Innovatsioon noorsootöös – teekond juhuslikust taotluslikuni

Noorsootöö üks peamisi ülesandeid on luua noorele tema enda huvidest ja vajadustest lähtuvad parimad tingimused ja keskkond positiivseks arenguks. Kriisiajal olime täiesti uues olukorras ja uutes tingimustes ning tuumküsimuseks tõusis, kuidas sellel ajal noore jaoks olemas olla (vaata ka Ülly Enni samanimelist artiklit^[1]). Pidime hakkama asju uutmoodi tegema, mis Shumpeteri ehk innovatsiooni „ristiisa“ sõnul ongi kõige laiem definitsioon sellele mõistele – ja me pidime tegema seda kiiresti ning palju.

Ettevõtluse maailmas on innovatsiooni rakendamise peamine eesmärk saavutada paremaid tulemusi ning see kehtib ju tegelikult ka noorsootöös – soovime samuti noortele mitmekesisemaid, mõjusamaid, toetavamaid ja noort edasiviivaid võimalusi. Eestis oleme sellist mõtlemist või käsitust nimetanud nutikaks noorsootööks^[2] ning innovatsioon on selle peamine arengumootor. Kriis tekitas olukorra, kus pidime hästi kiiresti defineerima probleemi ja (võimaliku) lahenduse ning lahenduseni jõudmiseks tuli liikuda täistuuridel ja -kiirusel.

Enne kui läheme konkreetsete näidete juurde, tuletame korraks meelde, mis on innovatsioon ja millist laadi innovatsioon meid ümbritseb. Nagu ennist välja toodud, siis innovatsioon on kõige üldisemas mõttes millegi uut moodi tegemine (Tidd, Bessant, Pavitt 2006). Innovatsioon võib toimuda lisanduva ehk järk-järgulise ehk inkrementaalsena või põhjaliku ehk radikaalsena ning need uutmoodi tegemised võivad avalduda tootes või teenuses (muutused pakutavas tootes ja/või teenuses), protsessis (muutused toote või teenuse loomises ja/või kättetoimetamises), positsioonis (uus positsioon turul) või paradigmas (muutus tegutsemise või mõtlemise raamistikus) (Ibid.). Veelgi analüütilisemalt vaadeldes on võimalik need muutuste dimensioonid asetada maatriksile, kus ühel pool asetseb komponent-süsteem telg ning teisel pool inkrementaalne-radikaalne telg (joonis 1).

Tol hetkel veel Eesti Noorsootöö Keskus (1. augustil alustas tööd Haridus- ja Noorteamet, mille üheks ühinenud asutuseks oli Eesti Noorsootöö Keskus^[1]) seadis kiiresti üles noortevaldkonna erilehe^[2] ning muu hulgas kutsus kõiki valdkonnas toimetavaid noorsootöötajaid ja noorsootöö organisatsioone üles jagama oma kogemust^[3] teemaviitega nutinoorsootöö, mille tulemusel kogunes enam kui 50 näidet ja kogemuslugu üle Eesti (siinkohal suured tänusõnad kõigile kogemuste jagajatele!). Püüdsin kõik kogunenud näited asetada eespool välja toodud komponent-süsteem ja inkrementaalne-radikaalne maatriksile ning tulemus oli üsna põnev.

Kuna muutunud oli olukord, ent noorsootöö peamine eesmärk ja ülesanne jäid samaks, siis olemasoleva informatsiooni põhjal joonistus välja muster. Esmalt kontaktivabalt pakutavad teenused hakkasid end tõhustama ehk toimus inkrementaalne komponendi tasandil innovatsioon. Riigitasandi näitena võib välja tuua nutika noorsootöö tööriistakarbi uuenduskuuri, mis muutus oluliselt kasutajasõbralikumaks Nutivaramuks^[4] ning vaadeldud perioodil lisati ühtekokku üle 80 hea nipi, näite või kogemusloo. Kohalikul tasandil püüti suuremal hulgal noori meelitada juba olemasolevatesse noortele suunatud infovoogudesse, näiteks Viljandi Avatud Noortetuba (VANT) suurendas oma jälgijaskonda auhinnamängu abil. 

