Triin Roos
Et koguda materjali sotsiaalse kaasatuse teemal nii Eesti kui ka Euroopa Liidu noortepoliitika kujundamiseks, korraldas Eesti Noorteühenduste Liit Euroopa noortedialoogi konsultatsiooni. Konsultatsiooni eesmärk oli välja selgitada, kuidas hindavad noored oma heaolu Eesti ühiskonnas, kui kaasatuna nad end tunnevad ja kui teadlikud nad on erinevatest osalusvõimalustest. Erilist tähelepanu pöörati vene emakeelega noortele, sest nende teadlikkust ja osalust võib eesti keele piiratud oskus tugevalt mõjutada.
2023. aasta sügisel korraldati veebiküsitlus, millele vastas kokku 962 noort vanuses 13–30 aastat, vene keeles vastajaid oli 227. Kuna tulemustest selgus, et vene emakeelega noorte teadlikkus ja kaasatus on tõesti kehvem, tehti 2023. aasta lõpus ja 2024. aasta esimeses pooles erinevas formaadis lisategevusi, et probleemi tuumani jõuda ja poliitikasoovitused koostada. Vene emakeelega noori kaasati Narvas toimunud noortekonverentsil, millest võttis osa 155 noort, sealhulgas eesti emakeelega noored. Koolikülastuste käigus andsid oma sisendi 132 vene emakeelega noort vanuses 13–18 aastat ning 27 noort arutelu ja fookusrühmade kaudu. Lisaks toimus koostöös Sillamäe Lastekaitse Ühinguga neli avalikku üritust, millest võttis osa 351 inimest, enamik neist noored. Üritustel keskenduti samuti sotsiaalse kaasatusega seotud probleemidele ja otsiti neile lahendusi.
Vene emakeelega noorte osaluse ja kaasatuse mõjutajad
Tegureid, mis vene emakeelega noorte osalust ja kaasatust mõjutavad, on mitu. Keeleoskuse tase ja keele praktiseerimise võimalused mängivad olulist rolli. Paljud vene emakeelega noored soovivad rohkem ja mitmekülgsemaid keelekursusi ja praktikavõimalusi, et arendada oma eesti keele oskust ja tunda end paremini integreerituna. Selleks võiks näiteks koostöös eestikeelse kooli või noortekeskusega korraldada keeleõhtuid või -kohvikuid, kus vene emakeelega noortel oleks võimalik suhelda eesti keeles ja leida sõpru, kellega eesti keelt praktiseerida.
Alahinnata ei maksa ka pere ja kogukonna rolli. Näiteks vanemate suhtumine eesti keele õppimisse ja keelevalik kodus võivad otseselt mõjutada noorte motivatsiooni keelt omandada. Kui vanemad ei toeta eesti keele õppimist või suhtuvad eesti kultuuri kriitiliselt, väheneb noorte valmisolek keelt õppida ja suureneb nende eraldatus Eesti ühiskonnast.
Lisaks on paljud vene emakeelega noored kogenud, et nad ei pääse piisavalt hästi ligi vajalikule infole, mis puudutab näiteks poliitika kujundamist (kuidas oma sõna sekka öelda) ja haridusvõimalusi, sealhulgas mitteformaalset haridust ja selle võimalusi. Keelebarjäär ja teabe vähesus võivad tuntavalt takistada nende osalemist ühiskondlikes projektides ja panustamist kogukonna ellu. Näiteks võib noortel olla keeruline leida teavet osalusvõimaluste kohta ning nad ei ole piisavalt teadlikud oma õigustest ja kohustustest. Isegi kui vajaliku infoni jõutakse, ei saada tihti aru, miks on osalusvõimalusi vaja, või info esitamise viis pole piisavalt atraktiivne, et huvi tekitada. Osalusaktiivsust mõjutavate teguritena nimetati veel ajapuudust, rahalisi raskusi ja huvipakkuvate osalusvõimaluste puudumist.
Teadlikkus osalusvõimalustest ja osalemine
Euroopa noortedialoogi raames tehtud veebiküsitluse tulemused näitavad, et kuigi nii eesti kui ka vene keelt emakeelena kõnelevad noored on kõige teadlikumad õpilasesindustest kui osalusvõimalusest, on vene emakeelega noorte teadlikkus 10% madalam (84,14% vs. 94,14%). See lõhe kehtib ka paljude teiste osalusvormide puhul, näiteks digiosaluse (sotsiaalmeedia vahendusel arvamuse avaldamine ja selle võimalused) teadlikkus on eesti noorte seas 61,17%, kuid vene noorte seas vaid 30,4%. Samuti on madalam teadlikkus kohalike tasandi osaluskogudest: 58,86% eesti noortest ja 37,44% vene noortest on teadlikud kohaliku tasandi osaluskogudest.
