselt peab üle kaheksakümne protsendi noortest oma eluülesandeks maailma paremaks muutmist ⁴4 ja kaheksakümmend protsenti noortest soovib teisi aidata, kuid ei ole päris kindel, kuidas seda teha. ⁵5

Muutke rahu nähtavaks

Nelson Mandela tsitaat aitab mõista noorte teekonda: „Mitte miski ei aita meil paremini mõista viise, kuidas oleme ise muutunud, kui naasmine paika, mis on jäänud muutumatuks.“ See juhtub iga kord, kui noortele pakutakse võimalust ja tuge leida koht, kus neid ja nende oskusi vajatakse.

„Gutsy sädeinimese ja abijuhendajana olen näinud pealt neid imelisi hetki, mil noorte silmad neid ümbritsevale maailmale avanevad. Professionaalne juhendaja toetab neid küsimustega ja laseb neil üheskoos välja mõelda, mida nad soovivad mõjutada ja kuidas olukorda lahendada,“ selgitab 18-aastane Rafi Kabiri.

Võime vaid ette kujutada, mis tunne on kooli tagasi pöörduda, kui oled vanglas IT-oskusi õpetanud või eakaid inimesi esimest korda mitme kuu jooksul õue jalutama viinud. Rafi meenutab oma GG-nädalat: „See andis mulle palju enesekindlust ja julgust kohtuda uute inimestega. Sellel on olnud tohutu mõju minu tulevikule.“

Kollektiivne protsess on mõjutanud mitmel tasandil ka juhendajana töötavaid täiskasvanuid ja õpetajaid. Noorte usalduse pälvimine ja samal ajal kontrolli loovutamine võib olla paljude jaoks täiesti uus olukord. Nädala jooksul on juhendajatel võimalus märgata oma noorte iseloomu tugevaid jooni ning tähistada üheskoos esilinastusel. Ühe õpetaja kommentaar jääb mulle alatiseks meelde: „See oli suurepärane, sain nädal aega tunda end kui inimene.“

Gutsy Gos kasutatakse meediat erinevatel viisidel. Seda kasutatakse pedagoogilise vahendina ning ühtlasi muudetakse sellega nähtavaks rahu ja iseloomu tugevad jooned. Esilinastus võimendab noorte kogemust, et ka väga lühikese aja jooksul on võimalik head teha ja rahu luua. Lisaks suurendab videote internetis jagamine projektide mõju. Juba ainuüksi kiusamise projekti on vaadatud enam kui miljon korda ja seda kasutatakse paljudes koolides õppematerjalina.

Tahan artikli lõpetuseks anda sõna noortele. Viimane Gutsy Go nädal toimus Tallinnas Lasnamäel ning noored pidid lõpetama lause „Soovin elada maailmas …“ ja nädala lõpuks olid nad loonud kümme projekti, kus tegeleti nende soovidega. Seega, kus iganes sa oled ja millega iganes tegeled, mõtle sellele, millises maailmas sa tahaksid elada. Koguge grupp kokku ja looge üheskoos oma Gutsy Go projekt. Naudi!

Rohkem infot:

Koduleht: https://gutsygo.fi/

Facebook: https://www.facebook.com/GutsyCollective

Instagram: https://www.instagram.com/gutsycollective/?hl=fi

---

1. https://www.duodecim.fi/2019/05/28/duodecimin-tukemassa-nuoria-voimaannuttavaa-gutsy-go-hanketta/
2. Determinants of Positive Mental Health in Adolescents – A Cross-Sectional Study on Relationships between Positive Mental Health, Self-Esteem, Character Strengths and Social Inclusion (International Journal of Mental Health Promotion 2021) https://urn.fi/URN:NBN:fi-fe2021101951658
3. CHARACTER STRENGTH INTERVENTIONS Introducing, developing, and studying character strength teaching in Finnish education (Vuorinen Kaisa, 2022) https://helda.helsinki.fi/bitstream/handle/10138/342389/vuorinen_kaisa_dissertation_2022.pdf?sequence=1&isAllowed=y
4. The 2016 Deloitte Millennial Survey Winning over the next generation of leaders 
5. Väestöliitto 2020

Kommentaarid

Eneli Meresmaa, rahvusvahelise noorsootöö vanemspetsialist, Tallinna Haridusamet

Rahuhariduse üks eesmärke on leida võimalus panustada rahumeelsete suhete arendamisse. Suhete kärgkonnad meie ümber määratlevad paljuski selle, kellena ja kuidas me end tunneme, kui palju me tahame oma kogukondadesse panustada ja mille nimel.

Kaheksakümmend neli protsenti Euroopa noortest peab oma elueesmärgiks maailma paremaks muutmist (Millennial Research Europe) ja tahaks teisi aidata, kuid ei tea, kuidas sellega edasi minna (Soome pereliidu 2020. aasta uuring). Gutsy Go programm võimaldab noortel realiseerida oma potentsiaali ja algatusi teiste abistamiseks ja ühiskonnas muudatuste tegemiseks, hoides seeläbi ära polariseerumist ja konflikte ning luues pinnase empaatilisele maailmale, kuhu kuuluvad rahumeelsed inimsuhted.

Just sellist mõtteviisi tulebki juurutada. Eriti praegu. Märkame, mis meie ümber toimub. Suuname pilgu sellele, kes enim toetust vajab. Püüame leida viisid, kuidas oma panus anda, ning näitame oma loodud lahendusi teistele, et neid inspireerida. Ja kõige selle sees õpime tundma iseend – kes me oleme, millised on meie tugevused –, õpime küsima abi, kui endal oskusi ja teadmisi väheks jääb.