Teisena hakkasid silma teenuste protsessi muutused ehk tegevused, mida seni tehti otsekontaktis noortega, ent kolisid nüüd virtuaalsetesse kanalitesse. Selles dimensioonis nägi veel kaheks jaotumist: 1) tegevuse kättetoimetamise viisis muutus keskkond füüsilisest virtuaalseks ehk protsessis muutus üks komponent; 2) tegevuse kättetoimetamise viisis muutus keskkond füüsilisest virtuaalseks ning muudeti ka lähenemist ehk enam ei tuldud kokku ainult konkreetseks ajaks, vaid tegevusi sai juhiste järgi teha ka endale sobival ajal ja virtuaalselt. Esimest jaotust illustreerib väga tabavalt Minicorni roobotikaring, mille juhendaja Mai Pitsner reageeris kiirelt ning kolis noortega veebiavarustesse (loe Mai Pitsneri lugu Nutivaramust^[5]). Teise jagunemise näitena võib esile tuua Tartu Spordiseltsi Kalev, kes lisas järjepidevalt oma kodulehele uusi eestikeelseid treeningvideoid^[6].

Kolmas väljatoomist väärt innovatsioonitrend on seotud positsiooni muutusega – toimus väike nihe noorsootöö positsioonis formaalhariduse silmis. Formaalhariduse ja noorsootöö koostöö olulisusest on räägitud väga pikalt ning põnevaid näiteid koostööst on kokku toodud virtuaalsesse kogumikku NOPIK^[7]. Peamiselt on tegu konkreetsete projektitegevustega, kuid kriisiajal toimunud Zoomi-kohtumistel ja kogemuste jagamistel toodi aina rohkem ja rohkem välja, et õpetajad toetuvad üha enam noorsootöötajatele. Näiteks Tartu Noorsootöö Keskuse ülesseatud Discordis^[8] oli loodud eraldi õpiabi keskkond, kus olid nt teemad „Koolitööd“ ning võõrkeelte osas „Inglise-saksa keeleabi“.

Neljandana võib täheldada juba süsteemsemaid muutusi nii selles, mida pakutakse, kui selles, kuidas pakutakse ehk liigume innovatsiooni dimensiooni, mis toimub radikaalsemas mastaabis üldistes mõttemallides. Tallinna Spordi- ja Noorsooametis on online-noorsootööd rakendatud juba mõnda aega ning piiranguteaeg andis sellele ainult hoogu juurde. Läheneti väga süsteemselt ja kogu organisatsioonis, samuti anti kõikidele noortekeskustele väärt soovitusi, kuidas alustada online-noorsootööd^[9]. Ühel virtuaalsel noorsootöötajate kohtumisel toodi välja, et ehk võikski keskustel eriolukorrast sõltumata edaspidigi olla eraldi e-noorsootöötaja. Seega toimus süsteemne ja võiks öelda, et Eestile üsna uutlaadi noorsootöö elluviimine. Sellist mõttelaadimuutust ilmestab veel suurepäraselt Pärnu Raeküla Vanakooli Keskuse loodud virtuaalne keskus Robloxis^[10], mille ehitamise hetkel ei osatud mõeldagi, et kohe-kohe tabab see lahendus justkui naelapea pihta.

Samasse kategooriasse – radikaalne muutus mõttemallides ehk paradigmas – langeb ka rida töökorralduslikke lähenemisi, millest enim tahan välja tuua süsteemse ja kiire reageerimise. Tavapäraselt mõeldakse, et suuremad muutused, eriti organisatsioonides, mis toimetavad riigi tasandil või on ise riigiasutused,  toimuvad väga aeglaselt. Ilmselt on selles mõtlemises ka omajagu tõtt, kuid antud olukorras tõestati väga tõhusalt vastupidist. Noorsootöötajad üle Eesti tulevad üldjuhul kokku mõnel Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse üldkogul, Eesti Noorsootöötajate Kogu seminaril või Eesti Noorsootöö Keskuse (nüüd Haridus- ja Noorteamet) kohtumisel. Ent nüüd seati väga kiirelt üles ühised virtuaalsed kohtumised Zoomis ning leiti, et ehk ongi mõistlik nii mõnigi küsimus või idee läbi arutada üle veebi, aega kokku hoides.

