8 kindlat viisi, kuidas end mentorina läbi põletada

Kahe kogenud mentorina oleme pikka aega otsinud praktilist juhendit, mis aitaks meil oma töös täielikult läbi kukkuda. Siiani pole me seda veel leidnud! Niisiis korraldasime oma viimasel Euroopa koolituskursusel ajurünnaku, mis andis meile ja osalejatele tõeliselt kasulikke näpunäiteid. Kogume need siia kokku ja loodame, et need ideed annavad teile põnevaks refleksiooniks lähtekohti.

(Võite küsida, kusjuures vägagi õigustatult, kas neil kahel kogenud mentoril on tõsi taga? Kes teab? Lugege lugu läbi ja võite jõuda järeldusele: „Jah, need kaks on tõepoolest ühed naljatilgad!“ Otsus on teie teha!)

 

1. OLGE KANGELANE!

Kui noor inimene vestluseks teie poole pöördub, on sellel kindlasti oluline tähendus – te olete selle noore elus usaldusväärne ja väga oluline isik. Ennekõike kangelane! Te peaksite andma endast kõik, et neid ootusi õigustada, ja aitama neil lahendada kõik nende mured. Kõik sõltub teist: otsused, mida nad langetavad, viis, kuidas nad oma eakaaslastega suhtlevad, keerulised suhted vanematega ja isegi see, kuidas nad end teie seltskonnas tunnevad! Nende toetamine lasub täielikult teie õlul. Ja mitte sellepärast, et te tunnete end olevat äärmiselt oluline, vaid seetõttu, et te tõepoolest hoolite. Hoolimine on teie supervõime ja ilmselgelt oleks see noor ilma teie pideva hooleta kadunud.

2. ÄRGE HOOLITSEGE ENDA EEST!

Veenduge, et te enda eest mingil moel hoolt ei kanna! Eriti füüsiliselt! Vältida tuleks igasugust füüsilist koormust – eriti ohtlikud on pikad jalutuskäigud, sörkimine, ujumine ja jõusaalitreeningud. Kui te pole seda seni teinud, andke järele kiusatusele alustada eksperimenteerimist ühiskonnas heaks kiidetud sõltuvust tekitavate ainetega, nagu sigaretid ja/või alkohol. Sööge iga toidukorra ajal liiga palju, hoidke alati vähemalt üks avatud šokolaadiküpsiste pakk läheduses ning julgustage oma hoolealust tungivalt sama palju küpsiseid sööma. See tagab teile mentorkohtumisteks kõrge energiataseme.

3. ÄRGE SEADKE OMA EMPAATIALE PIIRE!

Nagu koolitustel ilmselt juba lugenud või kuulnud olete, on empaatia teie mentorlussuhte üks tugevamaid edasiviivaid jõude. Just empaatia kaudu saame aru, mida teine inimene tunneb, ja saame sel moel temaga kontakti luua. Loo mõistmisest ja pelgalt sellega suhestumisest aga ei piisa. Kui tõesti teist aidata soovite, on oluline tema olukorda täielikult tunnetada, see kõikvõimalike nurkade alt üle mõelda ja teravdada oma emotsioone, et teise inimese läbielamist täielikult tunnetada. See on parim viis abiks olla! Eriti soovitatav on need mõtted ja tunded endaga koju kaasa võtta, kuna lähedalt vaadates näete, et tunnetel ei ole piire – võite neid tunda kõikjal, kus soovite! Ja kui soovite raketikiirusel läbipõlemise poole põrutada, võtke kõik need mõtted ka ööunne kaasa. Mängige mõttes taas läbi jutuajamised nõustatavaga, proovige luua empaatiat ning lubage tal end võimalikult kaua üleval hoida.