Ometi tuli uuringust välja, et kuigi vene emakeelega noorte teadlikkus osalusvõimalustest võrreldes eesti emakeelega noortest on väiksem, siis näiteks osalemine õpilasesinduste töös on vene emakeelega noorte seas populaarsem (46,26% vs. 45,64%). See vahe on küll väike, kuid näitab, et kui vene emakeelega noored on osalusvõimalustest teadlikud, võivad nad teatud juhtudel osaleda aktiivsemalt kui eesti emakeelega noored.
Võrdluses eesti emakeelega noortega ilmnevad märkimisväärsed erinevused ka valimisaktiivsuses ja poliitilises osaluses. Valimisealiste eesti emakeelega noorte seas oli valimas käinud 46,05%, samas kui vene emakeelega noorte hulgas oli see näitaja vaid 12,78%. Ka osalus veebikeskkondades ja omaalgatuslikes projektides on vene emakeelega noorte seas tagasihoidlikum. See viitab suurele lõhele ühiskondlikus aktiivsuses ja teadlikkuses.
Vene emakeelega noorte teadlikkust ja osalusvõimalusi on vaja parandada, et vähendada lõhet võrreldes eesti emakeelega noortega. Oluline on suurendada noorte teadlikkust erinevatest osalusvõimalustest ja pakkuda neile rohkem tuge, et nad saaksid ühiskondlikus elus aktiivsemalt osaleda.
Mida saavad noortevaldkonna töötajad teha, et vene emakeelega noorte osalust ja kaasatust parandada?
Eestis astutakse juba samme, et vene emakeelega noorte olukorda parandada. Olgu selleks näiteks üleminek eestikeelsele haridusele või mitmesugused algatused ja projektid, mis toetavad kaasamist ja integratsiooni. Konsultatsiooni raames nimetasid noored mitut tähtsat valdkonda, kus nende arvates tuleks teha muudatusi, et suurendada kaasatust ja parandada osalusvõimalusi.
Esimese sammuna tuleks noorsootöötajatel pakkuda rohkem võimalusi eesti keele õppimiseks, et parandada vene emakeelega noorte keeleoskust ja suhtlemisvõimet. Keelekohvikud ja igapäevaelus keelepraktika korraldamine on olulised tegevused, mis toetavad keeleõpet ja aitavad noortel ühiskonda paremini lõimuda. Samuti on tähtis luua kultuuriprogramme ja üritusi, mis toetavad vene emakeelega noorte kultuurilist identiteeti ning pakuvad neile osalemisvõimalusi. Riiklik tugi mitmekesistele kultuurifestivalidele ja -näitustele aitaks näidata, et vene emakeelega noortest hoolitakse ning neid väärtustatakse.
Karjäärinõustamine on noorte jaoks vajalik tugi tulevikuks valmistumisel. Riiklike programmide kaudu tuleks pakkuda rohkem karjäärinõustamist ning suunata noori erinevatele praktikakohtadele ja vabatahtlikule tööle, et nad saaksid kogemusi eri valdkondades.
Selliste kogukonnakeskuste loomine, kus vene emakeelega noored saavad koos käia ja osaleda erinevates tegevustes eestlastega, aitaks samuti tugevdada noorte sotsiaalset sidusust ja kaasatust. Need keskused peaksid pakkuma mitmekesiseid huvitegevusi, kultuuriüritusi ja karjäärinõustamist.
Ühiskonnas on oluline suurendada suhtlust ning mõistmist eesti ja vene keele kõnelejate vahel. Toetades keelepraktikat ja vältides inimeste eraldamist (nt ürituste korraldamisel) ainult nende rahvuse või keele alusel, saab luua avatumad ja mõistvamad suhted eri kultuuride vahel. Samuti on vaja rohkem mitteformaalse hariduse ja kodanikuhariduse tegevusi, et vene emakeelega noored mõistaksid ühiskonda paremini ning omandaksid samu väärtusi ja hoiakuid. Üheks ootuseks noortevaldkonna töötajatele on näiteks selliste noortefoorumite ja arutelude korraldamine, kus erineva taustaga noored saaksid koos lahendada ühiskondlikke probleeme ja algatada koostööprojekte.
