Igas kogukonnas elab Z-generatsiooni* noori ehk noori, kelle sünniaasta jääb vahemikku 1995−2012 ja kelle elu lahutamatuks osaks on erinevad nutiseadmed. Kohe on peale kasvamas uus põlvkond, uued diginoored, kelle puhul me ei pruugi enam arutleda, kas nutivahendid on head või halvad, vaid peame tunnistama, et see on uus normaalsus. Erinevalt tänastest koolinoortest ja noorsootöötajatest võib nende jaoks igand olla isegi tuttavlik arvutiklaviatuur.
Eesseisvate kiirete arengutega peab noorsootöö juba täna arvestama. Et mitte jääda jalgu uutele tehnoloogilistele ja ühiskondlikele väljakutsetele, tuleb nendeks muutusteks varakult valmis olla. Ent täna on meie peatähelepanu Z-generatsiooni noortel ja sellel, et ümbritsev keskkond toetaks noorte arengut maksimaalselt. Nii riigi kui ka omavalitsuste tasandil peab otsustamine käima kiirelt ja paindlikult – noori puudutavad seaduste sätted, määrused, korrad ja meetmed ei pea olema pikkadeks aastateks kivisse raiutud, vaid käima ühte jalga ühiskonnas toimuvate protsesside ja eriti digivallas toimuva tormilise arenguga. Kõik see eeldab avatud suhtlemist: otsustajad ja noored, otsustajad ja noorsootöötajad peavad sagedamini kohtuma.
Tänase noorsootöö üks nurgakivi on mitteformaalse ja formaalse õppe sidumine. Jah, kohalik praktika ei taha sellele veel järele jõuda, aga mida rohkem suudame siduda õppimist noorte huvialadega, seda motiveeritumad nad on. Seda enam oskavad nad hinnata ka aega ja seda maksimaalselt ära kasutada. Aja väärtustamine toob rõõmu nii õppijale kui ka õpetajatele. Näeme siin lahendusena ka noorsootöö ja üldhariduse suuremat koostööd.
Vastuolusid leiab siingi. Noorsootöö seadus räägib nimelt noorsootööst kui tegevusest, mis toimub väljaspool tasemeõpet. Kuidas siis tasemeõppega haakuda? Seega vajame riigi tasandil kokkuleppeid, mis väljenduksid nii parandatud õigusraamistikus kui ka uutes toetusmeetmetes.
Noorsootöö maastikku aitab paremaks teha ka laiem ekspertide kaasamine, ühise visioonini jõudmine ning selgete rollide ja vastutuse paikapanemine. Noorte elu mõjutavad ju kõik eluvaldkonnad, noorsootööd ennast aga haridus-, haldus- ja sotsiaalvallas toimuvad muutused. Kuidas parandada Z-generatsiooni tegevusruumi? Meie ees on Z-noor. Ta on globaalne, kiire infotarbija, ettevõtlik, loov ja ambitsioonikas. Ta on inimene, kelle puhul ei loe teadmine, et sa oled temast vanem ja elukogenum. See, et ta usuks ja usaldaks, peab ta olema osa lahendusest. Kohalik omavalitsus on siin ruumilooja.
Omavalitsus saab lahendusi luua koos oma noortega. Tal on võimu ja võimalusi kujundada noortele sobiv turvaline, hea logistikaga ja avara tegevusväljaga rikastav keskkond. Siin ei piisa üksnes kohalikest jõupingutustest.
Eesti riigis on välja töötatud häid noortele suunatud programme – SPIN, Noorte Tugila, STEP, Kogukonnapraktika, Nopi Üles, Murdepunkt ja Hooliv klass. Tegu on igati väärt algatustega, kuid vägagi võimalik, et osa neist ajas kaob. Ja siinkohal pole lahenduseks see, et kui riik peaks oma toest loobuma, siis paneb õla alla omavalitsus. Riigi vastutus erinevate programmide arendamisel ja innovaatilisemaks muutmisel peab alles jääma. Võib olla tuleb neid muutusi vaadata koos haldus- ja riigireformiga ning tuua programmide koordineerimised mitte omavalitsuste, vaid maakonna tasandile. Meil tuleb seista ka selle eest, et kõigile Z-noortele oleksid loodud võimalikud võrdsed võimalused, olenemata sellest, millises külas või linnas noor elab. Seal, kus on noored, peavad olema võimalused huvitegevuseks ja noortekeskused. Noorte annete arendamise, nende ettevõtlikkuse ja loovuse toetamisel peavad riik ja omavalitsused tegema jätkuvalt koostööd.
Mõni sõna ka inimestest, kes on noorsootööle pühendunud. Üldjuhul on nii X- kui ka Y-põlvkonnast pärit spetsialistid pragmaatilised, haritud ja muretsevad, Y-põlvkonna esindajad väärtustavad ehk rohkem vabatahtlikkust ja arendavad ennast enam. Teisisõnu on nad valmis tegema enamat, kui neilt oodatakse. Kelle asi on tunnustada noorsootöötajaid? Täna on see suuresti omavalitsuse märgata ja üldjuhul tänusõnu ka öeldakse. Samas on ühes kogukonnas noortega töötavate inimeste – õpetajate, noorsootöötajate, tugispetsialistide – palga, tunnustuse, enesearenduse ja stipendiumite küsimused lahendatud erinevatel otsustustasanditel. See võib aga kogukonda lõhestada, kui kohalik omavalitsus ei suuda riigi võimalustega ühte sammu pidada, isegi kui ta väga tahaks.
Meie riik on peagi tänaste ja tulevaste noorte kätes. Noorte endi hea käekäik on nii kohalike otsustajate kui ka riigi asi, aga ka noore enda ja tema pere asi, samuti noorsootöötajate asi. Ärme lükka vastutust edasi, vaid teeme koostööd!
*X-generatsioon, snd 1966−1976; Y-generatsioon, snd 1977−1994, Z-generatsioon, snd 1995−2012.