4. OLGE PERFEKTSIONIST!

Tänapäeva maailmas on õhk enesearengut ülistavatest sõnumitest paks – palju blogisid, raamatuid ja netisaateid kordavad meile, kui väärtuslik pidev õppimine ja areng on. Uus sina on ainult viie sammu kaugusel – enesekindluse kõrgusteni on nii kerge ulatuda, vallata teadlikkust, suhtlemisoskuseid ning olla emotsionaalselt intelligentne. Kui keskkond on nii toetav, on muutumine imelihtne! Ning teie näete mentorina seda kõike väga selgelt – nõustatavale soovitud muutus on vaid paari sammu kaugusel. Ta peab vaid teisiti käituma või olukorda suhtumist muutma! On väga oluline endale ja noorele selline motiveeriv pilt silme ette manada – mida selgem ja ambitsioonikam pilt on, seda parem. Kindlasti ei tohiks arvestada tema lähtepunktiga – mõelge ainult helgest tulevikust.

Kas olete siiralt üllatunud, kui teie nõustatav ei liigu edasi nii kiiresti, kui te mõlemad soovisite? On ta öelnud, et on end viimasel ajal veel rohkem segaduses olevana tundnud? Kas paistis, et noor inimene ei ole oma eesmärkidest teadlik, isegi kui te püüdsite selgitada ning teda motiveerida ja inspireerida?

Kui just sellises olukorras oletegi, peaksite kahtlemata ennast süüdistama – ilmselt teete mentorluse käigus midagi valesti. Mida rohkem ennast süüdistate, seda lähemal läbipõlemisele olete. Siin on teie enesesüüdistamise protsessi tugevdamiseks mõned lihtsad laused (ärge unustage ka oma juhendatavat süüdistada):

• Kui teine inimene kiiresti edasi ei liigu, pean ikka üks ebakompetentne mentor olema.
• Mis mul viga on?
• Minu juhendatavad arvavad ilmselt, et raiskavad minuga aega ja räägivad kõigile, kui halvasti ma oma tööd teen.
• Kui me edasi ei liigu, siis peaksime ehk mentorluse pooleli jätma?

Mõned inimesed ütlevad, et see on teie sisemise kriitiku hääl, meie ütleme, et see on parim kaaslane läbipõlemiseks.

5. OLE OLEMAS 24/7!

Veenduge, et teie juhendatavad teaksid, et võivad teiega igal ajal ühendust võtta. See praktika on osutunud potentsiaalsete juhendatavate jaoks väga tõhusaks ja võib tuua lõputuid mõttetuid vestlusi. Kui teil on ebaõnne omada kontorit, hoidke uks alati lahti ja kutsuge inimesi teid töötamise ajal segama. Seiske koridoris ja juhatage inimesi oma kabinetti, eriti kui neil pole põhjust teiega rääkida. Eirake kõiki hoiatusi nn töö- ja eraelu vahelise tasakaalu saavutamisest. Sellised ideed on täiesti mõttetud ega aita teil oma rohkeid eesmärke saavutada. Jätkake koosolekute (ka veebipõhiste) ümbertõstmist hilisõhtusse. Veenduge selles, et mentori sessioonidel poleks kindlat ajapiirangut; me kõik teame ju, et parimad teadmised tulevad pärast kolmandat vestlustundi. Läbipõleva mentorina on teil tarvis vastu võtta palju lisaülesandeid, mida tuleks suurima tõhususe saavutamiseks läbi viia ühel ajal. Rõõmustage ülima rööprähklemise üle ja uhkeldage sellega, kui suureks teie töökoormus muutunud on!

6. OLE OMA JUHENDATAVALE ÜHEAEGSELT NII SÕBER, JUHENDAJA, ÕPETAJA KUI LAPSEVANEM!

Teie suutlikkus mitut rolli hallata on ime maailmale! Kunagi ei või teada, mis konkreetses rollis te antud hetkel olete. Ärge andke ka oma juhendatavatele mingit teavet selle kohta, millist rolli nad mängima peaksid. See aitab teil oma nõustatavad põrgulikult segadusse ajada, kuna nad ei tea kunagi, kuidas teiega suhelda. Nõudke mentorluse jätkamist ka siis, kui seda enam ei vajata. See tagab, et kõik suhte positiivsed mõjud nõustatavale saavad suhteliselt lühikese aja jooksul kustutatud.

