Tere tulemast demokraatiatrenni!
Nii nagu terve keha ja vaim nõuab pidevat liigutamist ja trenni, nii on vaja ka demokraatia tervise eest iga päev hoolitseda. Eestimaalastena teame hästi, et demokraatia ei ole miski, mis meile õnne kombel sülle kukub. Me oleme pidanud selle võimaluse välja võitlema. Kuid maailm muutub ja see paneb ka demokraatia proovile. Meil tuleb demokraatiat iga päev harjutada, seda hoida ja pidevalt edasi arendada.
Sellepärast töötaski Taani organisatsioon Demokratiscenen välja põhilistele demokraatiamusklitele pooletunnised treeningprogrammid. Demokraatiatrennis saab treenida aktiivset kuulamist, oma arvamuse musklit, eneseväljendusoskusi, erimeelsust, empaatiat, kaasatõmbamist, aktiivseks kodanikuks olemist ja kompromissilihaseid. Kui demokraatialihased on trimmis, on meil kõigil kergem igapäevaotsuseid teha ning mõjutada meile olulisi teemasid. Kui me koos trenni lõpetame, jääb sulle meelde, et nii sinul kui ka teistel su ümber on demokraatiamusklid olemas.
Maiu ja Teele kollastes nokamütsides Tartu kliimakogus osalejatele demokraatiatrenni läbi viimas (pildistas Ketlin Lääts)
Maiu Lauring
Niimoodi algab iga demokraatiatrenn, mida oleme alates 2020. aastast koolides, ettevõtetes, festivalidel ja demokraatiapäevadel korraldanud. Eestis on rohkem kui kümme koolituse läbinud demokraatiatreenerit, keda saab kutsuda pooletunniseid kiirtrenne või pikemaid trennisessioone läbi viima. Demokraatiatrenn sobib nii lastele kui ka noorukitele, tudengitele ja töökollektiividele, keskkonnakaitsjatele ja pärandihoidjatele, tõsistele meestele ja kogukonnahingedele. Aastate jooksul oleme demokraatiamuskleid treeninud eri paikades üle Eesti: Rummu järve sillal, Arvamusfestivali välialal, metsas, linnakeskustes suvel ja pakasega, rääkimata koolimajadest ja kontorihoonetest. Kõige suurema osalejaskonnaga trennisessiooni tegime Pelgulinna riigigümnaasiumi kahesajale gümnasistile kooli sünnipäeval sel kevadel.
Teele Pehk
Pärast iga demokraatiatrenni on peegeldusring, kus osalenud saavad välja tuua, mis oli kõige raskem ja mida nad avastasid. Iga kord imestavad osalenud, et näiteks kuulamisoskus ja teiste ideede toetamine mõjutab vägagi igapäevast demokraatiat. Nad pole seda niimoodi varem mõtestanud. Üldjuhul on enamik osalejaid pärast trenni elevil, et sellisel lõbusal viisil saab suurtes teemades eri meelele jääda ja selle eest veel teisitimõtlejale kompliment teha. Pea kõigi demokraatiatrennidega jõuame tõdemuseni, et erinevad vaated ja arusaamad on väärtus, mida hoida.
Võib ju vaielda, et üks pooletunnine aktsioon ei põhjusta edasises käitumises olulisi muutuseid. Jah, regulaarne demokraatiatrenn mõjuks kindlasti rohkem. Kuid kuna trennid on üles ehitatud inimpsühholoogia alustele, siis mõjub ka ühekordne trenn kauem kui pool tundi. Lihvitud oskuseid saab kergesti igapäevaolukordadesse üle kanda.
Oled huvitatud demokraatiatreeneriks saamisest? Või tead aktiivset noort, keda kõnetaks demokraatiatreeneri roll? Märtsis 2025 tulevad formaadi autorid Taanist Tallinna, et järjekordne sats demokraatiatreenereid välja koolitada. Kahepäevane meistriklass toimub inglise keeles, korraldab MTÜ Mondo.
Isiklik versus süsteemne
Kuid ainuüksi isiklike oskuste treenimisest ju ei piisa, et noorte osalust neile olulistes teemades suurendada ja parandada. Kuidas kaasata noori inimesi võrdses rollis teiste kodanikega avalikes huvides otsustamisse?
Üheks end tõestanud viisiks, mida Demokraatiakeskuses arendame, on rahvakogud. Viimane meie korraldatud rahvakogu algas nii.
Tere tulemast Tallinna rohelise pealinna rahvakogusse!
Teie olete need 50 tallinlast, kes on välja valitud 13 000 kutse saanute seast ja kes te esindate soo, vanuse, hariduse, sissetuleku ja elufaasi alusel kõiki Tallinna elanikke. Te olete siin iseendana ehk oma igapäevaelu eksperdina. Teilt ei oodata rohealade teemal ekspertsust, vaid just elaniku vaadet. Teie ülesanne on kolme nädalavahetuse jooksul õppida rohealade ja kliimamuutuste leevendamise seoseid (kuulates oma ala eksperte), tutvuda huvirühmade seisukohtadega ning laudkondlike arutelude kaudu teha lõpuks Tallinna linnale ettepanekud, kuidas rohealasid kliimasoojenemise kontekstis väärtustada ja arendada. Tallinna linnas on juba moodustatud juhtrühm ametite juhatajatest ja abilinnapeast, kes võtab teie ettepanekud vastu, analüüsib neid ning vastab neile avalikult paari kuu pärast. Seega teie panus on pealinna teenistujate seas väga oodatud!
Ühtlasi on see esimene kord, kui Tallinn sellist otsustusmeetodit katsetab – loodetavasti rajab see teed rohkemate ja eriteemaliste rahvakogude jaoks edaspidigi.
Tallinna rohelise pealinna rahvakogu ideede genereerimise päev (pildistas Ardo Kaljuvee)
Rahvakogu tunnused on: 1) miniavalikkus ehk ühiskonda esindavad osalejad leitakse statistilise juhuvalimi alusel rahvastikuregistri andmestikust, 2) teema üle arutlemine ja lahendusvariantide kaalutlemine, 3) kollektiivsest tarkusest tekivad ettepanekud otsustajatele.
Kuna rahvakogu lähtub parimast teadusest, kasutab kollektiivset tarkust ning jõuab ühismeelele, on see kodanikke ja kogukondi võimestav otsustusviis. Igal elanikul on võrdne võimalus rahvakogusse sattuda, sest osalejad valitakse juhuvalimi alusel. Seega on rahvakogus osalevad noored võrdses rollis teiste earühmadega.
Eestis on toimunud neli rahvakogu:
- 2013. aastal rahvakogu erakondade ja kodanike kaasamise teemal, mis tekitas populaarse rahvaalgatusõiguse ja lihtsustas erakondade loomist (korraldajaks Presidendi Kantselei, Eesti Koostöö Kogu, Vabaühenduste Liit, Praxis);
- 2021. aasta Ida-Viru noorte kliimakogu õiglase ülemineku teemal (Eestimaa Looduse Fondi ja Rohetiigri korraldusel);
- 2022. aasta Tartu kliimakogu säästva liikuvuse teemal (Rohetiiger ja Miltton koostöös Tartu ruumiloome osakonnaga);
- 2023. aasta Tallinna rohelise pealinna rahvakogu rohealade teemal (Demokraatiakeskus koostöös Tallinna Strateegiakeskusega).
Esimene kliimamuutuseteemaline rahvakogu toimus ainult 16–29aastaste noorte osalusel Ida-Virumaal. Ajendi selleks andis õiglase ülemineku riiklik protsess, mille eesmärk on aidata põlevkivikaevandusest mõjutatud Ida-Virumaa rohelise ettevõtluse kantsiks. Aga sellest protsessist puudusid tol hetkel maakonna noorte hääled ja arvamus. Eesti- ja venekeelne virtuaalne kliimakogu lasi esile kerkida sellel, mis piirkonna noortele oluline. Kusjuures enamikul osalejatel olid varasemast kas negatiivsed osaluskogemused või puudusid need üleüldse. Seda tähtsam oli piirkonna noori kaasata viisil, mis neid võimestaks ja sisendaks usku, et ühiskonnaellu edaspidigi panustada.
Ida-Viru noorte kliimakogus panid 33 noort riigihalduse ministeeriumile kokku ettepanekud, mille väärtus oli joonida õiglase ülemineku protsessis alla noorte vaatepunktist olulised tegevused. Need puudutasid haridusvõimalusi maakonnas, sotsiaalse turvalisuse tagamist, kohaliku ettevõtluse arengut ja rohelisema ettevõtluse soodustamist. Ministeeriumi kinnitusel arvestati õiglase ülemineku kavas enamikuga ettepanekutest.
Ida-Viru noored lõid protsessi tulemusel uue vabaühenduse MTÜ People with Purpose, mis kutsuti rahandusministeeriumi õiglase ülemineku juhtkomisjoni noorte häält esindama. Nüüd, kaks aastat hiljem, osalevad piirkonna noored elanikud endiselt juhtkomisjonis kõrvuti tööstuse, omavalitsuste ja ministeeriumide esindajatega. Kodukohas korraldab vabaühendus aga kliimateemalisi üritusi, et suurendada elanike teadlikkust. Võime väita, et kliimakogust saadud teadmised, eneses avastatud huvi keskkonnateemade vastu ja suure avaliku huvi tõttu tekkinud enesekindlus inspireerisid kohalikke noori koos tegutsema.
Tallinna rohealade rahvakogus osales esindusliku juhuvalimiga saadud osalejate seas noori, kes olid pealinna tegevusi aastaid jälginud, kuid polnud seni ise otseselt mõjutanud. Rahvakogu andis hea võimaluse parema elukeskkonna nimel ettepanekuid teha ning küsida linnateenistujatelt otse, miks ilusad plaanid tihti teoks ei saa. Veel sel aastal annab linnavalitsus rahvakogus osalenutele teada, millised plaanid rohealade laiendamisel lähiajal ellu viiakse. Korraldajad Tallinna Strateegiakeskusest olid väga rõõmsad nende noorte üle, kes kutse vastu võtsid ja kõigil kohtumistel kaasa rääkisid.
Igapäevane hool mitmekesisuse eest
Nii demokraatiatrennid kui ka rahvakogud väärtustavad mitmekesisust: esimene inimestevaheliste arvamuste varieerumise kujul, teine aga formaadi ehk elanikkonnaga otsuste tegemise kaudu. Rahvakogude puhul tuleb see eriti esile, kuna igal kodanikul on võrdne võimalus valituks osutuda. Demokraatia on ju kõigi jaoks! Ja mida eriilmelisem on osalejaskond, seda paremini esindab see ühiskonda. Seega saab mitmekesisust pidada demokraatia tugevuseks.
Meie ümber toimub pidevalt suuremaid ja väiksemaid muutuseid ning kõik on omavahel seotud, ka suured süsteemid ja meie enda igapäevane käitumine. Suurte süsteemide muutmine ehk sekkumiste loomine võib tunduda hoomamatu, üle jõu käiv. Siis ongi oluline tegeleda iseendaga, oma oskuste, valmisoleku, emotsioonide, teadmiste ja kogemustega. Ja sellega, kuidas teadlikult luua turvatunnet ning tunda turvalisust keskkonnas ja ühiskonnas, kus on palju sellist, mis meist erineb ja mida me ei mõista. Inimese aju on küll seadistatud eelistama sarnasust, kuna see on turvaline, kuid õnneks on aju õppimisvõimeline ja on võimalik õppida end turvaliselt tundma ka erisuguste inimestega ühist asja ajades või sama probleemi lahendades.
Et demokraatiat iga päev hoida ja arendada, on vaja igaühel panustada. Olgu see suhtluses naabri, koolikaaslase või kolleegiga, ühiseid projekte tehes või hoopis ühiskonnaelu küsimusi lahendades. Demokraatiamuskleid saab igas olukorras treenida.
Demokraatiakeskuses jätkame tööd selle nimel, et demokraatlikud uuendused, nagu rahvakogud, muutuksid Eestis ja mujal püsivaks otsustamisviisiks pikaajaliste ja keeruliste teemade korral. Avaliku sektori senised kokkupuuted rahvakogu korraldamise ja mõjuga annavad lootust, et julgetakse arendada senist peamiselt avalike arutelude ja konsultatsioonide peale ehitatud elanike kaasamist. Kõige tugevama elamuse on ametnikud ja poliitikud saanud just ise osaledes, rahvakogu arutelusid vaadeldes. Nagu kommenteeris üks Tallinna teenistuja: „Rahvakogu võib võtta kui teraapiavormi omavalitsustele, kes ei oska rahvaga suhelda ja kel ka pikaajaline trauma all. Rahvakogu võimaldab aru saada, mida inimesed soovivad, ja sealt saab rohkem julgust teemaga edasi minna.“
- Demokraatiatrenn „NOVA“ saates: https://services.err.ee/media/embed/1213444
- Videoid demokraatiatrennist: https://2020.arvamusfestival.ee/demokraatiatrenn/
- Rahvakogude meetodist ja senistest rahvakogudest Eestis: https://dd.foundation/et/rahvakogud/
- https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/rahvakogu-toob-valja-inimeste-headuse/
- Sissejuhatus
- „Sallivuse ajastu on saabunud! Maha kõik, kes nii ei arva!“, Kristina Masen
- Noorsootöö varjatud mitmekesisus: mõtteid Eesti ja Iirimaa noorsootöö praktikast, Saskia Rosentau ja Merilin Miks
- kommentaar Eve Aasa
- Radikaliseerumisest tänapäeva maailmas, Ringo Ringvee
- MÕTISKLUSI KAASAVAST RUUMIST, Kai Raku
- Südametarkus – oluline osa tundemaailma mitmekesisusest, Pille Murrik
- Vene emakeelega noored tahavad osaleda, kuid vajavad selleks rohkem tuge, Triin Roos
- Inimene looduse mitmekesisuse võrgustikus: mida iga noor teada võiks?, Tuul Sepp
- Mida pakkida noorele kaasa keerulisse, muutuvasse ja mitmekesisesse maailma?, Marit Kannelmäe-Geerts
- Rahvusvahelised noorteprojektid vaid valitutele? RAY MONi ja RAY SOCi Eesti uuringute tulemustest, Elisabeth Kendrali
- kommentaar Anett Männiste
- Trimmis demokraatiamusklitega ühiselu kujundama!, Maiu Lauring ja Teele Pehk
- Nutikalt erinevate noorteni, Marleen Alleman
- kommentaarid Kerttu Brandmeister ja Moonika Tsilk
- Vaimne kultuuripärand – kas ja kuidas see minuga seostub?, Leelo Viita
- Peaasi ajab naerma ehk kuidas huumoriga oma vaimset tervist toetada?, Sandra Liiv
Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Maria Elise Remme.
