Olen noorsootöötaja kutsega kokku puutunud veidi rohkem, kui seda tavaliselt ette tuleb. Olin mõned aastad Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse esindajana kutsekomisjoni liige ning tänu sellele ehk rohkem kursis kutse taotlemisega. Olles ise hindaja rollis, sain paremini aru, mida kindlasti ei tohiks teha ja mida kindlasti peab tegema. Nüüd, kui olen lõpuks ise selle protsessi läbi teinud, julgen ka teistele soovitusi jagada. Aga, et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada algusest.
Olin Keila Noortekeskuse juhatajana töötanud juba pea kümme aastat ning olnud algusest saadik Eesti ANK liige ja mõned aastad juhatuse liige ning mitte just kõige tagasihoidlikum liige, hakkas minu nägu selles seltskonnas juba meelde jääma. Sagenesid ütlemised, et sinul on ju kindlasti juba noorsootöötaja kutse, ja imestus oli suur, kui vastasin eitavalt. Selle juures oli mul ikka veidi piinlik ka. Kutse taotlemise olulisuses pole ma kunagi kahelnud. Olen olnud alati töö kvaliteedi juhtimise usku ning noorsootöötaja kutse taotlemine on üks professionaalse enesearendamise viise. Lisaks aitab noorsootöötaja kutse vägagi kaasa selle ameti väärtustamisele, mis on ju iga noorsootöö valdkonnas töötava inimese teha.
Mõte, et ma selle sammu ühel heal päeval ära teen, küpses minu peas aastaid ja ikka tuli mõni hea vabandus, miks ma seda jälle ei teinud.
Nüüd tagantjärele arvan, et kutse taotlemine tulebki ette võtta, kui selleks on õige aeg. Tahan sellega öelda, et selleks peab olema tugev sisemine soov ja motivatsioon. Seda tuleb teha täie pühendumusega ning kindlasti tuleb enda vastu aus olla. Vaid siis on sellest kasu.
Loomulikult on rõõmustav, kui sellega kaasneb palgatõus või pikeneb puhkus või rakenduvad veel mingid soodustused, kuid see ei tohiks olla peamine põhjus.
Kui mõte on küps ja tahe olemas, jääb üle vaid see ära teha. Mina printisin endale portfoolio välja ja kandsin seda kõikjal kaasas – nii sain teha kiireid märkusi, kui tuli hea mõte, kuidas oma ühte või teist pädevust kirjeldada ning mida just selle küsimuse juures rääkida või kui meenus sobilik näide oma tööst. Õhtul vormistasin selle jälle korralikult arvutis ära ja nii see eneseanalüüsi dokument tasapisi täitus. Vahepeal on hea mõneks ajaks portfoolio peast välja saada ja siis uuesti värske pilguga üle vaadata. Ilmnesid kordused, sest mõned näited sobivad mitmesse kohta ja vahel hoidsin peast kinni, vaadates, mis asja ma olin kirja pannud. Ideaalne oleks võimalusel peaaegu valmis portfoolio anda kellelegi teisele lugeda ning las ta siis esitab küsimusi ja juhib tähelepanu kitsaskohtadele. Portfoolio on tehtud väga kasutajasõbralikuks ja seda on mugav täita. Iga oma pädevust analüüsides on ette antud rida küsimusi, millele tuleb vastused kirja panna, imelihtne ju :).
[hr gap=””]
Viis olulist asja, mis minu meelest peab paigas olema ja edu on garanteeritud:
- Tõeline sisemine soov ja tahe teha portfoolio abil enda tööks vajalike pädevuste kohta eneseanalüüs.
- Vali endale vastav tase, mida hakata taotlema. Võid kolleegidelt nõu küsida, aga otsus tee ise.
- Varu piisavalt, aega aga mitte alla ühe kuu.
- Ole lõpuni aus, sa ei pea midagi tõestama teistele, vaid endale. Me pole keegi üliinimesed ja kui sul pole mõnele küsimusele vastust, siis nii kirjutagi, sest see ongi sinu arengukoht.
- Ole korrektne ja jälgi kõiki juhiseid.
[hr gap=””]
Kindlasti tegeleme kõik vähem või rohkem eneseanalüüsiga. Kuidas mul tänane päev läks, kas tulin oma tööülesannetega toime, mis läks hästi, mis võiks minna paremini, mida ma pean selleks tegema, et töö oleks tulemuslikum jne. See on loomulik ja oluline osa tööst ja arengust. Aeg-ajalt peaks lähenema süsteemselt ja mis on selleks parem tööriist, kui kutsestandardil põhinev endale vastava taseme noorsootöötaja portfoolio täitmine.
Eesti Noorsootöö keskuse kodulehel on suurepärased teejuhised, alates sellest, kuidas saada teada, millise taseme taotlemine just sulle sobib, juhendmaterjalid ja soovitatav lugemisvara, kuni tehniliste näpunäideteni. Võib öelda, et kõik on puust ja punaseks tehtud. Kindlasti tasub läbi lugeda ka korduma kippuvad küsimused, et ebaõnnestumisi ennetada.
Tahan veel rõhutada, et kui kutse on käes, ära unusta portfooliot sahtli põhja, vaid võta see aeg-ajalt ette ja vaata, kuidas täna seis on. Kas kitsaskohtadega oled tegelenud või äkki on hoopiski midagi unarusse jäänud ja vajab uuesti käsile võtmist. See kõik aitab sul suurendada oma tööga rahulolu ja toob juurde töörõõmu.
Jõudu tööle!
[lead]Kommentaar: Anneli Meisterson[/lead]
Hea noorsootöö tegemiseks on kindlasti vaja professionaalseid noorsootöötajaid, kelle väärtustamine on tööandja ehk üldjuhul kohaliku omavalitsuse pädevuses. Hetkeolukord on kahjuks kujunenud selliseks, et kvaliteetne noorsootöö on kohalikele omavalitustele tähtis, aga noorsootöötajad oma töö väärtustamist ise ei taju. Üheks põhjuseks on kindlasti see, et noorsootöötajale tajutavad väärtustamise tegurid on näiteks palk ja puhkus, tunnustamine, täiendkoolitustel osalemise võimaldamine ning transpordikulude hüvitamine.
Kui noorsootöötajate tegevusest ei saada aru ning avalikkus noorsootööd ei väärtusta, kaotavad noorsootöötajad enesekindluse oma professionaalsete oskuste ja teadmiste suhtes.
[lead]Kommentaar: Külli Salumäe[/lead]
Noorsootöötaja professioonist rääkides tuleb alustada kindlasti sellest, MIKS niisugune elukutse ühiskonnas vajalik on. Noortevaldkonna arengukavast 2014−2020 leiab vastuse: et noorel oleksid avarad võimalused arenguks, eneseteostuseks ja osalemiseks, rohkem valikuid oma loome- ja arengupotentsiaali avamiseks, väiksem risk olla tõrjutud jne.
MIKS ei piisa noorele võimalustest, mille loovad tema vanemad, teised kodused ning üldharidussüsteemis töötavad õpetajad? MIKS kasutab noor juba lapseeast alates meeleldi noorsootöö keskkondi väljaspool perekonda ja tasemekoolitust? Sest need teadmised, oskused ja kogemused saab ta ise, oma vabast tahtest lähtudes valida. MIKS on vaja noore valikuid toetama professionaalset noorsootöötajat? Et noor usaldusväärse ja oskaja täiskasvanu toel oma valikute põhjusi ja tagajärgi teadvustaks ning kogetust õpiks.