7. LÕPETAGE ENDA JA OMA TÖÖ TÄHENDUSE PEALE MÕTLEMINE!

Kui soovite tõepoolest läbipõlemist kogeda, on oluline, et te vaataksite juhendamist kui omakasupüüdmatut andmist. Kõik seisneb oma pädevuste pakkumises nõustatavale ning enda arenguga arvestamine oleks tõeliselt ebaaus.

Tegelikult ongi muutumine, õppimine ja arenemine nende ülesanne ning teie ei peaks enda jaoks õppimis- ega arenguvõimalusi otsima. See oleks väga isekas! Näiteks, kui tunnete pärast mentorluse seanssi ära mingid iseomased emotsioonid, mis on teie arvates tõusnud pinnale suhtlemisest selle noore inimesega, võtke end kokku ja ärge tehke neist tarbetuist emotsioonidest välja. Need ei tähenda midagi ja mida vähem tähendust te neile otsite, seda parem. Oma emotsioonide eiramiseks leidub ammu ära proovitud viise – vaadake osa (või viis!) oma lemmikseriaalist, lugege mõttetut ajakirja või kerige telefoniekraani mööda lõputult allapoole.

Isikliku mõtestatuse otsing võib avalduda ka selliste küsimuste kujul, nagu:

• Mida ma sellelt nõustatavalt õppida saan?
• Kuidas selle inimesega suhestun – kas tahan teda millekski provotseerida? Või tahan talle väljakutset esitada? Kas imetlen oma nõustatavat või mõjub ta mulle ärritavalt?
• Kas see noor inimene tuletab mulle meelde mind ennast nooremas eas?
• Mida need reaktsioonid minu kohta ütlevad?

Kõigil neil küsimustel on erakordselt suur potentsiaal luua mõtestatust teie mentorluses ja töös üldisemalt ning need seavad teid tõsisesse ohtu oma läbipõlemist edasi lükata.

8. ÄRGE JÄTKE KUNAGI PÕHJALIKUKS REFLEKSIOONIKS AEGA, KA ENDA JAOKS MITTE!

Tavalised refleksiooni kvaliteedikriteeriumid näevad ette avatud küsimuste kasutamist. See on täielik ajaraisk! Peagi leiate, et mentorlusseansid võivad targasti valitud suletud küsimuste kaudu olla palju tõhusamad, kuna nõustatav tunneb julgustust mitte liiga palju mõelda. See kehtib ka teie kohta, kui proovite enda mentorlusseansside üle reflekteerida. Ärge kunagi tehke seansside ajal või pärast neid oma paljude pikaajaliste nõustatavatega märkmeid – teie täiuslik mälu tuletab nagunii üksikasjad meelde.

Kuna te kõike juba teate, pole teil vaja enda praktikate üle (ei suletud ega avatud küsimustega!) reflekteerida. Olge väga kahtlustav kõikide kolleegide või teiste mentorite suhtes, kes proovivad esitada küsimusi teie enda üldise heaolu või kindla kliendiga tehtud edusammude kohta – oma õela ülekuulamisega püüavad nad teid lihtsalt õõnestada. Nende kavatsused on tõenäoliselt küll head, aga nad aitavad teil ainult ennast paremini tundma õppida, nad küsivad igasuguseid ohtlikke küsimusi, annavad nõu ja isegi tagasisidet! Paljud mentorid, kes on kahjuks sellesse lõksu langenud, on tunnistanud enda kasvamist inimestena! Kui teie sihiks on aga läbi põleda, siis seda te küll teha ei soovi.

 

Kui teil õnnestub järgida vähemalt 50% ülal toodud punktidest – palju õnne! Mõne kuu pärast täieliku läbipõlemiseni jõudmine ei tohiks teie jaoks mingi probleem olla!

 

Ok! Mäng on läbi! Kust see jutt pärit on?

Oleme pikka aega töötanud mentorite, nõustajate, koolitajate või juhendajatena – nii noorte inimeste endi kui ka nendega, kes töötavad noortega. Näost näkku ning üha enam ka veebi vahendusel.

Mõni aasta tagasi töötasime koos oma toreda kolleegi Hazel Lowiga välja Euroopa tasemel koolituskursuse neile, kes töötavad noortega ja soovivad täiendada oma pädevusi programmis „Üks ühele – näost näkku õppimise toetamine“. Meie reflekteeritud kogemuse tulemusena palus SALTO koolitus- ja koostööressursside keskus kirjutada meil praktikutele raamatu.

Hiljutisema, Budapestis toimunud, koolituskursuse käigus viisime tõepoolest läbi ajurünnaku selles töös läbipõlemise parimate mooduste teemal.

Kui olete valmis mentorluse (ja muude näost näkku töötamise vormide) kohta rohkem õppima ja oma praktikaid arendama, hoidke tulevastel „Üks ühele“ koolituskursustel silm peal Euroopa koolituskalendris. Meil oleks väga hea meel teid kohata!

 

Võite inspireeruda ka järgmistest väljaannetest:

Mentorluse kohta noorsootöös on mitmeid väljaandeid avaldanud SEEYN:

„Mentorship handbook“ ja „Mentorship journey step by step“, mis annavad koos suurepärase ja põhjaliku ülevaate noortele mentoriks olemisest – alustades mentorluse üldistest tahkudest ja lõpetades spetsiifilisemate meetodite tutvustamisega.

Mentorluse kohta vabatahtlikus tegevuses – mõlemad väljaanded on kirjutatud Euroopa vabatahtliku teenistuse programmi raames (mille hiljuti asendas Euroopa solidaarsuskorpus) ja need sisaldavad palju tarkust, millest võib Euroopa vabatahtliku mentoriks olemisel jätkuvalt kasu olla.

„Meant to be a Mentor“ töövihik on mõeldud mentoritele praktilise juhisena, mille sisu ja tegevused juhivad mentorit samm-sammult läbi kogu vabatahtlike projekti tsükli.

„Be a Hero. Be an EVS Mentor“ eesmärk on olla mentori igapäevane juhend vabatahtliku isikliku arengu toetamisel. See pakub teoreetilisi teadmisi, pilguheitu taustteabele ja praktilisi töövahendeid mitmesugustel mentorlusega seotud teemadel.

 

Eesti ja „Üks ühele“!

Oli suur au, et meil paluti kirjutada see artikkel Eesti noorteagentuurile! Veelgi enam nüüd, kui oleme saanud teada, et „Üks ühele“ väljaanne on tõlkimisel ka eesti keelde! Otseloomulikult võimaldab see raamatus välja toodud sõnumeid ja meetodeid Eesti noorsootöötajatel ning koolitajatel hõlpsamini kasutada. Oodake selle ilmumist 2020. aastal!

 

Autoritest

Monika Kėžaitė–Jakniūnienė on pärit Leedust Vilniusest ja töötab nõustaja, superviisori ning juhendajana nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Monika on noorsootööga seotud olnud alates 1999. aastast, peamiselt rahvusvahelise vabatahtliku tegevuse valdkonnas, kus ta on saanud kogemusi noortega individuaalsete suhete loomisel, valmistades neid ette vabatahtlikutööks ning konsulteerides koolitatavaid ja mentoreid nende haridusteel.

Monika armastab noorsootöö valdkonna ja organisatsiooni arengu juhendajana ka rühmadega töötamist. Leedus võite teda kohata Kitokie projektais, rahvusvahelisel tasemel aga sellistel SALTO–YOUTHi koolituskursustel, nagu YOCOMO ja „One 2 One“. Ta on ka Via Experientia konsortsiumi partner.