Virtuaalsed kohtumised ei ole täna oma olemuselt enam ülemäära uus nähtus, samuti ei ole ühiskonnas laiemalt podcast’id ehk taskuhäälingud midagi uut, kuid noorsootöösse jõudis see riigi tasandil nüüd uue pop-up-algatusena Nutivaramu Taskuhäälte^[11] vormis. Eesti noorsootöö kiire reageerimine pälvis tähelepanu ka välismaal ning meie kogemusest paluti veidi täpsemat ülevaadet ning nõnda sündiski Ülly Enni artikkel „In distance but not apart: The case of COVID-19 crisis management in youth field in Estonia^[12]“.

Nii mõnigi trend mõjutab ilmselt meie tegevusi edaspidigi ning algselt väliste tingimuste tõttu käivitunud innovatsioonibuum avardas meie mõtlemist (ja võimalik, et ka noorte ootusi) niivõrd, et uutmoodi noorsootöö pakkumist näeme lähitulevikus veelgi.

Kuidas aga innovatsiooni teadlikult juhtida või kuidas luua eeldused, et innovatsioon ei sünniks niivõrd välistest tingimustest kui sisemisest läbimõeldud strateegiast? See oli üks minu magistritööd innustav ja kannustav küsimus. Otsingute ja õpingute käigus jõudsin digiküpsuse hindamismudelini Digipeegel ning nõnda sündis magistritöö „Digiküpsuse hindamismudeli Digipeegel sobivuse analüüs kasutamiseks noortekeskustele^[13]“.

Koostöös nelja noortekeskusega üle Eesti testisime Digipeegli sobivust ning seda, kuidas see võiks kaasa aidata (digi)innovatsioonile nende organisatsioonides. Digipeeglis saab vaadelda ennast kolmest hindamisaspektist. Esimeses on fookuses peamiselt sisulised töövõtted ja lähenemised, sh kuidas toimub sihtgrupi kaasamine. Teise valdkonna keskmeks on muutuste juhtimine, sh nii organisatsiooni seest kui ka välispartnerite kaasamine ja koostegemine. Kolmandas valdkonnas on raskuskese suunatud tugisüsteemidele ehk sellele, kuidas on erinevad tegevused toetatud eelkõige digitaalsest vaatenurgast.

Magistritöö osana modifitseerisime algse mudeli noorsootööle sobivamaks ning katsetuste tulemusel koostasime rea ettepanekuid, kuidas mudel arvestaks veelgi enam noorsootöö konteksti ja viiks organisatsiooni edasi. Osalenud noortekeskused hindasid kõrgelt sellise peeglisse vaatamise tööriista olemasolu ning testimise kaudu leidsime kolm võimalikku teed, kuidas mudeliga edasi minna, ning nüüd tuleb astuda järgmisi samme.

Toetav ja praktiline tööriist on ilmselt suureks abiks ning eriolukord näitas, et meis kõigis on innovatsiooni omaksvõtu pisik olemas. Kriisiolukorras lõid noorsootöötajad üle Eesti rohkem kui 50 innovaatilist lahendust – wow! Nüüd, kui läbisime üheskoos innovatsioonibuumi, oleks ehk nutikas selle laineharjal edasi purjetada. Kui eriolukorras oli suur osa lahendustest tingitud välistest teguritest, siis kuidas edaspidi teadlikult läbi mõelda, kas ja millises dimensioonis uuendusi peaks meie organisatsioonid ette võtma, olgu siis teenuses endas, selle pakkumise viisis, turu positsiooni nihkes või lausa mõttemallide muutustes.

