fbpx

Nutikalt erinevate noorteni

Marleen Allemann, mõttekoja Praxis haridus- ja noortepoliitika programmi analüütik

30. oktoober 2024

Marleen Allemann

Nutikat noorsootööd nähakse sageli kui võimalust muuta noorsootöö sisu ja tegevusi mitmekesisemaks ning vaheldusrikkamaks. Samas on oluline teadvustada, et nutikas noorsootöö ei võimalda mitte ainult sisulist mitmekesisust, vaid võib olla ühtlasi abiks jõudmisel erineva taustaga noorteni, kes muidu jääksid ehk kaasamata. Mõttekoja Praxis 2023. aastal valminud nutika noorsootöö teemalises uuringus on kajastatud mitut välisriikidest pärit põnevat praktikat, mis võiksid inspiratsiooni pakkuda ka siinmail.

Eestis on loodud ja eeskätt koroonapandeemia ajal piirangute tingimustes kasutatud virtuaalseid noortekeskusi, kuid enamasti on selliste digimaailmas toimivate keskuste tegevus hiljem siiski soiku jäänud. Soome, Iirimaa ja Norra näitel1 näeme aga, kuidas virtuaalsed keskused võivad toimida ka reaalse alternatiivina füüsilises ruumis kooskäimisele, aidates jõuda nii suurema hulga kui ka erinevama taustaga noorteni. Üheltpoolt võib virtuaalne noortekeskus olla hea viis tegutsemiseks hajaasustusega piirkondades, kus noori elab vähe. Teisalt võib aga just virtuaalne keskus olla sobiv neile noortele, kelle tervislik seisund (nt füüsiline erivajadus või vaimse tervise probleemid, nagu sotsiaalne ärevus) ei pruugi võimaldada traditsioonilisel moel noorsootöös osaleda. Niisiis on küsimus eelkõige selles, millist keskkonda kooskäimiseks kasutatakse. Virtuaalsete noortekeskuste kõrval leidub teisigi nutikaid viise, kuidas koos tegutseda, et kaasata veelgi mitmekesisema taustaga noori.

Esita oma ideed arvutimängu abil

Noorte kohalikku ellu kaasamiseks on nii mõneski Eesti paigas korraldatud osaluskohvikuid ning vähem või rohkem edukalt rakendatud kaasava eelarve lähenemist ja kokku kutsutud noortekogusid. Sageli on selliste algatuste puhul kaasatud aga vaid kõige julgemad noored, kes on suhtlemisaltid ja valmis oma ideid avalikult esitlema. Keerulisem võib aga olla jõuda nende noorteni, kes on (hariduslike) erivajadustega või lihtsalt tagasihoidlikumad. Küll aga võib siinkohal kasu olla nutikast noorsootööst!

Nii Soomest, Norrast kui ka Saksamaalt on tuua vahvaid näiteid sellest, kuidas noori on digilahenduste abil kaasatud linnaplaneerimisse. Soomes ja Saksamaal ellu viidud kahe projekti raames on noored osalenud linnaplaneerimises Minecrafti abil.2 Norras on aga noorte kaasamisel kasutatud liitreaalsust ja selle pakutavaid võimalusi.3 Nende näidete puhul on noored saanud võimaluse kujundada näiteks oma kodukoha kesklinna, rohealasid, planeeritavat kultuurikeskust, aga ka tervet uut linnaosa.

Võimaldades noortel linnaplaneerimises kaasa rääkida digilahenduste abil, on suurem tõenäosus jõuda erinevate noorteni, neid sisuliselt kaasata ning kuulda nende arvamusi ja ideid. Näiteks Soome digitaalse noorsootöö eksperdid on tõdenud, et Minecrafti abil linnaplaneerimises osaledes annavad oma panuse ka need noored, kes ei tunneks end mugavalt, tehes seda näiteks kirjalikult (esitades ettepanekuid või vastates küsitlusele) või suuliste esitluste kaudu. Näiteks autismispektrihäirega noortele, düslektikutele või muu haridusliku erivajadusega noortele võib digitaalne osalemine mängude teel olla palju mugavam ja sobivam viis oma ideid väljendada. Samal ajal võimaldab selle praktika rakendamine õppida noortel uusi digimeedia kasutamise viise ja võimalusi.

On rõõmustav, et noorte sellisel moel kaasamist on 2024. aasta kevadel juba katsetatud ka Tallinnas. Niisiis jääb vaid loota, et praktika levib edaspidi Eestis laiemalt ning kohalikud omavalitsused on koostööaltid ja valmis üheskoos noorte ja noorsootöötajatega uudseid lahendusi proovima.

Igaüks saab olla kunstnik

Ka tehisaru pakutavate võimaluste kasutamine noorsootöös võib noori võimestada. Soomes on näiteks katsetatud, kuidas tehisaru rakendamine kunstiga seotud tegevustes4 võib üheltpoolt aidata noortel õppida tundma kunstnikke ja nende käekirja ning eri kunstistiile, kuid teisalt aitab tehisaru kaasa ka kunsti nii­öelda demokratiseerumisele. Kui töötatakse rühma noortega, kellest igaühel on erinevad oskused ja anded, on tehisaru abil siiski igaühel võimalik luua pilte, mis on kokkuvõttes kunstiliselt teistega sarnasel tasemel. Mida vähem sõltub tulemus konkreetse noore kunstilisest andest, seda tõenäolisemalt julgeb ta loovalt läheneda ja lasta oma loomingulisusel avalduda.