Uuenduslike ideede ja projektide ning noorte enda ettevõtlikkuse toetamine aitaks suurendada nende kaasatust ja osalust ühiskonnas. Noored ootavad ka mentorlusprogramme, mille kaudu saada vajalikku tuge nii isikliku kui ka ametialase arengu jaoks.
Kohaliku tasandi osaluskogude ja noorteühenduste kaudu tuleks kaasata vene emakeelega noori rohkem otsustusprotsessidesse, võimaldades neil osaleda projektides ja algatustes, mis mõjutavad nende kogukonda.
Diskrimineerimisvastase tegevuse edendamine ja teadlikkuse suurendamine eelarvamustest on samuti võtmetähtsusega. Näiteks võiks korraldada teavitus- ja teadlikkuskampaaniaid, mis keskenduvad keelelise diskrimineerimise ärahoidmisele ning eri keelte ja kultuuride austamisele. Samuti võiks pakkuda noortele teadmisi tööalase diskrimineerimise kohta. Noored ootavad, et koolid ja noorsootöötajad võtaksid aktiivsemalt seisukoha diskrimineerimise vastu, kaasates kogukonna organisatsioone ja kultuurirühmi, et edendada mitmekesisust ja sallivust.
Info kättesaadavus mitmes keeles on samuti määrava tähtsusega, et noored saaksid vajalikku teavet mitmesuguste programmide, ürituste ja osalusvõimaluste kohta. Et info oleks noorte jaoks atraktiivne ja mõjus, tasub seda sihtrühma peal enne katsetada ning esitada erinevaid näiteid ja edulugusid.
Kokkuvõte
Vene emakeelega noorte kaasamine ja osalus Eesti ühiskonnas vajab pidevat tähelepanu ja arendamist. Olulised sammud aktiivsema osaluse toetamiseks on teadlikkuse suurendamine, juurdepääsu parandamine ja sobivate tugistruktuuride loomine. Selleks tuleb jätkata juba alustatud tegevust ja rakendada lisameetmeid, mis pakuvad paremaid võimalusi noorte kaasamiseks ja osaluse suurendamiseks. Eriti tähtis on, et noorsootöötajad arvestaksid vene emakeelega noorte vajadusi ning looksid toetava ja kaasava keskkonna, mis julgustab neid ühiskonnaelus aktiivselt osalema ja end täisväärtuslike ühiskonnaliikmetena tundma. Regulaarne koostöö riigiasutuste, koolide, noorsootöötajate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel ning teadlikkuse parandamine ja mitmekesiste võimaluste pakkumine on võtmetähtsusega, et suurendada vene emakeelega noorte kaasatust ja teadlikkust osalusvõimalustest.
Konsultatsioon toimus Euroopa Komisjoni projekti „Euroopa noortedialoog 2022–2024“ raames, mida viib Eestis ellu Eesti Noorteühenduste Liit ning mida rahastavad Euroopa Liit ning haridus- ja teadusministeerium.
- Sissejuhatus
- „Sallivuse ajastu on saabunud! Maha kõik, kes nii ei arva!“, Kristina Masen
- Noorsootöö varjatud mitmekesisus: mõtteid Eesti ja Iirimaa noorsootöö praktikast, Saskia Rosentau ja Merilin Miks
- kommentaar Eve Aasa
- Radikaliseerumisest tänapäeva maailmas, Ringo Ringvee
- MÕTISKLUSI KAASAVAST RUUMIST, Kai Raku
- Südametarkus – oluline osa tundemaailma mitmekesisusest, Pille Murrik
- Vene emakeelega noored tahavad osaleda, kuid vajavad selleks rohkem tuge, Triin Roos
- Inimene looduse mitmekesisuse võrgustikus: mida iga noor teada võiks?, Tuul Sepp
- Mida pakkida noorele kaasa keerulisse, muutuvasse ja mitmekesisesse maailma?, Marit Kannelmäe-Geerts
- Rahvusvahelised noorteprojektid vaid valitutele? RAY MONi ja RAY SOCi Eesti uuringute tulemustest, Elisabeth Kendrali
- kommentaar Anett Männiste
- Trimmis demokraatiamusklitega ühiselu kujundama!, Maiu Lauring ja Teele Pehk
- Nutikalt erinevate noorteni, Marleen Alleman
- kommentaarid Kerttu Brandmeister ja Moonika Tsilk
- Vaimne kultuuripärand – kas ja kuidas see minuga seostub?, Leelo Viita
- Peaasi ajab naerma ehk kuidas huumoriga oma vaimset tervist toetada?, Sandra Liiv
Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Maria Elise Remme.