---

[1] https://harno.ee/et/uudised/neljast-asutusest-saab-haridus-ja-noorteamet
[2] https://entk.ee/eemaldame-erilehe-kuid-sailitame-vaart-materjali-vaata-jargi-kus-ja-kuidas/
[3] https://entk.ee/noorsootoo/noorsootoo/nutikas-noorsootoo/jaga-kogemust-nutinoorsootoo/
[4] https://entk.ee/noorsootoo/noorsootoo/nutikas-noorsootoo/nutivaramu/
[5] https://entk.ee/special_posts/mis-juhtub-kui-robootika-huviringi-juhendajalt-robotid-ara-votta/
[6] https://tartukalev.ee/e-ope
[7] https://nopik.entk.ee/
[8] https://tntk.tartu.ee/uudised/tartu-noorsootoo-keskus-avab-e-noortekeskuse/
[9] https://entk.ee/special_posts/kuidas-alustada-online-noorsootood/
[10] https://entk.ee/special_posts/kogemuslugu-kuidas-e-noortekeskust-ehitada-robloxis/
[11] https://entk.ee/special_posts/nutivaramu-taskuhaaled-osa-1-jana-kukk/
[12] https://entk.ee/in-distance-but-not-apart-the-case-of-covid-19-crisis-management-in-youth-field-in-estonia/
[13] Digital Maturity Assessment Tool „Digipeegel“ Suitability Analysis
[14] https://entk.ee/ully-enn-kuidas-uuel-ajajargul-noorte-jaoks-olemas-olla/
[15] https://entk.ee/noorsootoo/noorsootoo/nutikas-noorsootoo/

Kommentaar

Anneli Meisterson, Kuressaare ANK Noortejaam juhataja, ENK juhatuse liige

Digipeegli mudeli testimine langes kokku eriolukorraga ning saime värske kogemuse hinnata oma noortekeskust digitaalsest vaatenurgast: kuidas tuleme toime muutustega, millised olid meie lähenemisvõtted, tugisüsteemid ja taristu.

Suurimaks kasuteguriks peame seda, et saime kaardistatud noortekeskuse digiküpsuse ning nüüd teame, kuhu poole suunduda noortekeskuse arengu kavandamisel digitaalse võimekuse kasvatamiseks. Üldiselt pidasid noorsootöötajad mudeli täitmist keeruliseks, sest Digipeegli mudel on ju väljatöötatud koolidele ning meie eesmärk oli anda alusinfot mudeli noortekeskuste jaoks kohandamiseks.

Huvitava mõttena tõid noorsootöötajad välja, et noorsootöötajate digipädevusi arendavad noored. Noorsootöötaja on harjunud noorte vajadustele reageerima ning viib läbi tegevusi noortele ja noortega koos. Sellest tulenevalt julgen väita, et mida digipädevam on noor, seda digipädevam on ka noorsootöötaja.

Mõtlema pani ka see, et kui kohalik omavalitsus vastutab noorsootöö korraldamise eest ning sealhulgas toetab eelarveliste vahendite olemasolu, siis kas eelarve koostamisel peetakse silmas ka seda, millised on noortekeskuses baasvahendid digitaalse võimekuse toetamiseks ja noorsootöötajate digipädevuste asjakohastamiseks.

Olen arvamusel, et Digipeegli mudelit saab rakendada suuremate noorsootöö keskuste puhul ning kindlasti on see sobilik, et hinnata kohaliku omavalitsuse digiküpsuse taset noorsootöös. Noortekeskused on väga erineva töötajate arvuga ning sellist põhjalikku analüüsi läbi viies võib see väiksemate noortekeskuste jaoks olla keeruline, aga mitte võimatu. Mudeli ülesehitus eeldab praegu veidi suurema võrgustiku olemasolu ning digitaristu arendamine sõltub eelkõige noortekeskuse enda ressurssidest. Noortekeskus on osa koostöövõrgustikust ning ei eksisteeri ühtset tegevusmudelit, vaid on nn baastegevused avatud noorsootöö tegemiseks ja tegevused lisaressusside olemasolul.

Nutikad noortekeskused teevad koostööd erinevate koostööpartneritega hariduse, innovatsiooni, teadus- ja arendusvaldkonnaga ning katsetavad innovaatilisi lahendusi hea meelega ja on valmis neid iga päev kasutama.

Digipeegli mudeli keskkond on ka heaks aluseks kogu piirkonna noortekeskuste digiplaani koostamisel ning tööriistaks kohalikule omavalitsusele ressursside jagamisel. Aitäh Kati Nõlvakule, kes on andnud oma magistritööga suuna noorsootöö digiküpsuse analüüsimise instrumendi loomiseks.

Kaanepildi autor on Eesti kunstnik Martin Märss.