Artikkel põhineb Riigikantselei strateegiabüroo tellitud uuringul, mille eesmärk oli noorteühenduste suutlikkuse ja vajaduste kaardistamine ning nende rolli ja mõju analüüsimine[1].
Noorteühendused on noorte arengu olulisimate kujundajate hulgas. Nad pakuvad võimalusi mitteformaalseks õppimiseks ja isiksuslikuks arenguks, osaluseks ja kaasatuseks, aga ka täisväärtusliku elu jaoks tarvilikke meeldivaid kogemusi ja elamusi. Joonisel 1 on esitatud uuringu autorite poolt nii Eesti kui ka rahvusvaheliste allikate põhjal tuvastatud positiivsed muutused, mida edukad noorteühendused võivad aidata noorte ellu tuua.
Noorteühenduste mõjule nimetatud rollide täitmisel on ühest hinnangut keeruline anda. Ka rahvusvaheliselt puuduvad piisavalt kvaliteetsed (sh pikaajalised) uuringud. Noorteühenduste tegutsemise valdkonnad ja tegevusmudelid on väga mitmekesised, sealjuures varieerub neist kõigi puhul üksikute noorteühenduste mõju tugevalt. Küll saab välja tuua tegureid, mille mõjutamine aitab uuringu autorite hinnangul noorteühenduste tegelikku mõju Eestis suurendada. Soovituste andmisel on arvestatud kolme olulise noorteühenduste tegutsemisega seotud osapoolega – noorteühendused ise, nende katusorganisatsioonid ja avalik sektor.
Noorteühenduste arengu peamised proovikivid
Noorteühenduste eestvedajatele valmistab raskusi organisatsiooni juhtimise ja mõju eesmärkide seostamine. Neil on üldjuhul selge, millisele sihtrühmale nad muutusi loovad. Tulemuste mõõtmine jääb aga peamiselt osalejate kokkulugemise tasandile (nt koolitatute arv). Osalemise mõju enamasti ei mõõdeta (nt käitumise muutus osaluse tagajärjel). Kui kogutaksegi regulaarselt andmeid tegevuste ja tulemuste kohta, siis tehakse andmete põhjal vähe järeldusi ja need ei mõjuta kuigivõrd juhtimisotsuseid. Mõju hindamine tundub paljudele vabaühendustele, sh noorteühendustele, väga raske ülesandega, mistõttu sellega ei tegeleta.
Noorteühendused tõid välja, et majandusliku jätkusuutlikkuse saavutamine on keeruline. Ressursipuudust tajuvad pigem suuremad ja paljude tegevussuundadega noorteühendused. Rohkem ressursse vajatakse praegusega võrreldes eelkõige sisuliste tegevuste elluviimiseks, aga ka tugipersonali töötasudeks ja üldkulude katteks. Kui organisatsioonid ei ole lahti mõtestanud oma mõju eesmärke, siis lisaressursid võivad anda võimaluse teha küll rohkem tegevusi, ent oluliselt suuremat mõju positiivset mõju noorte arengule ei pruugi sellega kaasneda.
Palju kasutamata potentsiaali on huvikaitses, kaasamises ja osaluses. Pooltel uuringus osalejaist olid olemas vaid piiratud teadmised osalemise võimalustest ning olulistesse õigusloomearuteludesse kaasatakse neid pigem harva. Seejuures ühendustel, kellel on otsene kontakt poliitikutega (eelkõige erakondade noorteühendused ja noortevolikogud), puuduvad tihtipeale konkreetsed huvikaitse-eesmärgid. Ja ühendustel, kellel on konkreetsed huvikaitse eesmärgid, on raskem otseseid kontakte luua ja hoida.
Enimkasutatud meetodid on noorte osaluskogude kohtumised kohaliku omavalitsuse esindajatega ja noorteühenduste osalemine erinevates töögruppides. Seega noored pigem kohanduvad täiskasvanute pakutavate võimalustega, kui algatavad ise uusi osalusformaate. Huvikaitsesse kaasamine on noorteühenduste hulgas pigem nõrk, kuid konkreetsete huvikaitse eesmärkidega noorteühendusi ongi vähe. Suurematel organisatsioonidel on liikmetega kooskõlastatud poliitikadokument, ent keeruline on koguda liikmete arvamusi ootamatutel ja kiiretel teemadel.
Mida saavad noorteühendused ise ära teha oma mõju ja suutlikkuse suurendamiseks?
Noorteühenduste eestvedajatel tasub alustada sammudest, mis aitavad mõju hindamise ja planeerimise ning selle seostamise oma juhtimisotsustega üsna lihtsaks muuta.
- Alustada noorte „hea kogemuse” kirjeldamisest. Igal noorteühendusel tasub vastata küsimusele: „Kes, mida, kuidas ja kui palju meie juures õpib ja mil viisil seda ise mõtestab?”
- „Head kogemust” võib vormistada nii vabas vormis kirjeldusena noore õpiteekonnast organisatsioonis kui ka õpiväljunditena, mille omandamist regulaarselt mõõdetakse. Joonisel 2 on toodud lihtne näide, kuidas ühingu liikmete ja vabatahtlike õpiteekonda mõtestada ja kavandada. Uue abistava tööriistana tasub kasutada portaali Maailmamuutjad.ee.