Et tehisaru eri võimaluste kasutamine noorsootöös saaks Eestis senisest enam levida, on vägagi teretulnud oma parimate tavade ja seni katsetatud tegevuste elluviimisel saadud kogemuste jagamine erialakogukondades. Usutavasti oleks palju kasu ka üle-eestilise koolituse või inspiratsioonipäeva korraldamisest, et valdkonnas tegutsejaid tehisaru mitmekesiste võimaluste peale mõtlema panna ja võimalikke hirme leevendada. Seega kutsun üles erialakogukonnas nii enda kogemusi jagama – kui oled mõne põneva nutika tegevuse elluviimisel osalenud – kui ka kaaslaste kogemusi uurima – kellelgi võib olla just sinu tööks vajalik näide noorte mitmekesisemast kaasamisest.

Uued kontaktid ja toetavad mentorid

Muu hulgas võib digilahenduste kasutamine noorsootöös aidata luua sidemeid erinevate noorte vahel või viia noori kokku inimestega, kes saavad neid toetada.

Näiteks on Eesti noorsootöös üsna laialdaselt tehtud taskuhäälinguid, kuid sellist meetodit nagu Iirimaal, kus taskuhääling kutsuti ellu just vähemuskultuuride noorte kaasamiseks noorsootöösse, pole Eestis teadaolevalt katsetatud. Iirimaa näite puhul salvestasid noored ise taskuhäälingusaateid5, kuhu vestluspartneritena kaasati teisi noori roma vähemusrühmast. Nii viidi kokku erineva taustaga noored ning vähemusrühma esindajate kaasamine võimaldas seejuures esile tõsta ja väärtustada nende kultuuri ja identiteeti. Miks mitte kasutada sarnast meetodit ka meie kontekstis, et teha nähtavamaks siinsete vähemuskultuuride noorte (uussisserändajad, Ukraina sõjapõgenikud jne) lugusid ja kogemusi ning seeläbi kaasata neid noori ka noorsootöösse?

Saksamaalt saab tuua näite äpipõhisest mentorlusprogrammist kväärnoorte6 toetamiseks. Nimelt loodi seal spetsiaalne rakendus (LEE ehk Everyone needs a Lee), et tuua kokku kväärnoori ja kogenumaid täiskasvanuid kväärkogukonnast, et pakkuda noortele mentorlust ja toetada neid nende eluteel.7 Olgugi et Eesti väiksust ja rakenduse loomiseks vajalikke ressursse arvestades poleks ilmselt mõttekas meie kontekstis täpselt samasugust virtuaalset mentorlusprogrammi käivitada, on LEE rakendus siiski tore näide sellest, kuidas digilahendused saavad noorsootöös mitmekesisust igati toetada.

Nii selle kui ka eelnevate näidete põhjal võib seega tõdeda, et nutikas noorsootöö pakub rohkelt võimalusi, kuidas rikastada noorsootööd sisulises plaanis ja sihtrühmade mõttes. Iga noorsootöötaja ei pea juba eos teadma, kuidas täpselt digivahendite ja -lahenduste abil tegevusi ellu viia ning millele tähelepanu pöörata, kuid tähtis on julge pealehakkamine ja õppimine nii välisriikidest kui ka siinse erialakogukonna omavahelises koostöös.

  1. Vt uuringu lõppraport, lk 33–37. ↩︎
  2. Vt uuringu lõppraport, lk 27–29 (Soome) ja lk 30–32 (Saksamaa). ↩︎
  3. Vt uuringu lõppraport, lk 29–30. ↩︎
  4. Vt uuringu lõppraport, lk 44–45. ↩︎
  5. Vt uuringu lõppraport, lk 48–49. ↩︎
  6. Kväär (ingl queer) kui inimene, kes ei soovi kanda kitsast silti oma soo või seksuaalsuse kirjeldamiseks. Algselt
    tähistas see mõiste protesti heteronormatiivse süsteemi vastu, kuid nüüdseks on sellest saanud ka identiteedisilt. Vt
    https://www.lgbt.ee/sonastik
    ↩︎
  7. Vt uuringu lõppraport, lk 54–55. ↩︎

Kommentaarid

Moonika Tsilk

Moonika Tsilk, Tartu Ülikooli II kursuse noorsootöö tudeng ja Keila Noortekeskuse noorsootöötaja

Mitmekesisuse toetamine on noorsootöös osa noorte kaasamisest. On väga oluline läheneda juba koolieelikutele ja kaasata nad mitmekesisust toetava mängulise tegevuse kaudu.

