Laura Välik, digiajakirja MIHUS peatoimetaja
Hea lugeja!
Avasid MIHUSe nr 43!
Inspireerusime sel korral peateema valikul üle-eestilise noorsootöö nädala teemast „Erinevus rikastab“. 11.–17. novembril võetakse noorsootöö nädalal fookusesse mitmekesisus, erinevuste aktsepteerimine ja mõistmine ning kultuuririkkuse väärtustamine.
Räägin sulle alustuseks ühe loo.
Mulle meeldib tohutult teha alates varakevadest kuni hilissügiseni joogat õues. Tavaliselt nii, et vaatan otse kodu poole. Nii juba aastaid. Sel sügisel oli üks keeruline päev – selline, mis pani mind hommikust õhtuni proovile ja mille kohta ütleks, et see oli üks selline päev. Pool päeva ületatud, tegin joogapausi. See kujunes tavalisest hoopis erinevaks ehk ärksameelsemaks joogapausiks. Tõstsin käed … ja märkasin kodu katusel suurt nõukaaegset antenni. Küllap mõtled, et see ei ole moodsas Eestis midagi eriskummalist. Tund aega varem oleksin aga võinud vanduda, et katusel on vaid korsten! Mu joogapausi eelses mõttemaailmas oli see antenn mitu katuseparandust tagasi ajalukku kadunud. Aga tegelikult ei olnud! Tavapärasest mõttemaailmast väljas, suutsin seda märgata.
MIHUSe mitmekesisusest pakatavate lugudega on just nii: iga lugemiskorraga võivad nad peegeldada lugejale midagi uut, seni märkamatut.
Käesolevas numbris mõtestame igas artiklis mitmekesisuse mõnd tahku. Ringo Ringvee kirjutab radikaliseerumise nähtusest noorte seas, Kristina Masen aga teistmoodi sallivusest noorsootöötajate hulgas (kuidas erineb see meie senisest arusaamast?). Noored Saskia Rosentau ja Merilin Miks (kellega õnnestus pidada põnevat arutelu ka artikli koostamise ajal) Iirimaa näitel noorsootöö varjatud mitmekesisusest, Triin Roos aga vene emakeelega noorte osaluse väärtustamisest.
Pille Murrik tutvustab tundetarkuse maja, mis ootab koos noortega ehitamist – ja ka avastamist! Tuul Sepp tuletab aga meelde, et looduse mitmekesisusest (ja selle mõistmisest!) kaugenemine on ohtlik nii inimesele kui ka loodusele.
On üks kasutust leidnud ja seega kaunis kulunud ütlus, et me näeme ainult seda, mida näha tahame. Võib-olla seda, mida oleme harjunud endi ümber märkama. Kõige suurem mitmekesisus ei ole seega mitte see, mida näeme, vaid see, mida me ei näe.
Olgu tegu küsimuste, pahede, fantastiliste erinevuste või antennidega minevikust.
Käes on MIHUSe 15. ilmumisaasta viimane number. Ühtlasi hea võimalus koguda mõtteid saabuvaks noorsootöö nädalaks. (Vaata ka samanimelist veebisündmust rahvusvaheliste võimaluste avastamiseks!) Loodan, et arutelud saavad olema samavõrd inspireerivalt põnevad, kui olid käesoleva numbri koostamise raames!
- Sissejuhatus
- „Sallivuse ajastu on saabunud! Maha kõik, kes nii ei arva!“, Kristina Masen
- Noorsootöö varjatud mitmekesisus: mõtteid Eesti ja Iirimaa noorsootöö praktikast, Saskia Rosentau ja Merilin Miks
- kommentaar Eve Aasa
- Radikaliseerumisest tänapäeva maailmas, Ringo Ringvee
- MÕTISKLUSI KAASAVAST RUUMIST, Kai Raku
- Südametarkus – oluline osa tundemaailma mitmekesisusest, Pille Murrik
- Vene emakeelega noored tahavad osaleda, kuid vajavad selleks rohkem tuge, Triin Roos
- Inimene looduse mitmekesisuse võrgustikus: mida iga noor teada võiks?, Tuul Sepp
- Mida pakkida noorele kaasa keerulisse, muutuvasse ja mitmekesisesse maailma?, Marit Kannelmäe-Geerts
- Rahvusvahelised noorteprojektid vaid valitutele? RAY MONi ja RAY SOCi Eesti uuringute tulemustest, Elisabeth Kendrali
- kommentaar Anett Männiste
- Trimmis demokraatiamusklitega ühiselu kujundama!, Maiu Lauring ja Teele Pehk
- Nutikalt erinevate noorteni, Marleen Alleman
- kommentaarid Kerttu Brandmeister ja Moonika Tsilk
- Vaimne kultuuripärand – kas ja kuidas see minuga seostub?, Leelo Viita
- Peaasi ajab naerma ehk kuidas huumoriga oma vaimset tervist toetada?, Sandra Liiv
Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Maria Elise Remme.
