Foto: erakogu

Noored ÜROs „Aeg organisatsioon segi raputada!”

Maailm on muutunud. See on ilmselge. Ka ÜRO – organisatsioon, mis on tegutsenud rohkem kui 70 aastat, seisab suurte muutuste ees. Rahu ohustavad kriisid ei allu enam tavapärastele diplomaatiareeglitele ning bürokraatlik multilateraalsus takistab lahenduste leidmist. Samas on raske leida kõrgel tasemel poliitilist tahet organisatsiooni muuta. Kes üldse suudakski seda teha nii, et tõesti kõik rahul oleks ja organisatsioon jätkaks toimist? ÜRO noordelegaadina kuulsin korduvalt, et asjad peaksid pahupidi pöörama just noored. Uuel põlvkonnal on energiat, särtsu, teadmisi ja tahet piire murda. Sageli on seda võimalik teha ka sel põhjusel, et noortel pole midagi kaotada. Ning globaalsete kriiside lahendamisel tajub noor põlvkonna läbikukkumise tagajärgi teravamalt.

Millest ma täpsemalt räägin? ÜRO on loonud noordelegaatide programmi, mis julgustab liikmesriike noori kaasama oma delegatsioonidesse ning laskma neil avaldada arvamust noortega seotud teemadel. „Nothing about us, without us!” on ingliskeelne tunnuslause, mida kuuleb ÜRO peahoone seminariruumides sageli. See lause käib tegelikult paljude teemade kohta, mida ÜROs arutatakse – kuidas me saame rääkida puuetega inimeste õigustest, kui need, kellest räägitakse, pole laua taga esindatud?

Noordelegaadi roll on mitmeski mõttes unikaalne. Eriti veel juhul, kui oled esimene noordelegaat oma riigist. Sulle antakse staatus, kuid samas päris võrdset positsiooni laua taga ei saa. Kõigepealt tuleb aru saada, mis seal segases süsteemis üldse toimub ning millised on sinu võimalused kaasa lüüa ja noorte eest kõneleda. Kus on need õiged kohad ja momendid, kellega üldse peaks rääkima ning millest? Pead olema hoolikas, et mitte muutuda praktikandiks, sest see pole konkreetselt selle programmi eesmärk.

ÜRO tasandil on noortel tegelikult palju võimalusi teha samme, mida tavadelegatsioonid teha ei saa. Mitmed teemad tõesti puudutavad kõiki noori, hoolimata päritolust. Noordelegaatidel on võimalik oma jõud ühendada ning sel viisil kõneleda ka päris kõrgete tasemetega ÜROs. Riigi tasandil pole alati võimalik teiste riikidega nii vabalt koostööd teha. Multilateraalse diplomaatia osa on etikett, mis tagab kõigi osaliste turvalisuse. Noortele antakse sageli nendest raamidest üleastumine andeks. Vahel on just seda vaja, et rattad kiiremini pöörlema saada.

Selle aasta jooksul olen käinud Eesti noori New Yorgis esindamas kahel korral. Mõlemal korral kohtusime päris mitme tippjuhiga ÜRO tasandil – näiteks anti meile ÜRO peasekretäri Antonio Gueterrezi ajast lausa 30 minutit. Meie jaoks suurim murekoht oli noorte alaesindatus – enamik noordelegaate tuleb Euroopast. Uurisime, mida oleks võimalik teha, et kaasataks noori kogu maailmast. Saime nii positiivset tagasisidet, kui ka jooksime sageli eelarvamuste otsa. Mida me nendel kohtumistel väga sageli kuulsime? Oleks aeg, et keegi ÜROd raputaks ning vihjati, et noordelegaatidel on selleks ideaalne võimalus. Need ootused, mis meie õlgadele asetati, panid mitmeid meie hulgast sageli pead kratsima. Kuidas saab oodata, et noored ehitaks üles parema ÜRO, kui väga sageli pole meie häält kuulda ning praegu ei esinda noordelegaatide hääl võrdselt erinevaid maailma osi.

Noordelegaadi roll on viia ÜRO bürokraatlikud resolutsioonid ja sõnumid lähemale oma riigi noortele. Paljudele tundub, et organisatsioon on kauge ja arusaamatu. Ometi on tegemist ainsa rahvusvahelise organisatsiooniga, mis paneb esikohale just inimeste heaolu. Samas on ÜRO eripära see, et kõigi nende resolutsioonide ja kokkulepete elluviimine sõltub siiski liikmesriikidest. Üha enam näeme, et riigid ei suuda alati nii kiirelt reageerida – on aeg, et inimesed julgeksid astuda neid samme, mis riikidel sageli tegemata jäävad. Seda enam et ÜRO eesmärk on parem tulevik, rahu ja stabiilsus meile kõigile. Kestliku arengu eesmärke ongi võimalik saavutada vaid kõigi koostöö kaudu. Igaühel meist on võimalus anda oma panus.

Programmi raames käisin kestliku arengu eesmärke tutvustamas enam kui 25 Eesti koolis. Oli tore näha, et hoolimata asukohast huvitas noori see, mis meie ümber maailmas toimub. Väga sageli küsiti minult, mida on neil võimalik teha, et aidata? Kogetut kokkuvõttes ärkas minus lootus, et lumehelbekeste põlvkond tunneb tugevamalt ühist vastutust meie planeedi eest ja julgeb ka selle eest vastutust kanda.

Mul on olnud au olla Eestist esimene ÜRO noordelegaat. See aasta on andnud mulle palju arenguvõimalusi ning ka ideid, millega edasi tegeleda. Enne delegaadiks saamist elasin pool aastat Aserbaidžaanis. Naastes tundus mulle esimese hooga, et Eestis on asjad ikkagi väga-väga heas korras. Aasta jooksul pidin üllatuma, kui vähe on esindatud mõtteviis, kus on tasakaalus inimese, looduse ja majanduse huvid. Nende kolme tasakaalustamine ei ole lihtne, kuid see ei ole ka võimatu. Siinkohal on kolmas sektor avalikule sektorile kindlasti eeskujuks. Loodan tulevikus anda ka enda panuse sellesse, et teadlikkus tõuseks. Robert Swan on öelnud: „Suurim oht meie planeedile on usk, et selle päästab keegi teine.” Pole seda kohustust tõesti kellegi teise õlgadele võimalik panna.

 


Mis on ÜRO Noordelegaadi programm?

Eesti Noorteühenduste Liit koostöös Välisministeeriumiga viib läbi Eestis noore delegaadi programmi. Vabatahtlik noordelegaat on osa ametlikust Eesti ÜRO delegatsioonist ning osaleb ÜRO peaassambleel, komisjonides ja sotsiaal- ja majandusnõukogus ühe aasta jooksul. Noordelegaat annab oma sisendi noortega seotud teemadel ning osaleb delegatsiooni sisulises töös. Delegaadi ülesandeks on tutvustada ÜRO-ga seotud temaatikat Eestis.

 

Print Friendly, PDF & Email

Teostus EMOTIVE