 

Mark E. Taylor on suhteliselt sõbralik dinosaurusest koolitaja ja kirjanik, kes mängib oma praeguses asukohas Prantsusmaal Strasbourgis ukulelet. Õppijate võimestamine on tema kirg. Pühendumine mitteformaalse õppe tunnustamisele viis ta panustama European Portfolio for Youth Workers and Leaders arendamisse, töötama Youthpassi arendamisel ning selle nõuandva kogu liikmeks olemiseni. Ta on Via Experientia konsortsiumi partner, mille eesmärk on laiendada kogemusõppe ja uurimistöö piire, ajakirja Coyote asutajaliige ja nüüd juba mitu aastat selle toimetaja.

 

Kogemuslugu

Marki ja Monica koolitus „One 2 One” oli minu esimene rahvusvahelise koolituse kogemus – just individuaalse nõustamise teemal. Seitse aastat tagasi ei teadnud ma veel, kui olulist osa mängivad seal saadud teadmised ja julgustus mu tulevases rollis.

Töötasin tol ajal Paide avatud noortekeskuses ning sealne töö ja osaluskogude toetamine andis mõningased individuaalse nõustamise kogemused. Alates 2016. aastast töötan Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduses omaalgatusprogrammi Nopi Üles nõustajana, kus toetan noori nende ideede elluviimisel. Samuti olen Eesti Noorsootöö Keskuse konkursi Ideeviit üks mentoritest. Peamiselt nõustan 7–26-aastaseid noori ideede sõnastamise, projektikirjutamise ja -juhtimise osas, aga vajadusel ka noortega töötavaid spetsialiste spetsiifilisematel teemadel.

Ülalmainitud koolituse ajal (2012) olin häbelik uudistaja, kes veel päris täpselt ei teadnud, mida ta seal teeb. Monica ja Mark olid aga oma ala professionaalid – nende teadmistepagas on muljetavaldav, nad tekitasid usaldusväärse ja koduse olustiku ja kõigele lisaks sai ka pisarateni naerda. Nende objektiivsus, asjakohasus ja siirus andis soovi ja huvi ennast sel teemal arendada ja suurema kindluse nõustamisega alustamisel.

Täna olen nõustaja. Minu jaoks on ääretult oluline võrdne kohtlemine, aga ka teadmine, et iga noor on erinev. Oluline on välja selgitada noore personaalsed vajadused ja kogemused ning mõista, et mis sobib ühele, ei aita teist kuidagi edasi. Olen mõistnud, et üks väljakutsetest on motivatsiooni väljaselgitamine ja hoidmine ning just selle tõttu on iga nõustamisprotsess küllaltki erinev. Usun, et märksõnaks on koostöö – mõistmine, et nõustaja aitab eelkõige eesmärke sõnastada ja nendeni jõuda, mitte eesmärke noore eest seada. Reaalne kuulamine, noorest lähtuv suhtlusviis ja lahenduste toetamine aitab kõigi motivatsiooni hoida.

Tunnen, et iga nõustamisprotsess on andnud mulle nõustaja töös midagi uut. Võrreldes nelja aasta taguse ajaga olen mentorina kindlasti arenenud, (minu päris esimene nõustamine erines praegustest tunduvalt), aga n-ö päris valmis ei olegi võimalik saada. Noored muutuvad, ideed muutuvad, suhtumine muutub. Ja ka ise peab aja ja oluga kaasas käima. Küll tunnen, et kuigi põhitõed on samaks jäänud, siis intuitiivne lähenemine areneb vaid kogemustega. Mõistan, et igal nõustamisel võivad olla erinevad tulemused – eelkõige on oluline selle mõju noorele. See ei tähenda alati edukat noorteprojekti, vaid ka noore õpikogemust ja enesemääratlust protsessis. Austan mõtet, et õiged küsimused on kõige alus ja mina olen pigem toetaja, kes aitab noortel iseend rohkem usaldada.

Isiklikus mõttes olen kindlasti avatum uuendustele ja oskan end oma töös rohkem analüüsida, siinkohal on „One 2 One” eneserefleksioonimeetodid asendamatud. Teisi ei saa aidata, kui kõigepealt iseennast ei aita.

 

Kaanepildi autor on Eesti kunstnik Maria Evestus.