Viimase saja aasta jooksul on Eesti noorsootöö kohta tehtud hulganisti uuringuid ja neisse on panustanud väga palju aega ka vastajad. Kas uuringutest on aga üldse mingit kasu olnud?
Peale poliitikute ja ametnike võiksid uuringutel aktiivsemalt silma peal hoida ka noorsootöötajad ise, et noppida sealt välja endale olulisim – nii poleks igaühel vaja endale jalgratast leiutada. 2017. aastal tehtud noorsootöötajate koolitusvajaduse uuringu[1] kohaselt vajavad umbes pooled neist ka juhendamist, kuidas uuringuandmeid oma töös rakendada.
Jah, tõenäoliselt ütlevad nüüd paljud noorsootöötajad, et suure töökoormuse tõttu pole neil aega uuringuid üksipulgi läbi lugeda ega kõiki neile vajalikuks peetavaid pädevusi arendada. Jah, noorsootöötajad on sageli väga hõivatud ega pääse kasulikuna tunduvale koolitusele ajapuudusel. Jah, neil ei pruugi olla piisavalt raha tasulisteks koolitusteks ja neile võib tunduda mõistlik võtta vastu kõik, mis tasuta koolituste seast vajadustele vastab. Kas siin pole aga mitte küsimus prioriteetide seadmises?
Nii mainitud koolitusvajaduse uuring kui ka Erasmus+ Youth in Action (edaspidi Erasmus+) noortevaldkonna õpirändeprojektide mõju-uuring[2] näitasid, et sageli valivad noorsootöötajad endale koolitusi ja projekte hetkeolukorra ja -emotsiooni ajel. Selle asemel peaksid valiku kriteeriumid olema hoopis tööülesannete mitmekesisuse ja organisatsiooni eesmärkide arvestamine.
Kas olete mõelnud, kus oleksid Eesti riik ja meie suurettevõtted praegu, kui nad poleks endale sihte seadnud? Või kui nende tegevus ei ühtiks riigi valitud poliitikaga? Kõigepealt tuleb kokku leppida organisatsiooni missioon (eesmärk) ja visioon (ideaal, mida soovitakse saavutada) ning siis hakata nende poole liikuma. Kui koolitus- ja enesearenguotsuseid tehes pole missioon ja visioon silme ees, on lihtne ennast üle koormata ning tegeleda kõrvalisemate asjadega.
Mõlemast nimetatud uuringust selguski, et rohkem kui pooled Eesti noorsootöötajad või noorsootöö organisatsioonid ei oska end hästi noortepoliitikaga ega noorsootöötajatele loodud suunistega kursis hoida või neid oma igapäevatöös arvestada. Siin on noorsootöötajatel tarvis juhtkonna tuge, et nad peaksid oma töö kvaliteedi ja organisatsiooni kui terviku arengu huvides silmas prioriteete. Samuti tuleb organisatsiooni eesmärke seades ja tegutsedes arvestada riigi prioriteetidega.
Noorsootöötajate koolitusvajaduse uuringus tulid ühtede peamiste arendamist vajavate valdkondadena esile kultuuridevahelise suhtluse põhimõtete tutvustamine, kultuuridevaheliste pädevuste arendamine ja koostöö valdkonna sidusrühmadega. Kõiki neid oskusi pidas umbes iga kolmas noorsootöötaja enda puhul üksnes rahuldavaks või halvaks.
Kultuuridevahelise suhtluse puhul tuleb noorsootöötajal endal esmalt peeglisse vaadata. Noorsootöötajal on oluline teada ja analüüsida, millised on tema enda stereotüübid ja/või eelarvamused teiste kultuuride või rahvuste kohta. Kas ja kuidas see omakorda mõjutab tema hoiakuid ja käitumist nii isiklikus elus kui tööl. Noorsootöötaja on tihti noore jaoks eeskujuks ning tundmatute ja uute teemade juures teenäitajaks. Vahetu suhtlemine teise kultuuri esindajatega on väga mõjus stereotüüpide muutmise ja eelarvamuste kummutamise viis.” (Kristi Jüristo, Hannes Sildnik, Kaja Ainsalu „Rahvusvahelise noorsootöö mõttevihik“, 2014.
Tänapäeva keskkond on üha mitmekultuurilisem ning koostööd on vaja teha erinevate rahvuste, organisatsioonide ja huvirühmadega. Seepärast on inimväärikuse, vabaduse, demokraatia, võrdsuse ja muude inimõiguste aluseks olevate põhiväärtuste austamine ning austamise õpetamine esmatähtsad, et toetada eri rühmade lõimumist ja tagada rahu.