- Noore teekonna kirjelduse põhjal tuleks uuendada arengukavad ning jooksvalt hinnata koos noorte endiga, kas nad tegelikkuses saavad soovitud teadmisi ja oskusi. Väga oluline on toetada osalevaid noori nende endi kogemuse mõtestamisel, sh teistele esitlemisel, et ka näiteks noore tulevane tööandja oskaks kogemusest aru saada ja seda hinnata.
- Oluline on ka see, et teadmised juhatuse vahetumisel kaotsi ei läheks, mistõttu tuleks üleandmise käigus keskenduda eesmärkidele, õppetundidele ja uusi inimesi olulistele kontaktisikutele tutvustada.
Nii mõju kui ka ressursside seisukohalt on väga oluline teha koostööd teiste ühendustega. Näiteks korraldada koos põhjalikumaid arenguprogramme, vältides ühekordsete koolituste korraldamist. Samuti luua ühiseid muutuse teooriaid ning mõõta mõju ühiselt. Samuti muudab ühisrinne huvikaitse eesmärkide saavutamise lihtsamaks.
Uuring näitas, et lisaressursside leidmiseks plaanivad noorteühendused pakkuda (rohkem) teenuseid ja otsida erasponsoreid. Suur kasutamata potentsiaal on samas vilistlaste kaasamine nii otseselt (püsi)toetajatena kui ka kaudselt juhendajate-mentoritena.
Kuidas saavad aidata katusorganisatsioonid?
- Luua, levitada ja edasi arendada standardeid seoses noortele kogemuse andmise mõtestamisega ja sellega seotud eesmärkide saavutamisega. Standardite loomisel saab vältida jalgratta leiutamist ja kasutada olemasolevaid mudeleid. Näiteks mitteformaalse õppe tunnustamise arendamise teemal on loodud mitmeid juhendeid [2], mida noorteühendustel on tõenäoliselt võimalik üle võtta kas üks ühele või väikeste kohandustega.
- Noorteühenduste koostöö ja ressursside jagamine on oluline, kuid visa tekkima. Ei teata piisavalt täpselt teiste tegevusi, inimesed vahetuvad tihti ja samu toiminguid või rolle nimetatakse erinevalt. Ühisosa leidmiseks tasub korraldada katusorganisatsioonidesse kuuluvate ühenduste ja ka katusorganisatsioonide endi vahel kogemuste vahetust: kuidas ühenduses toetatakse noorte õpinguid? See aitab näha ka mudelite ühisosa, mida muidu on raske leida.
- Soodustada kvaliteetset üleandmist, nt luua üleandmise käsiraamat, mille põhjal korraldatakse ühenduste iga-aastastele uutele tegev- ja valdkonnajuhtidele koolitus, mis lõpeb „eksamiga” käsiraamatu sisu kohta.
Milline roll võiks olla avalikul sektoril?
Noorteühenduste arengu toetamisel tasub silmas pidada, et enamik neist vahetab juhti vähemalt iga kahe aasta tagant ja kahel kolmandikul neist on 0–1 palgalist töötajat. Lisaks on enamikul ühendustel küll valdkondade juhid ja tegevjuhid, kuid samal positsioonil olevate võtmeisikute profiil (vanus, kompetents, arenguvajadused jne) on organisatsiooniti väga erinevad.
Noorteühenduste võimekuse tõstmist eesmärgiks seadva rahastuse puhul soovitame keskenduda läbivatele teemadele, mis on üheaegselt nii võimekuse ja mõju tüüpilisteks kitsaskohtadeks kui ka selle suurendamise potentsiaali allikateks. Näiteks võimekuse tõstmisele suunatud rahastusskeemides keskenduda üleandmise või sihtrühmalt tagasiside kogumise kvaliteedi tõstmisele.
Kolme peamise ülesande lahendamiseks (rohkem ressursse, suurem mõju ja rohkem kaasamist) oleks oluline suurendada noorteühenduste kajastatust praeguses „Noortevaldkonna programmis 2018–2021” [3] või mõnes seda täiendavas detailsemas dokumendis. Lisada tuleks just noorteühendusi puudutavad tulemusindikaatorid. Noorteühingute aastatoetuse saajad ei ole ainukesed noorteühendused Eestis, kuid hetkel peetakse statistikat nende põhjal. See vähendab näiliselt noorteühenduste panust noorsootöösse, mistõttu neile eraldatakse ka vähem ressursse. Kui statistika näitab noorteühenduste olulisust noorte elus, on kergem argumenteerida ka vajadust nende rahastuse suurendamiseks.
Lisaks oleks oluline veel pöörata tähelepanu järgnevatele valdkondadele.
- Eesmärkide seadmisel ja elluviimisel toetada noorte esindatust ja kaasatust poliitikate kujundamisel ka väljaspool Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala.
- Anda kohalikele omavalitsustele stiimulit noorte sisuliseks kaasamiseks, sh et noori kaasataks neid puudutavates valdkondades ning et nad saaksid tagasisidet ja kaasa rääkida neile sobival viisil.
- Koolitada aktiivseid noori paremini kaasama oma eakaaslasi ja anda huvikaitseorganisatsioonide juhtidele võimalusi õppida parimatelt praktikutelt.
[2] Euroopa suunised mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (Cedefop)
[3] Noortevaldkonna programm 2018–2021