Toon näite enda elust, kui osalesin õpingute ajal aines „Meediapädevuste mänguline lähenemine“, kus õppejõud nimetasid olulisi aspekte, mida meil kõigil on tähtis meelde tuletada. Kelle asi on lastes ja noortes meediapädevust arendada? Mis on laste- ja noortekultuur? Kuidas saame meie, noorsootöötajad, olla noorele toeks tema mitmekesises ja keerulises maailmas?

Neile küsimustele vastamisel mängib suurt rolli noorsootöö spetsialistide väärtusmaailm, kultuuritaust ja mõtteviis. Mitmekesine ja lai käsitus ning iga väike lüli saab aidata noore maailmavaadet avardada. Suurendades noorte teadlikkust, näeme ka seda, kui mitmekesine on laste- ja noortekultuur ning millega seal tegeletakse. Noorsootöös püüame tagada kõigile noortele võrdsed võimalused ja sellega toetame üksteist erinevate maailmavaadete kontekstis.

Olen päri, et tavaliselt kaasatakse noori osaluskohvikutesse ja noortevolikogudesse, kus löövad kaasa enamasti julged ja aktiivsed noored, kuid osaleda ja arvamust avaldada saab ka mängude kaudu, näiteks kasutades Minecrafti elemente: sümboleid, keelt, norme, väärtusi, objekte, kangelasi jne.

Saame noorte meedia- ja infopädevust arendada mängulise tegevuse kaudu ning läheneda loominguliselt. Hea näide selle kohta on samuti ülikoolist: aines „Inimõigused ja kutse-eetika noorsootöös“ olime loovad ja kasutasime tehisaru. Miks mitte rakendada selliseid näiteid igapäevases noorsootöös ja formaalhariduses, et noorte hirme maandada.

Eesmärgiks võiks olla arendada laste ja noortega tegelevate spetsialistide, erialakogukondade (digi)meediaoskuseid ja teadmisi, väärtuseid ja hoiakuid, mida seostatakse tänapäeva infokeskkonnas toimetuleku ja infovastupidavusega. Nutika noorsootöö kaudu saame rikastada noorsootöö võimalusi ning suurendada noorte osalust ja kaasamist. Noorsootöö seisukohast õpivad lapsed kõige paremini mängu kaudu, sest mänguline lähenemine toetab mõtlemisvõime arendamist, suhtlusoskust, sotsiaalseid oskusi ja loovust.

Nõustun artiklis avaldatud mõtetega, et erinev käsitus saabus noorsootöösse koroonapandeemiaga. Alates sellest ajast on tekkinud uusi huvitavaid meetodeid, mis aitavad noorte mitmekesisust paremini kaasata.

Kokkuvõttes saame panustada mitmekesisust toetavasse noorsootöösse ja seega parandada ühiskonna teadlikkust noorsootöö võimalustest. Samas on noortel võimalik ka ise otsustada, kas nad soovivad saada uut teavet, et enda maailmavaadet mitmekesistada.

Kerttu Brandmeister

Kerttu Brandmeister, Tallinna Haridusameti noorsootöö osakonna vanemspetsialist

Kohaliku omavalitsuse seisukohast on väga oluline, et linnaruumi planeerimisse oleksid kaasatud ka noored. Meie linnaplaneerijatega kohtudes sai selgeks, et nad soovivad teada, mida noored linnaplaneerimisel tähtsaks peavad, aga neil on noori keeruline kaasata. Samal ajal oleme noorsootöötajatena noortelt kuulnud, et nad tahavad oma kodulinna arengus kaasa rääkida. 

Meil oli jaanuaris Balti noorte foorumi projekti raames hea võimalus noored ja linnaplaneerijad kokku viia. Kui noored olid saanud ülevaate linnaplaneerijate tööst ja põhimõtetest, anti neile võimalus Urbanist AI programmi abil planeerida juba tuttavaid ning tulevikus töösse minevaid asukohti Tallinnas. Urbanist AI loodud visuaalides joonistus välja, et noored peavad linnakeskkonnas oluliseks loodust, rohelust, rahu, turvalisust ja mitmekülgsete võimaluste olemasolu. Tähtsal kohal oli kahtlemata see, et programm lõi märksõnade põhjal visuaali, mis aitas noortel näha, millisena nende ideed reaalselt võiksid välja näha. Noortele oli loodud huvitav keskkond oma ideede jagamiseks ning linnaplaneerijatel oli seeläbi võimalik jõuda noorteni ja paremini mõista, mida peavad noored oma kodulinna planeerimisel oluliseks. 

Siinkohal julgustangi noorsootöötajaid eri ametkondadega koostööd tegema ning üheskoos leidma neid nutikaid lahendusi, mis toetavad noorte kaasamist eri protsessidesse. Kipume tihtilugu arvama, et kui noored ei ole kaasatud, siis on see kindlasti kinni inimeste soovis. Tegelikult võib see jääda hoopis oskuse või kontaktide puudumise taha ning noorsootöötajatena me saamegi siin olla silla rajajad.

Kaanepildi autor on noor Eesti kunstnik Maria Elise Remme.

Print Friendly, PDF & Email

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga