fbpx

Elisabeth Kendrali

Rahvusvahelised noorte- ja noorsootöötajate projektid arendavad noorsootöös ja ühiskondlikus elus olulisi mitmekesisuse ja kaasatusega seotud oskusi. Kui laia ringi Eesti noorte ja nendega töötavate spetsialistideni projektide selline positiivne mõju aga jõuab? Püüan selle aasta esimeses pooles valminud Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse tulemuste ja mõju uuringute RAY MON1 ja RAY SOC2 põhjal vastuseid leida.

Projektid arendavad mitmekesisuse ja kaasatusega seotud oskusi

2021. ja 2022. aastal toimunud Erasmus+ noorteprogrammi ja Euroopa solidaarsuskorpuse projektide Eesti osalejate uuringud RAY MON ja RAY SOC võimaldavad analüüsida, kuivõrd arendavad projektid noorte ja noorsootöötajate mitmekesisuse ja kaasatusega seotud oskusi. Kuigi uuringute valimid pole esinduslikud (st ei pruugi peegeldada projektide osalejaskonda täpselt kõigist osalejate omadustest ja demograafilistest tunnustest lähtuvalt), annavad need mingil määral ikkagi aimu ka projektide osalejaskonna mitmekesisusest.

Tulemuste analüüs näitab, et rahvusvaheliste noorteprojektide mitmekesisuse ja kaasatusega seotud mõju tajusid osalejad nii oma hoiakutes kui ka käitumises. 40% solidaarsusprojektide osalejatest tajus, et suudab pärast projekti paremini teistest kultuuridest inimestega koostööd teha, ja üle 80% noorteprojektide3 osalejatest märkis, et arendas projektis teistsuguse kultuuritaustaga inimestega läbisaamise võimet. Veel leidsid 40% noorteprojektide ja 44% noorsootöötajate projektide osalejatest, et toetavad pärast projekti mitmekesisust rohkem kui enne. Peale hoiakute muutumise tajusid uuringus osalejad muutust ka oma käitumises. Üle kolmandiku noorteprojektide ja noorsootöötajate projektide osalejatest leidsid, et võitlevad pärast projekti diskrimineerimise ja sallimatuse vastu rohkem kui enne. Peale selle, et RAY MONi ja RAY SOCi uuringute järgi arendavad projektid noorte ja noorsootöötajate isiklikuks ja professionaalseks arenguks olulisi oskusi, viitavad tulemused ka sellele, et projektikogemus on osalejatele meeldiv ja tähendusrikas.

Tähendusrikkad kogemused viivad uuesti osalemiseni

Erasmus+ noorteprogrammi ja Euroopa solidaarsuskorpuse kogemused on enamikule osalejatest väga positiivsed ning seepärast pole üllatav, et projektides osaletakse uuesti. Üle 80% Erasmus+ noorteprojektide osalejatest tundis end projekti hästi kaasatuna ning kui noorteprojektide osalejatelt uuriti, kuivõrd nad projekti nautisid, hindas üle poole vastajatest seda maksimaalse, 10pallise hindega. Lisaks hindas 60% Erasmus+ noorsootöötajate ja 42% noorteprojektide osalejatest oma projektikogemust väga tähendusrikkaks. Ka solidaarsuskorpuse vabatahtlikud hindasid oma kogemust väga tähendusrikkaks.

Üle poole Erasmus+ noorteprojektide osalejatest ja kolm neljandikku noorsootöötajate õpirändeprojektide osalejatest 2021.–2022. aastal on aga inimesed, kes on juba varem sarnastes projektides osalenud. Projektide korraldajatest on lausa 86% varem sarnaste projektide korraldustiimidesse kuulunud. Seejuures on märkimisväärne, et eelmises kolmes RAY MONi uuringutsüklis (2015–2020)4 märkis keskmiselt vaid 42% projektitiimide liikmetest, et nad on sarnastes projektides projektitiimi liikmetena osalenud. Solidaarsuskorpuse projektide osalejate seas on varasema projektikogemusega osalejaid veidi vähem: näiteks vabatahtliku teenistuse osalejatest on varem sarnastes Euroopa Liidu projektides osalenud 43%. Kuigi korduvat osalemist võib näha veel ühe tõendina osalejate rahulolust varasemate Erasmus+ ja solidaarsuskorpuse programmidega, viitab see samal ajal ka olulistele murekohtadele seoses kaasatuse ja osalejaskonna mitmekesisusega.

Korduv osalemine – märk rahulolust või kitsenevast osalejate ringist?

Kas rahvusvahelised õpirändeprojektid on muutumas suletud üritusteks, kus osalevad ning mida korraldavad aina samad ja ka taustalt üksteisega sarnased noored ja noorsootöötajad? Peale kõrge varasema projektikogemusega osalejate määra leidub kaasatuse ja mitmekesisusega seoses teisigi ohumärke: näiteks püsib üsna kõrge projektides osalejate haridustase ja alaesindatud on maapiirkonna noored. Noorteprojektides, millest suure osa moodustavad noortevahetused (sihtrühm 13–30aastased noored), oli kõrgharidusega noori 43%, noorteprojektide korraldajatest oli kõrgharidus lausa 71%-l. Seejuures on kõrgharidusega osalejate määr noorteprojektides võrreldes eelmiste uuringutsüklitega isegi mõnevõrra kasvanud. Maapiirkonnas (küla, talu või kodu maal) elas 16% noorteprojektide osalejatest, samas kui statistikaameti andmetel oli 2021. aastal Eestis samas vanuserühmas maalises asutuspiirkonnas elavaid inimesi 30%.5 See viitab maapiirkonna noorte alaesindatusele projektides.

Teisalt võib RAY MONi ja RAY SOCi uuringute tulemustest leida ka hea kaasatuse ja osalejaskonna mitmekesisuse märke. Vähemate võimalustega osalejana määratles end 44% Erasmus+ noorteprojektide ja 49% noorsootöötajate projektide osalejatest ning 55% solidaarsuskorpuse vabatahtlikest. Seda on ligi pool osalejatest! Mõne diskrimineerimist kogeva vähemusrühma liikmeks märkis end 18% noorte- ja 32% noorsootöötajate projektide osalejatest ning 24% solidaarsuskorpuse vabatahtlikest. Kas me saame selliste näitajate põhjal aga öelda, et vähemate võimalustega noored on piisavalt kaasatud? Vähemate võimalustega noorte kaasamine on Erasmus+ ja solidaarsuskorpuse programmide oluline eesmärk, kuid selle puhul puudub selge mõõdetav sihttase.6 Kaasatusega seotud probleemidele viitab hiljutine solidaarsuskorpuse programmi elluviimisele keskendunud uuring,7 kus intervjueeritud huvirühmad rõhutasid vähemate võimalustega noortele sobivate projektide puudust ja mõne vähemate võimalustega rühma eriti väikest esindatust.

Ilmselt kõige tähelepanuväärsem märk sellest, et projektidest kasusaajate ring on kitsenenud, on eriti suur varasema osalus- või korralduskogemusega inimeste hulk noorsootöötajate projektide osalejate ja projektide korraldajate seas. Lausa 75% varasema projektikogemusega osalejaid noorsootöötajate projektides on eriti murettekitav kontekstis, kus Eesti noortevaldkonna töötajatest on rahvusvahelised lähetused kättesaadavad vaid 22%-le8 ning kus paljud Eesti noorsootöötajad ei saa koolitustel osaleda, kuna noortevaldkonnas valitseb üldine ressursipuudus. Näiteks pole mitmes piirkonnas võimalik noorsootöötaja koolituse ajaks leida asendustöötajaid.9 Lisaks võib tulemus, mille järgi 86% Erasmus+ noorteprogrammi projektide korraldajatest on varem sarnaseid projekte korraldanud, viidata sellele, et uute projektitegijate jaoks on rahastuse taotlemine liiga keeruline. See vähendab mitmekesisust projektide korraldajate seas. Kõrget sisenemisläve rahastuse taotlemisel on solidaarsuskorpuse programmi kitsaskohana mainitud ka varem.10 Seega leidub peale RAY MONi ja RAY SOCi Eesti uuringute ka muid tõendeid sellest, et projektid võivad muutuda kättesaadavaks vaid kitsale ringile noortele ja noorsootöötajatele.

Kokkuvõtteks

Rahvusvahelised noorte- ja noorsootöötajate projektid küll arendavad olulisi mitmekesisuse ja kaasatusega seotud oskusi, kuid samal ajal viitavad tulemused ka riskile, et projektid ise võivad muutuda kättesaadavaks vaid valitutele. Paljudel – noorsootöötajate projektide puhul lausa enamikul – osalejatest juba on varasem projektikogemus ja korraldajatel sarnaste projektide korraldamise kogemus. Kuigi korduvat osalemist võib lugeda tõendiks osalejate rahulolust, on see ka ohumärk sellest, et Erasmus+ noorteprogrammi ja solidaarsuskorpuse projektid ei pruugi jõuda piisavalt laia või mitmekesise sihtrühmani. Kaasamisega seotud kitsaskohtadele Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse projektides viitavad ka varasemad uuringud, millest on selgunud, et uutele rahastuse taotlejatele on sisenemislävi sageli kõrge, Eesti noorsootöötajate kesiste töötingimuste tõttu on neil keeruline välislähetustes käia ning et vähemate võimalustega noortele ei leidu piisavalt neile sobivaid rahvusvahelisi projektivõimalusi.

Et tagada rahvusvaheliste noorte- ja noorsootöötajate projektide osalejaskonna mitmekesisus, tuleb tegeleda takistustega, millega esmakordsed ning vähemate võimalustega osalejad ja korraldajad silmitsi seisavad. Muu hulgas on oluline parandada noorsootöötajate töötingimusi, jätkata uute projektitegijate toetamist ja analüüsida neile seni pakutud tugiteenuste edukust. Lisaks tuleks osalemise takistuste uurimisse ja lahendamisse kaasata ka neid vähemate võimalustega noori, kes pole veel projektides osalenud. Korraldajatel on osalejate valikul tähtis silmas pidada, et (kõrg)haridusest või varasemast osalemiskogemusest ei saaks osalemise eeldus.


  1. Kendrali, E., & Raihhelgauz, M. (2024). Erasmus+ noorteprogrammi 2021/2022 tulemuste ja mõju uuring (RAY MON) Eestis. Tallinn: Mõttekoda Praxis. https://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2023/10/RAY-MON_21_22_Eesti_lopparuanne_27.05update.pdf ↩︎
  2. Kendrali, E., & Raihhelgauz, M. (2024). Euroopa Solidaaruskorpuse programmi 2021/2022 tulemuste ja mõju uuring (RAY SOC) Eestis. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. https://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2023/10/RAY_SOC_21_22_Eesti_lopparuanne_31.05update.pdf ↩︎
  3. Erasmus+ noorteprojektideks loeti uuringutes noortevahetused (KA152), noorte osalusprojektid (KA154) ja noorte õpirände akrediteeritud projektid (KA151). Noorsootöötajate projektideks loeti aga noorsootöötajate õpirändeprojektid (KA153). ↩︎
  4. Salu, J., Haljasmets, K., Aps, J., Akkermann, C., Kaldmaa, K., & Pedjasaar, M. (2021). Erasmus+: Euroopa Noored programmi tulemuste ja mõju-uuring. Analüüs uuringutsüklite 2015/2016, 2017/2018 ja 2019/2020 põhjal. Stories For Impact OÜ & Haap Consulting OÜ. https://euroopanoored.eu/wp-content/uploads/2021/02/RAY-MON-EE-analuusiraport_Final-19.02.21.pdf ↩︎
  5. Statistikaamet. RV0240: RAHVASTIK, 1. JAANUAR. ↩︎
  6. Strecker, T., & Eick, J. (2023). Research-based analysis of the European Solidarity Corps – RAY SOC: Special programmatic study. Youth Policy Labs. https://www.researchyouth.net/wp-content/uploads/2023/10/RAY-SOC_Programmatic-Study_20231004.pdf ↩︎
  7. Samas ↩︎
  8. Kivistik, K., Käger, M., Pesti, M., Juuse, L., Toomik, K., & Aavik, A.-L. (2023). Eesti noortevaldkonna töötajaskonna töötingimused. Uuringuaruanne. Tartu: MTÜ Balti Uuringute Instituut. DOI: 10.23657/wta2-4a8. https://www.ibs.ee/wp-content/uploads/Eesti-noortevaldkonna-tootajaskonna-tootingimused-3.pdf ↩︎
  9. Samas ↩︎
  10. Strecker, T., & Eick, J. (2023). Research-based analysis of the European Solidarity Corps – RAY SOC: Special programmatic study. Youth Policy Labs. https://www.researchyouth.net/wp-content/uploads/2023/10/RAY-SOC_Programmatic-Study_20231004.pdf ↩︎

Kommentaar

Anett Männiste

Anett Männiste, Harno, Erasmus+ ja ESK projektide tiimi juht

Programmide kättesaadavus on aastate jooksul olnud üks peamisi küsimusi, mida tõstatavad mitte ainult osalevad organisatsioonid ja üksikisikud, vaid ka programme vahendavad riiklikud agentuurid. Tihti mõistavad programmide mõju ja väärtust paremini need, kes on programmidega juba kokku puutunud, mis pole ilmtingimata halb. Noorena või noorsootöötajana on sageli lihtsam alustada programmidega tutvumist mõne kogenud organisatsiooni korraldatud projekti kaudu – seega mängivad korduvtaotlejad olulist rolli uute tulijate kaasamisel.

Küll aga tekib küsimus, milline on mõistlik korduvtaotlejate ja korduvosalejate osakaal kõikidest osalejatest. Agentuuri eesmärk on kaasata uusi noori, noorsootöötajaid ja organisatsioone ning selle nimel tehakse iga päev tööd, pakkudes nõustamist, piirkondlikku teavitust Eurodeski kaudu, avatud infotunde ja koolitusi. Oluline on aga mõista, et kättesaadavus tähendab enamat kui ainult teadmist, et programmid eksisteerivad. See hõlmab ka seda, kui lihtne on mõista programmide tingimusi, täita ja esitada taotlusi, mõista rahastuslepingu nõudeid ja palju muud. Nagu artiklis välja toodi, pole programmid selles osas ideaalsed ja vajavad kas lihtsustamist või vähemalt põhjalikumat protsessianalüüsi, millega tegeletakse ka parasjagu uue programmiperioodi kavandamisel.

Mida seni teha? Kasutage ära nende abi, kes on taotlemisprotsessi edukalt läbinud – küsige nõu nii agentuurilt ja meie nõustajatelt kui ka teistelt organisatsioonidelt, kes on sama teekonna ette võtnud. Keerukus tuleneb sageli teadmatusest, kuid Eestis on õnneks piisavalt teadjaid ja veel rohkem neid, kes on valmis oma kogemusi jagama.

Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Maria Elise Remme.

Print Friendly, PDF & Email