Kas pole seega mitte kultuuridevahelise suhtluse toetamine, sh inimõiguste haridus, ka noorsootöötaja üks olulisimatest oskustest? Kuidas saavad noored teada, milline on õige käitumine, kui meedias kajastatakse peamiselt negatiivset ning ka noorsootöötaja ei õpeta seda oma eeskujuga ja vajalikul hetkel asjakohase sekkumisega? Kultuuridevahelise suhtluse toetamise oskused on tema jaoks veelgi olulisemad ajal, mil tolerantsus ühiskonnas väheneb, esineb euroskeptitsismi ja äärmuslikkust ning kokkupuude endast erinevatega päädib üleolekutunde ja kallaleminekuga.
Nende probleemidega toimetulekuks pakub väga häid võimalusi rahvusvaheline noorsootöö, sest noorte kõrval vajavad ka töötajad ise rahvusvahelist kogemust. Tänu sellele oskavad nad anda noortele paremini edasi teadmisi kultuuride kohta ja rahvustevahelise suhtluse oskusi.
[hr gap=””]
„Alati on seda väga hea teada, et inimesed igal pool Euroopas teevad sarnaseid asju. Meie noored ja liikmed kirjutavad oma sõpradele või partneritele ja küsivad nõu, kuidas te tegite seda projekti või töötate selle teemaga, mis on rohkem arendatud mõnel teises riigis.”
„On tulnud mõistmine nende projektidega ja üritustega, et saame teha rohkem partnerluses.”
„Eesti jääb nii kitsaks, et me vajame uute ideede jaoks uut pilti, mujalt maailmast saadavat pilti. Mitte, et seal oleks võib-olla teisiti ja ülekantav, vaid selle töö käigus tulevad mingid uued ideed või mõtted. /…/ Selleks, et toimuks areng, tuleb teha midagi teistmoodi.“
„Rahvusvaheline dimensioon annab hästi palju juurde. Vahel on vaja kohtuda inimestega erinevatest riikidest, et näha, kuidas nemad mõtlevad.”
[hr gap=””]
Õpirändeprojektide mõju-uuringust selgus, et rahvusvahelistes koolitus- ja toetustegevustes osalevad noorsootöötajad leiavad neist uusi tuttavaid ja kolleege, kellelt nõu küsida. Samuti aitab väliskogemus näha oma probleeme teise pilguga, suurendab töömotivatsiooni ning võimaldab tegeleda oma katsumustega ulatuslikumalt ja mõjusamalt.
See mõju on suuremgi, kui läheneda rahvusvahelisele koostööle strateegiliselt ja lõimida see organisatsiooni teiste tegevustega. Sama näitasid teiste riikide kogemused, mida jagati 6. septembril 2018 Viinis toimunud konverentsil RAY Triangular Summit.
Erasmus+ programmi riikide kogemuste võrdlust küll veel koostatakse, kuid vähemalt Eesti puhul on näha, et rohkem tuleb kolleege toetada tegevuste ettevalmistamisel ja elluviimisel ning jätkutegevuste valdkonnas, lähtudes alati visioonist ja missioonist. Kui kasutada välissuhetest saadud teavet oskuslikult ja sihipäraselt, võib leida kogu organisatsioon palju uusi võimalusi ning suurendada oma tegevuste jätkusuutlikkust.
Erasmus+ programm on üks neist, mis on pakkunud rahvusvaheliseks koostööks suurepäraseid võimalusi näiteks noorsootöötajate õpirände, uuendustele suunatud strateegilise koostöö ja poliitikakujundamise kujul. Nii projektide hindajad kui ka neis osalenud peavad väärtuslikumaks projekte, mille sisu lähtub konkreetsete osalejate vajadustest.
[hr gap=””]
Toome selle kohta kolm head näidet Eesti kontekstist.
- Hiiumaa Noorsootöö Keskuse projekti „Effective Inclusion and Participation on island” õppevisiidina käisid Eesti maapiirkondade noorsootöötajad Islandil, et õppida noorte osaluse toetamist. Projekti teeb eriti väärtuslikuks asjaolu, et kõigepealt tuvastati osalevate noorsootöötajate tegelikud vajadused ja seejärel sobitati nendega pädevuste arendamise võimalused. Õpikogemusi analüüsiti projekti käigus iga päev ja suurt tähelepanu pöörati sellele, kuidas rakendada õpitut igapäevatöös.
- Sillamäe Huvi- ja Noortekeskus Ulei korraldas projekti „Breaking barriers – effective work with at risk groups” osana Eesti huvikoolide, Põhja Prefektuuri ja välisriikide riskinoortega tegelevate organisatsioonidega seminari, et jagada häid praktikaid tööst riskinoortega. Tulemusi tutvustati noorte seas väga populaarseks osutunud noortefestivalil Breaking Barriers.
- H&H Noored korraldasid projekti „DIY: Diversity and Inclusion for Youth – Do it Yourself!” osana koolituse, mille keskne teema oli kaasatus. Projekti eesmärk oli arendada noorsootöötajate pädevusi, et nad oleksid avatumad erinevustele ühiskonnas ning edendaksid noorte seas mitmekesisust ja kaasatust. Nagu eespool mainitud projektides, olid ka siin vajadused ja tegevuskava hästi läbi mõeldud.
[hr gap=””]
Paraku ei osale Eesti kohaliku tasandi noorsootöö organisatsioonid (noortekeskused ja -ühingud, huvikeskused jt) ega noortega otse suhtlevad noorsootöötajad Erasmus+ programmis väga aktiivselt. Erasmus+ noortevaldkonna õpirändeprojektide mõju-uuringu kohaselt on nende jaoks üks suurimaid takistusi hirm astuda esimene samm – napib tahtejõudu ja riskijulgust.
Erasmus+ programmis on selle peale mõeldud: osalenute hinnangul on loodud suurepärased võimalused rahvusvahelise noorsootöö harjutamiseks. Näiteks korraldavad Erasmus+ projektide Eesti partnerid ja SA Archimedes noorteagentuur mõnikord lühiajalisi tegevusi ka Eestis. Nii saab noorsootöötaja alustada rahvusvahelistumise teed koduses keskkonnas. Samuti pakuvad lühiajalised enesetäiendusvõimalused välisriikides võimalust kogeda multikultuurses keskkonnas kogemusvahetust ja toimetulekut ilma suure ettevalmistuse ja vastutuseta.
Seejärel tasub osaleda mõnes koolitus- ja toetustegevuste projektis partnerina, hiljem eestvedajana. Strateegilise koostöö projektid võimaldavad juba tihedamat ja pikaajalisemat rahvusvahelist koostööd. Kõigi nende sammude tegemine eeldab juhtide ja kolleegide toetavat ning julgustavat suhtumist, arutelusid ja eesmärkide seadmist.
Üks ja sugugi mitte vähetähtis tahk noorsootöö kvaliteedi parandamisel on info oskuslikum jagamine, sest osa täiskasvanuid ega noori ei pruugi algul uskuda, et noorsootöötajad suudavad pakkuda noortele midagi väärtuslikku.
Kuidas saab keegi teine meid tunnustada või meie tegevust oluliseks pidada, kui me ise seda ei tee või tehtavat seletada ei oska? Seepärast tuleks noorsootöötajatel õppida paremini oma tööd avalikkusele tutvustama ja teha partneritega tihedamat koostööd.
See puudutab ka organisatsioonide kodulehti – need peavad olema ajakohased ja selgesti ütlema, miks noorsootöös midagi tehakse. Näiteks tuleks selgitada, miks on vaja teha rahvusvahelist noorsootööd.
Vastuseks artikli alguses esitatud küsimusele selle kohta, kas sajandi vältel tehtud uuringutest ka mingit kasu on olnud, saab seega öelda, et noorsootöötajad võiksid otsida nendest ja teadusartiklitest tuge, innustust ning uusi mõtteid julgemalt. Töötajaid toetades ja missiooni-visiooni meenutades on selles suur roll ka juhtidel.
Iga algus on raske ja edasiliikumiseks tuleb harjumused kõrvale jätta. Toetagem selles üksteist ja kasutagem ära võimalusi, mis on meile arendustegevuste toetamiseks noorsootöö valdkonnas antud.
Ei jäägi üle muud, kui soovida meile kõigile edu Eesti riigi ja selle alustalaks olevate noorte arendamisel. Ja ärgem unustagem, et uuringuid ja tegevuskavu koostatakse, noorsootöötajatele vajalikke pädevusi uuritakse ning poliitilisi suuniseid sõnastatakse ikka ainult selleks, et noorsootöötajad saaksid arendada ennast, oma organisatsioone ja kogu valdkonda eesmärgistatumalt ja kindlamalt.
[1] Noosootöötajate koolitusvajaduse uuring, 2017
[2] „Research project on competence development and capacity building in Erasmus+: Youth in Action – National Report”, 2018