Liis Auväärt, Tallinna Kuristiku gümnaasiumi 8. klassi õpilane

Mida arvad rahuharidusest?

„Minu jaoks tähendab rahuharidus seda, kui maailmas ei ole ühtegi konflikti ega tüli. Kõik saaksid üksteisega hästi läbi ja oleksid teiste vastu sõbralikud.“

Mida me saaksime teha, et selline maailm meid ümbritseks?

„Ise vähem konflikte tekitada, leida alati mingisugune kompromiss. Tavaelus olla muidugi alati üksteise vastu toredad, ükskõik kui halb tuju sul on.“

Miks üldse rääkida rahu teemadel?

„Rahu teemadest peaks rääkima, et ei tekiks sellist olukorda, nagu meil praegu on. Riigiesindajad peaksid kõigiga hästi läbi saama ja üksteist toetama.“

Kuidas Gutsy Go nädal sind sellele mõtlema pani?

„Gutsy Go nädal pani mind sellele teemale rohkem mõtlema kui tavaliselt, näiteks alati tuleb teistega olla mõistlik ja sõbralik, kuna sa ei pruugi teada nende olukorda. Arvestades praegust olukorda ja teemat, millega me enda Gutsy Go tiimis tegelesime, ei peaks minu arvates ükski laps tundma muret oma kodumaa pärast, et keegi neid ründab, ja oma vanemate pärast, kes seal oma kodumaa eest võitlevad, et kas nad jäävad ellu.“

Liis Märdin, Tallinna Kuristiku gümnaasiumi õpetaja

Mis on rahuharidus sinu jaoks (mida see sinu jaoks tähendab)?

Rahuharidus tähendab minu jaoks teadmist, et kõik algab väikestest asjadest ja me kõik saame midagi muuta. Meie võimuses indiviidina ei ole sõda lõpetada või kõiki maailma inimesi õnnelikuks teha, aga me kõik saame astuda väikeseid samme rahu nimel ja seda enda kogukonnas või enda koolis või kasvõi enda perekonnas teadlikult tegutsedes.

Miks üldse on vaja noortega rahu teemadel rääkida?

On oluline viia see sõnum, et meist kõigist sõltub midagi, ka noorteni. Noored on tihti ebakindlad ning neile tekitatakse tunne, et täiskasvanud teavad ja täiskasvanud otsustavad. On väga oluline neile näidata, et tegelikult on väga palju ka noorte endi kätes ja justnimelt neid väikseid samme astudes saavad nad tekitada kokkuvõttes suure mõju. Kasvõi see, et ole teistega sõbralik, märka head, ole salliv, hoolitse inimeste ja looduse eest enda ümber jne. Kui noored näevad, et päriselt midagi muutub, siis nad usuvad endasse rohkem, on enesekindlamad ja suudavad seda sõnumit ka edasi kanda.

Kuidas Gutsy Go sind sellele teemale mõtlema pani?

Gutsy Go nädala eesmärk oligi rahutegude tegemine. Väga äge oli näha, kuidas meie noored mõtlevad ja kui hästi nad tegelikult teadvustavad probleeme meie ümber. Täiskasvanutena kipume tihti võtma kogu vastutuse enda kanda ning usaldame noori liiga vähe. See nädal näitas, et kui anda noortele usaldus ja toetus, siis nad on valmis suurteks tegudeks!

Kuidas just praeguses olukorras saame ise panustada rahu mõtteviisi kujunemisse?

Eelkõige saame seda teha ise rahulikuks jäädes ja positiivselt mõeldes, kuigi see võib tunduda väga raske. Peame elama mõtteviisiga, et headus sünnitab headust, ning püüdlema sallivama ja hoolivama ühiskonna poole. See kõik algab meie enda seest.

Sisukord

• Sissejuhatus – kas maailmarahul on juured?
• Noorsootöö ja sõda – sotsiaalpedagoogiline käsitlus, Filip Coussée
• “Euroopa noorte eesmärgid kunstis“, veebiarutelu kokkuvõte, Jaan Aps
• Maailmaharidus aitab tulevikukriisidele vastu astuda, Kelli Eek ja Mari Jõgiste
• Iga tegu, mis suurendab positiivset suhtlust, on samm rahu suunas, Mikko Mäkipää
  • kommentaarid Eneli Meresmaa, Liis Auväärt ja Liis Märdin
• Rahuharidus – noortevaldkonna vastuskirjad, Heili Griffith ja Lina Soboleva
• Sotsiaal-emotsionaalne pädevus noorsootöö perspektiivist, Elina Malleus-Kotšegarov ja Liisa Lints
• Infosõjas saab noorsootöötaja olla verbaalse ja visuaalse info analüüsi süda, Maria Murumaa-Mengel
• Tagasiside võimalused mõtestamise ja enesejuhtimise arendamises, Helena Pihel
  • kommentaar Kristel Kallau
• Eesti noorsootöö on multikultuurne, Veera Jegorova
• Lõimumine – väljakutsete väljakutse?, Anni Tetsmann, Anna-Liisa Nurgamaa 
  • kommentaar Deniss Jeršov
• Teadlik vabatahtlikkus ka kriisiajal – noorsootöös ja noortega, Lauri Luide 
  • Anett Männiste
• Kriisiaegne tööturg – noorte mõjud ja mõjud noortele, Olav Kersen

Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Luisa Harjak.